Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

L R esitas kohtule avalduse H J pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik avaldajale 15.01.2007. a laenulepinguj ärgi 120 000 krooni. Kohtuotsesega on võlgnikult avaldaja kasuks välja mõistetud 120 000 krooni ja viivis 19 638,47 krooni. . Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalause. Ajutine haldur esitas kohtule aruande.

ARUANDE SISU

Võlgniku varad Kinnisvara

Kinnnistusraamatu kohaselt on H J nimele registreeritud alljärgnevad kinnisasjad: Kinnistu xxx (registriosa nr xxx), elamumaa suurusega 3695 m2, asukohaga xxx. Võlgniku kinnitusel on kinnistu hoonestamata. Kinnistu on omandatud 31.05.2007. a, seega abielu ajal ja kuulub abikaasade ühisvarasse. Kinnistusraamatu III jaos on käsutamise keelumärge AS xxx kasuks. IV jaos kehtivad hüpoteegid puuduvad. 2007.a kinnistu omandamisel võlgniku poolt kinnistusregistrisse sisse kantud hüpoteek summas 782 000 krooni on kustutatud 11.05.2016. a. Hüpoteegid tagasid H J, T J ja K J laenulepinguid. Hüpoteegid on kustutatud 11.05.2016.a, kui võlgnik ja tema abikaasa võõrandasid kinnistu xxx (registriosa nr xxx) ning müügisummast tasuti ennetähtaegselt eelpool nimetatud laenulepingud, samuti kustutati võlgniku kohustus Maksu- ja Tolliameti ees . Kinnistu ostuhind oli 330 000 krooni ehk 21 090,84 eurot. Võlgnik on kinnistu väärtuseks hinnanud 15 000 – 20 000 eurot. Kinnistu J (registriosa nr xxx), elamumaa suurusega 19920 m2, asukohaga xxx. Kinnistu on hoonestatud ning kasutusel võlgniku elukohana. Kinnistu on omandatud 2002. a, maa müüjaks oli Eesti Vabariik. Kinnistu on omandatud abielu ajal, seega abikaasade ühisvara. Kinnistusraamatu III jaos kehtiv käsutamise keelumärge AS xxx kasuks. IV jaos kehtivad hüpoteegid puuduvad. Kinnistu oli koormatud kuni 2016. a ühishüpoteegiga (kaaskoormatud kinnistu reg.nr xxx. Võlgnik on kinnistu väärtuseks hinnanud ca 15 000 – 20 000 eurot.

Võlgnikule kuulub 1⁄2 kaasomandist kinnistule xxx (registriosa nr xxx), maatulundusmaa suurusega 2,11 ha, asukohaga xxx. Kinnistu on hoonestamata. Võlgnikule kuuluv kaasomandi osa on saadud kinkelepingu alusel 2001. aastal. Seega on antud vara võlgniku lahusvara. Kinnistu kinkelepingus oli vara maksumuseks määratud 50 000 krooni ehk 3 195,58 eurot. Võlgnik on käesoleval ajal kinnistu väärtuseks hinnanud ca 5000 eurot. Kinnistusraamatu III jaos on käsutamise keelumärge võlgnikule kuuluvale kaasomandi osale xxx AS kasuks. IV jaos hüpoteegikanded puuduvad. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes eeldusele, et võlgniku ja abikaasa ühisvara jagatakse võrdsetes osades, võib prognoositavalt hinnata võlgnikule kuuluva vara väärtuseks ca 22 500 eurot.

Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid

Mannteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud vähemalt 9 sõidukit . Registris võlgniku nimel olevad sõidukid on H J enda hinnangul väheväärtuslikud või väärtusetud. Sõidukid on võlgniku nimele registrisse kantud perioodil 2002 – 2009, seega rohkem kui 10 aastat tagasi. Sõidukite vanus on vahemikus 1984 – 2004 (sõiduki esmase registreerimise aeg). Kõikidele sõidukitele on juba 2009. a seatud käsutamise keelumärge kohtutäitur Kristel Maalmanni poolt. Kohtutäituri teatises täitemenetluse kohta avaldajale, on täitur selgitanud, et sõidukite seisukord ja asukoht on teadmata ning arvestades aastakäike on vara väheväärtuslik. Võlgnik on kasutajana kantud registrisse 4 sõiduki osa. Kahe kasutuses oleva sõiduki omanikuks on OÜ xxx, mis on äriregistrist kustutatud 2015. a.. V J omandis oleval sõidukil puudub nii kehtiv liikluskindlustus kui ka tehnoülevaatus. Tuginedes eeltoodule, on käesoleval ajal raske prognoosida, kas nimetatud vara üldse mingit müügiväärtust omab. Maanteeameti andmetel võlgniku abikaasa nimele sõidukeid abielu ajal registreeritud ei ole.

Muu vallasvara

Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Muud vara peale eeltoodud kinnisasjade ei ole haldurile esitanud ka võlgnik ise.

