Hageja D Y (sünniaeg xxxx), lepinguline esindaja advokaat Maria Abramenkova Kostja H E (isikukood xxxx), lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 01.06.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta D Y hagi H E vastu võlanõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja D Y kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt olid D Y (hageja) ja H E (kostja) endised elukaaslased. Pooled elasid koos xxxx kuni 04.11.2019. Kostja kolis tagasi Eestisse. Kostja küsis novembris 2019 hagejalt laenu 2000 eurot, kuna kostja soovis oma ema majas teha elektritöid. Kostja vend teatas hagejale 27.11.2019, et elektritööd on peaaegu valmis ning palus raha kanda kostja pangakontole. Hageja kandis 29.11.2019 kostja pangakontole 2000 eurot. Jaanuaris 2020 palus hageja kostjal laenu tagastada, kuid kostja jättis laenu tagasi maksmata. Hageja nõuab kostjalt 2000 eurot ja sellelt arvestatud viivise välja mõistmist alates 01.02.2020.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et väär on kostja väide, et hageja andis kostjale 2000 eurot vabatahtlikult, millega panustas hageja ja kostja ühiste laste elukoha küttesüsteemi. 2018 ajal kostja ei palunud raha, ta lihtsalt teavitas hagejat, et selline probleem on olemas ning 2018. aasta kirjavahetus pole kuidagi seotud käesoleva kohtumenetlusega. Antud raha anti kostja ja tema venna palvel ja see ei olnud kuidagi seotud heategevusega. See oli laenuleping ja laen 2000 eurot on tagastamata.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei ole pooled laenulepingut sõlminud. Hageja nõustus rahaliselt panustama hageja ja kostja ühiste laste elukohas küttesüsteemi ajakohastamisse 2000 euro ulatuses. Tööde maksumus kokku oli üle 5300 euro (kahe õhksoojuspumba paigaldamine ja elektrijuhtmestiku vahetamine) ja hageja nõustus katma sellest 2000 eurot, mille ta ka kostjale üle kandis. Pooltel ei ole kunagi olnud kokkulepet, et tegemist oleks laenuga või et see tuleks tagasi maksta.
4.Hageja ja kostja olid elukaaslased alates 2014 ning pere elas koos xxxx, kus neil sündis xxxx tütar M. 2018. aasta veebruaris kolis hageja xxxx ning kostja kolis koos lapsega xxxx järele 2019. aasta veebruaris. Teine ühine laps N sündis xxxx. Ajal, kui hageja elas juba xxxx, kostja aga Eestis (veebruarist 2018 kuni veebruarini 2019), oli kostja ja tütre M elukohaks kostja ema eramu xxxx. Tegemist on vähese soojapidavusega vanema majaga, milles vähegi sooja saamiseks tuli kütta iga päev vähemalt 3 ahju. Seetõttu kerkis juba 2018. aastal üles majja õhksoojuspumpade paigaldamise vajadus. 2019. aasta detsembrisse oli planeeritud kostja kodukülastus Eestisse ja sellega seoses võeti tööde teema 2019. aasta varasügisel uuesti üles. Eeltöid korraldas kostja Eestis elav vend M E. Hageja ja kostja kooselu lõppes oktoobris 2019, kui kostja koos lastega tagasi Eestisse lendas ning taas oma ema majja kolis. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma juhtmestikutööde eest. Hageja tegigi kostja pangakontole ülekande summas 2000 eurot selgitusega „as promised you H, love you“. Seda, et tegelikult ei olnud poolte vahel laenusuhet, saab järeldada ka hageja advokaadist esindaja kahest pöördumisest. Kuni hageja lootis pereelu jätkumist, ta raha tagasi ei nõudnud. Oma olemuselt on tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 1 tähenduses, sest see oli kohustus, mille hageja võis täita, kuid mille täitmist ei saanud kostja temalt nõuda. VÕS § 4 lg 3 kohaselt mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
6.Hageja esitas kostja vastu nõude suulise laenulepingu alusel 2000 euro osas. Kostja väitel ei ole pooled laenulepingut sõlminud ning tegemist oli kõlbelise kohustusega, mida ei saa tagasi nõuda.
7.Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2). Seega saab hageja nõuda kostjalt raha maksmist, kui poolte vahel oli kehtiv laenuleping; kostja rikkus lepingut ning kostja vastutab rikkumise eest.
8.Kohus täitis 25.03.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (dtl 105-108).
9.Kohus analüüsib kas pooled on sõlminud 2000 euro osas suulise laenulepingu. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),
laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Kohus tuvastab, et hageja kandis 29.11.2019 kostja pangakontole 2000 eurot selgitusega „as promised you H, love you“ (dtl 26). Kostja 2000 euro saamist ei vaidlusta. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tagastama 2000 eurot.
