Viru Maakohus
Tsiviilasja number
2-19-6802
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuli 2021. a, Jõhvi
Kohtunik
Viljo Junolainen
Tsiviilasi
L Ri avaldus H J pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Lõpparuande kinnitamine / Pankrotimenetluse lõpetamine / Pankrotihalduri tasu kinnitamine / Menetluskulude kinnitamine
Menetlusosalised
Võlausaldaja: L R (isikukood xxx, elukoht: xxx ) Võlausaldaja: L OÜ (registrikood xxx, asukoht: xxx ) Võlgnik: H J (pankrotis, isikukood xxx, elukoht: xxx) Pankrotihaldur: Tiia [email protected]
Kalaus,
e-post:
lõpparuanne
ja lõpetada
(üks
tuhat
Määruse peale võib võlgnik ja vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse resolutsiooni Ametlikes teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast.
Enne pankroti väljakuulutamist oli H J esitanud hagiavalduse Viru Maakohtule xxx vastu summas 180 613,30 eurot (tsiviilasi nr 2-16-14152). 03.10.2016. a olid H J, T J ja R J sõlminud nõude loovutamise lepingu, millega H J ja T J loovutasid nõude xxx vastu R Jle. 13.02.2019. a otsusega jättis Viru Maakohus hagi rahuldamata. H J ja R J esitasid apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus jättis 25.10.2019. a otsusega hagi rahuldamata. 2017. a vaidlustasid L R, xxx AS ja H J nõude loovutamise R Jle ning taotlesid H J vastu läbiviidavates täitemenetlustes arestida R J nõue xxx vastu summas 44 405,42 eurot. Viru Maakohtu 15.12.2107. a otsusega hagi rahuldati, kuid Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2018. a otsusega maakohtu otsus tühistati ning tehti asjas uus otsus, millega R J nõue xxx vastu vabastati aresti alt. R J oli seisukohal, et tema suhtes on H J ja T J poolt tehtud nõude loovutus kehtiv. Halduri nõusolekul esitati H J (pankrotis) poolt kassatsioonkaebus Riigikohtule tsiviilasjas nr 2-16-14152. Kassatsiooni esitamisel vabastas Riigikohus kassatori riigilõivu tasumisest. Riigikohus võttis kassatsiooni menetlusse ning 31.03.2020. a otsusega tühistas ringkonnakohtu 25.10.2019. a otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus tegi 04.11.2020. a tsiviilasjas nr 2-16-14152 otsuse, millega tühistas maakohtu 13.02.2019. a otsuse ja rahuldas hagi osaliselt: - mõistis xxx välja H J (pankrotis) kasuks 81 441,95 eurot, sellelt summalt 04.11.2020. a seisuga arvestatud viivise 31 887,69 eurot ja alates 05.11.2020. a sissenõutavaks muutunud viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni; - poolte menetluskukud jäid poolte endi kanda ja tasutud riigilõivudest jäeti 58% xxx kanda ja 42% ulatuses H J enda kanda. xxx esitas kassatsioonikaebuse, kuid kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
Riigikohtu
22.03.2021.
a
määrusega
jäeti
Seega, tsiviilasjas nr 2-16-14152 tehtud Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus ja H J (pankrotis) kasuks oli välja mõistetud summa koos viivistega 115 792,98 eurot. Kuna H J ja T J olid loovutanud nõude xxx vastu R Jle, siis esitas haldur Viru Maakohtule hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja abikaasade ühisvara jagamiseks (tsiviilasi nr 2-20-15311). Lõpuks tegid pooled antud tsiviilasjas kompromissi, mille kohaselt 03.10.2016. a sõlmitud loovutusleping on kehtiv ning tsiviilasjas nr 2-16-14152 väljamõistetud kindlustushüvitis kuulub R Jle. Pooled leppisid kokku, et R J tasub H Jle (pankrotis) kompromissi sõlmimise ja õigusrahu saavutamise eesmärgil 63 448,19 eurot. Lähtudes eeltoodust, laekus tsiviilasjas nr 2-20-15311 tehtud kompromissi tulemusena pankrotivarasse 63 448,19 eurot. Seoses tsiviilasjades 2-16-14152 ja 2-20-15311 tasutud riigilõivude ja kostja tagatisrahadega, laekusid pankrotivarasse veel 6 864,00 eurot. Võlgnikule ei ole pankrotimenetluse ajal laekunud muud tulu, mille arvelt oleks olnud võimalik teostada rahaliste vahendite arestimist pankrotivarasse.
Rahalised vahendid pangakontol seisuga 06.09.2019. a puudusid. Laekumine pankrotivarasse 75 312,19 (seitsekümmend viis tuhat kolmsada kaksteist) eurot ja 19 senti.