Rahalised vahendid

Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: Swedbank nr xxx, mille saldo on negatiivne -3,83 eurot. Kontole on arvestatud viivist 38,15 eurot. Kontol puuduvad tehingud perioodil 2018-2019. a. SEB Pangas on avatud kaks kontot: nr xxx, saldo 2,00 eurot ja nr xxx, saldo 0,00 eurot. Kontodel on kohtutäituri arest. Kontodel tehinguid perioodil 2018-2019 teostatud ei ole. Teistes krediidiasutustest kehtivad lepingulised seosed puuduvad. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga alates 01.01.2003. a. Kohustusliku pensionikonto osakud ei ole pankrotimenetluses võõrandatavad. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et kuna tema enda kontod on pikaajaliselt arestitud, siis Sotsiaalkindlustusametilt saadavad rahalised vahendid laekuvad abikaasa T J kontole, mille kaudu tasub jooksvaid makseid (xxx). Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik on kinnitanud, et nõuded puuduvad. Seosed äriühingutega

Äriregistri andmetel on võlgnikul olnud seoses kahe äriühinguga, mis on kustutatud registrist vastavalt 2013 ja 2015. a.. xxx registreering on kustutatud 2010. a. Käesoleval ajal on võlgnik tegev juhatuse liikmena OÜ-s xxx

OÜ on aktiivne tegevus

puudunud. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2016. aasta eest ning siis tegevus puudus. Võlgnik selgitas, et ühing alustas sisulist tegevust alles 2019. a kevadel. Pankroti väljakuulutamisel tuleb võlgnikul arvestada, et juhatuse liikmena on tegevus ilma kohtu nõusolekuta keelatud PankrS § 91 lg 1 kohaselt. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgniku omandis on kinnisasjad, millest kaks kuulub ühisvarasse, ning mille prognoositav väärtus võiks olla ca 22 500 eurot. Rahalised vahendid ja muu likviidne vara puudub. Andmed võlgniku kohustuste kohta Pandiga tagamata nõuded Kohtutäiturite menetluses on käesoleval ajal 2 pandiga tagamata nõuet. Mõlemad nõuded on sundtäitmisel kohtutäitur Kristel Maalmanni büroos. Kohtutäituri teatise kohaselt on täitmisel võlgniku vastu alljärgnevad nõuded: L R (avaldaja) nõude suurus 19 456,04 eurot (avalduses esitatud nõude minimaalne suurus 19 646,08 eurot); xxx AS nõude suurus 27 701,89 eurot. Võlausaldaja andmetel on tegemist kohtuotsusega, millega xxx kasuks mõisteti välja liisingulepingust (liisinguese metalõiketraktor+seadmed xxx,v.l. 1990). Nõuete juurde on arvestatud kohtutäituri tasu ja kulud kokku summas 4 645,02 eurot. Mõlema võlausaldaja nõude aluseks on jõustunud kohtulahendid. Nõude suurus pankroti väljakuulutamisel võib muutuda kõrvalnõuete osas (viivis). Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul tasumata maamaks summas 25,44 eurot (suureneb arvestusliku intressi osas). Võlgnik on ajutisele haldurile teatanud talle teadaolevatest nõuetest alljärgnevatele võlausaldajatele:

OÜ xx (K L) põhinõude suurus 10 000 eurot (laenuleping); A D põhinõude suurus 5 000 eurot (laenuleping). Lisaks eeltoodule on võlgnik väitnud, et kehtib käendusleping summas 60 000 eurot xxx AS (k.a. ärinimi xxx AS) laenu tagamiseks. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et käenduse andmine toimus aasta tagasi ning ta tegi seda tuttavate soovitusel. Ajutine haldur kahtleb sellise tehingu tegelikkuses, sest xxx AS on piisavalt suur ettevõte ning tundub uskumatuna, et selline äriühing võtab/saab laenu kellegi „suvalise isiku“ käendusel. Äriregistri andmetel on ettevõttel esitamata registrile majandusaasta aruanne 2018.aasta eest, kuid 2017.a. moodustas omakapital ettevõttes 589 798 eurot. Samuti pole tõenäoline, et laenuandja võtab käenduse isikult, kelle sissetulekuks on ainult xxx ning kellel puudub märkimisväärne vara (olemasolev on suures osas ühisomandis). Võlgnik ei ole tema poolt esitatud nõuete osas esitanud veel algdokumente, kuid on lubanud seda ajutisele haldurile siiski teha. Kui need dokumendid saabuvad, siis esitab ajutine haldur need täiendavalt kohtuistungil. Laenulepingud olevat võlgniku kinnitusel sissenõutavaks muutnud, kuid puudub teave, kas talle on esitatud nõue ka käenduslepingust tulenevalt. KOKKU teadaolevaid tsiviilnõudeid summas 66 828,39 eurot, millele lisandub käendusest tulenev nõue 60 000 eurot; KOKKU 126 828,39 eurot. Maksejõuetuse põhjustest Ajutise halduri hinnangul on võlgnik võtnud laenukohustusi, mida ta pole suutnud täita. Avaldaja nõue on näiteks täitmata 10 aasta jooksul. Võlgnik küll selgitas, et püüdis leida kokkulepet, kuid avaldaja polnud nendega nõus. Samuti on xxx nõue täitmisel alates 2009. aastast. Täitemenetluste registrist ilmneb, et 2016 .a kevadel oli täitmisel Maksu- ja Tolliameti nõue, kuid see on kustutatud seoses võla tasumisega. Ajutine haldur tutvus kinnistusosakonna andmetega ning tuvastas, et perioodil 1999 – 2006 oli võlgniku omandis mitmeid kinnistuid, mis on enne pankrotiavalduse esitamist võõrandatud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik aktiivselt tegelenud kinnisvara ostu-müügiga ca 20 aastat tagasi. Enamus tema omandis olnud kinnisasju on võõrandatud perioodil 2000 – 2006.