10.Hagejal tuli tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh laenulepingu sõlmimist ja nõude sissenõutavaks muutumist (dtl 105-108). Kohus on seisukohal, et hageja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Hageja pöördus laenulepingust tuleneva nõudega kohtusse ning hageja kohustus on kostja vastuväidete korral tõendada laenulepingu sõlmimist. Kohus ei nõustu hageja 14.04.2021 menetlusdokumendis märgituga, et suulise lepingu sõlmimist tõendab kostja venna kiri. Nimetatud e-kirja kohaselt teatas kostja vend 27.11.2019 hagejale, et elektritööd on peaaegu valmis ja palus hagejal kanda raha kostja pangakontole (dtl 25). Nimetatud kirjast ei saa kuidagi tuletada seda, et poolte vahel oli sõlmitud novembris 2019 laenuleping. Asjaolu, et poolte vahel ei olnud laenusuhet tõendab ka 2000 euro ülekande selgitus „as promised you H, love you“. Hageja vastas kohtuistungil kohtu küsimusele, et see oli vastastikune kokkulepe ja ta uskus kostja lubadust ning seetõttu ei kirjutanud ülekannet tehes „laen“. Kostja jaoks on sõna „laen“ pigem äritehinguga seonduv termin. Kuna ta oli niivõrd veendunud, et see on neil omavahel kokku lepitud, siis see laenuna toimib (vt 01.06.2021 kohtuistung protokoll). Kohus leiab, et hageja selgitus ei ole veenev ja ei ole ka eluliselt usutav. Kohtu järeldus põhineb hageja varasemal käitumisel kostjaga. Kohtule esitatud hageja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt kandis hageja kostjale 01.08.2018 2500 eurot ning märkis selgitusena „2000 lending money and 500 for August“, so raha laenamise ja 500 augusti eest (dtl 85). Seega ei ole hagejale sõna „laen“ üksnes äritehinguga seonduv termin. Vastavalt on kohus veendunud, et kui 2000 euro ülekande puhul oleks tegemist laenuga, siis oleks hageja märkinud ülekannet tehes selgitusse „laen“.
11.Samuti on tunnistaja M.E ütlustega tõendatud, et hageja lubas maksta osa kostja ema maja küttesüsteemi parendamise eest ja andis isikliku lubaduse alusel raha üle. Tunnistaja M.E andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 30.09.2019 oli tunnistajal pooltega videokõne ning lepiti kokku, et elektritööd tehakse ära ja paigaldatakse õhksoojuspump. Elektritööde eest lubas tasuda hageja. Elektrijuhtmete vahetamise summa oli 2500 eurot. Tunnistajale teadolevalt maksis hageja kostjale 2000 eurot. See oli poolte ühiste laste elamistingimuste parandamiseks. Lapsed elasid 30.09 xxxx, kuid neil oli plaanis tulla jõuluperioodiks Eestisse. Videokõnest ei tulenenud kuidagi, et ülekannet tõlgendama laenuna. Kostja käis lastega tihedamalt Eestis, kui ainult jõulude ajal (vt 01.06.2021 kohtuistungi protokoll). Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja M.E ütlustes. Tunnistaja M.E ütlused on ka kooskõlas kohtule esitatud 2000 euro ülekande selgitusega „as promised you H, love you“ (so tõlkes „nagu lubatud sulle H, armastan sind“) ning kostja poolt kohtule esitatud poolte kirjavahetusega aastast 2018 (dtl 43-62). Elektrijuhtmete vahetamise vajalikkus ja teostatud tööde maksumus 2500 eurot on tõendatud J.S selgitusega ning maksekorraldusega (dtl 126128).
12.Kohtule esitatud e-kirjadega on tõendatud, et kostja ema majja õhksoojuspumpade paigaldamise vajadus oli päevakorras juba 2018. aastal (dtl 43-62). Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et hageja oli samuti valmis maksma ning kavatses uurida ka hinnapakkumisi. Samuti tundis hageja ennast halvasti, kuna vanaema majas oli lapsel külm ja arvas, et parem oleks olnud osta soojuspump kui mööbel xxxx (dtl 60-62). Vaidlus puudub, et 2018. aastal soojuspumpa ei paigaldatud, kuna kostja kolis vanema tütrega hageja juurde xxxx. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja elas vanema tütrega 2018. aasta veebruarist kuni 2019. jaanuarini oma ema majas. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostjal oli 2019. aastal plaanis veeta lastega jõulud Eestis vanaema majas. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et poolte ühiste laste registreeritud elukoht oli novembris 2019 xxxx (dtl
142-143). Seega saab nõustuda kostja kohtuistungil antud seletusega, et kostja ema maja on lastele nagu teine kodu.
13.Eeltoodust tulenevalt on kohus tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et poolte vahel ei olnud sõlmitud laenulepingut 2000 euro saamiseks ning hageja täitis vabatahtlikult oma kõlbelist kohustust. Mittetäielikuks kohustuseks on kõlbeline kohustus, mis vastab üldisele arusaamale (VÕS § 4 lg 2 p 3). Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda (VÕS § 4 lg 3). Kohustus võib olla mittetäielik, kui see täideti isiklike suhete raames (RKTKo 3-2-1-122-16, p 11). Seega ei ole vaja edasi analüüsida kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Samuti ei ole vaja võtta seisukohta hageja viivisenõude osas.
14.Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ning seetõttu kohus neid otsuses ei käsitlenud.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
16.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.