Kohus kinnitas jaotusettepaneku määrusega 17.03.2020. a. Kuna pärast jaotusettepaneku kinnitamist on võlausaldajate seas toimunud muudatused, siis haldur õiendab võlausaldajate poolt tehtud tehingud lõpparuandes. Kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt olid II järgus tunnustatud võlausaldajate nõuded alljärgnevad: Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet LR xxx AS xxx
Tunnustatud nõue (EUR) 27,84 19 933,53 58 604,16 23 844,85
Jaotis % 0,027184744 19,46436484 57,22482428 23,28362613
xxx nõue oli tunnustatud tingimuslikuna. Kuna kohus tsiviilasjas nr 2-16-14125 menetluskulusid hagejalt välja ei mõistnud, siis tingimus jaotise väljamaksmiseks ei saabunud. Maksu- ja Tolliameti nõude osas võttis kohustuse üle L R, kes tasus võlausaldaja nõusolekul MTA nõude H J eest, MTA teatas nõude puudumisest H J vastu. Seega, nõue summas 27,84 eurot lisandub L Ri nõudele. xxx AS teatas haldurile, et loovutas nõude summas 58 604,16 eurot L Rile. L R kinnitas, et on loovutanud nõude summas 58 604,16 eurot L OÜ-le. Lähtudes eeltoodust, tuleb lugeda, et H J (pankrotis) pankrotimenetluses omavad nõudeid ja nende alusel jaotisi kaks võlausaldajat: Võlausaldaja LR L OÜ
Tunnustatud nõue (€) 19 961,37 58 604,16 78 565,53
Jaotis % 25,40728739 74,59271261
II järgu võlausaldajatele on teostatud väljamaksed summas 78 565,53 eurot järgmiselt: L Rile – 19 961,37 eurot; L OÜ-le – 17 000 eurot kinnisasja Xxx üleandmisega; L OÜ-le – 41 604,16 eurot. Rahaliste vahendite jääk pärast väljamakseid on 3 799,01 eurot.
esialgselt esitatud kompromissi ei kinnitanud ning seoses sellega tekkisid täiendavad õigusabikulud, mille tasumiseks võlausaldaja nõusoleku andis. Seoses lõpparuande esitamisega ning sooviga pankrotimenetluse lõpetada on L R esitanud avalduse menetluskulude vähendamiseks summas 815 eurot ning soovib kohtu poolt menetluskulude kinnitamist PankrS § 150 lg 1 p 1 alusel summas 1 081 eurot.
maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku
Võlgnikule on enne pankroti väljakuulutamist eelnevate aastate jooksul kuulunud mitmeid kinnisasju, kuid need kõik olid võõrandatud enne pankroti väljakuulutamist. Kinnisasjade võõrandamisega on suudetud täita laenukohustused krediidiasutuste ees ning mitmed neist on võõrandatud maksu- ja tolliameti nõuete katteks. Võlgnik on tegutsenud FIE-na ning sellest tegevusest jäi kohustus üles xxx ees. Pankrotiavalduse esitaja antud laen jäi aga tasumata pika perioodi jooksul, kusjuures võimalusi selle tagastamiseks oleks võlgnikul olnud ka eelnevalt. Halduri hinnangul ei olnud võlgnik pikema perioodi vältel huvitatud ega motiveeritud oma kohustuste tasumisest ning oleks viivitanud nende tasumisega ilmselt veel, kui poleks võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldust. Haldur möönab, et võlausaldajal võis olla õigustatud ootus juba 2106. a alustatud hagimenetlusega kindlustushüvitise saamiseks, kuid ka selle nõude oli ta loovutanud oma pojale. Pankroti väljakuulutamisel puudus võlgnikul püsiv sissetulek, selgitas, et põhjuseks oli kehv tervislik seisund ja sellest tulenevad piirangud töökoha leidmisel. Võlgnik ei ole pankrotimenetluse jooksul näidanud haldurile teadaolevatel arvelduskontodel mingit tulu, isegi mitte töövõimetushüvitist, kuigi selle kasutamiseks oli haldur jätnud võlgnikule käsutamiseks ühe arvelduskonto. Kõike eeltoodut arvesse võttes, on haldur seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS mõttes. Pankrotimenetluses olid sõlmitud kompromissid nii ühisvara jagamisel kui ka nõude loovutamise tagasivõitmisel. Sõlmitud kompromissid võimaldasid tagada H J pankrotimenetluses kõikide nõuete ja menetluskulude tasumise. Kompromisside sõlmimise üheks eelduseks ja õigusrahu saavutamiseks oli sõlmida kõikide osapoolte vahel ka kokkulepe, mille kohaselt pärast H J pankrotimenetluse lõpetamisega puuduvad osapooltel üksteise vastu igasugused nõuded.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.