Hilisemad võõrandamised on seotud siiski kohustuste katteks müügiga kohtutäituri poolt või MTA nõude katteks MTA nõusolekul Võlgnik ei osanud otse selgitada, miks oli vajalik võtta rahalisi vahendeid laenuks ning miks on need tasumata. Tegemist võis olla halbade investeeringutega või lihtsalt rahaliste vahendite mitte sihtotstarbelise kasutamisega. Vara tagasivõitmisest Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Analüüsides võlgniku omandis olnud kinnisasjade võõrandamise aegu, siis ajutise halduri hinnangul võiks analüüsida kinnistu registriosa nr xxx võõrandamist, mis on võlgniku poolt teostatud 17.02.2016. a. Nimetatud kinnistu müüsid H ja T J S K hinnaga 3195 eurot (5000 krooni). Ostuhind lepingu kohaselt oli Ostja poolt Müüjale tasutud 23.juunil 2003.a. Kinnistu oli hoonestatud ning pole välistatud, et kinnistu tegelik väärtus oli enam kui lepingus fikseeritud müügihind, millega tasuti 13 aastat vana võlgnevust. Seega, võlgnik tasus kinnistuga võlgnevust ühte võlausaldajat teistele eelistades. Arvestades asjas kogutud materjale, siis kinnistu võõrandamise ajal olid võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustused teadaolevalt nii avaldaja kui ka xxx ees. Ajutine haldur on tuvastanud, et 11.05.2016. a sõlmis võlgnik (koos abikaasaga) kinnisasja müügilepingu ja sama tehinguga hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe. Nimetatud lepingus müügiesemeks oli võlgnikule ja tema abikaasale kuuluv kinnistu xxx (registriosa nr xxx), mille müügihinnaks lepingu p. 6.1. kohaselt oli 220 000 eurot. Müügihind oli enne tehingu sõlmimist tasutud notari kontole ning lepingu p 6.4. kohaselt kinnistu müügihinnast: -

tasuti Maksu- ja Tolliameti nõue summas 11 674,59 eurot;

-

tasuti kohtutäituri kulud Maksu- ja Tolliameti nõuete sissenõudmisel summas 1 391,52 eurot;

-

tasuti 130 308 eurot SEB Pangale H J, T J ja K J laenulepingute ennetähtaegse tagastamisena (SEB hüpoteegid kustutati);

-

tasuti 3600 eurot xxx kinnistu xxx vahendustasuna;

-

ülejäänud 73 025,89 eurot tasuti T J arveldusarvele.

Kuna H J on kinnitanud, et kasutab oma rahaliste vahendite kasutamiseks T J pangakontot, siis võib eeldada, et nimetatud summa (73 025,89 eurot) sai H J enda valdusesse. Ajutise halduri hinnangul oleks nimetatud summast võlgnik saanud tasuda kõik selleks ajaks sissenõutavaks muutunud nõuded (eeskätt avaldaja ja xxx nõuded). Seega, võlgnikul enne pankrotiavalduse esitamist olid olemas rahalised vahendid oma kohustuste täitmiseks. Ülejäänud võõrandamiste osas on tagasivõitmise tähtajad möödunud või on vara võõrandatud kohtutäituri poolt. Pankroti väljakuulutamisel on halduril kohustus PankrS § 122 lg 1 alusel nõuda ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist.

KOKKUVÕTE

Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, olemasoleva vara väärtus ei taga võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnik ise kinnitas samuti, et on maksejõuetu. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgniku vara tagab vähemalt esialgselt pankrotimenetluse kulud pankrotimenetluse väljakuulutamiseks. Samuti ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning on esitanud sellekohase avalduse kohtule.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 126 823,395 eurot, võlgnikul on vara väärtuses 22 500 eurot (ühisvara).

Tiia Kalaus on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause pankrotihalduriks H J pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 02. oktoober 2019. a kell 11.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ajutise haldurina tööd 13,5 tundi ja teinud kulutusi. Ajutine haldur palub kohtul mõista välja ajutise halduri tasu 1 020 eurot (lisandub käibemaks).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.