Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

1 (21)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused

R. J. on esitanud kohtule hagi Coop Põlva Tarbijate Ühistu vastu kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse punkti 3.1.8. ja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse punktide 4.1 ja

2 (21)

Arusaamatu on, millistele andmetele kostja tugineb. Kostja otsused on tehtud vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. Hageja pole andnud nõusolekut oma andmete kasutamiseks ühistu liikmelisust puudutavate otsuste langetamiseks. Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduses paragrahv 16 mõttest pole lubatud isikuandmete töötlemine algsest erineval eesmärgil. Sama seaduse paragrahv 21 sätestab: Keelatud on teha üksnes automatiseeritud töötlusel põhinevat otsust, sealhulgas profiilianalüüsi, kui see toob andmesubjektile kaasa teda puudutavaid kahjulikke õiguslikke tagajärgi või avaldab talle muud märkimisväärset mõju. Juhatus oma otsuse langetamisel on otseselt eksinud Isikuandmete kaitse seaduse vastu, on töödelnud isikuandmeid lubamatul viisil ning langetanud nende andmete põhjal keelatud, ebaseadusliku otsuse. Eeltoodu alusel taotleb hageja, et kohus tunnistaks kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse p-i

eesmärk on ühistutele mitmesuguste tugiteenuste pakkumisega arendada nende omavahelist koostööd ning luua neile seeläbi võimalus rohkem silma paista ja efektiivsemalt tegutseda. Nii osutab Coop Eesti Keskühistu oma liikmesühistutele teenuseid nagu: logistikateenus, hanketeenus, jaekaubanduse arendusteenus, IT arendus- ja tugiteenused, kliendikaardi haldamise teenus, turundusteenus ja personaliteenus. Lisaks tugiteenuste pakkumisega ühistutele tegeleb Coop Eesti Keskühistu läbi oma tütarettevõtte Coop Pank AS ka pangandusega. Nimelt ostis 2017. aastal keskühistu Moskva pangalt Eestisse tagasi enamusosaluse endises Krediidipangas ning tuli sama aasta sügisel turule panganduse ja kaubanduse sünergial toimiva Coop Pangaga. Coopi kodulehe andmetel on Coopil Eestis üle 330 kaupluse, sh 14 Maksimarketit, üle 100 Konsumi, üle 130 väikepoe, 24 Ehituskeskust ning 1 e-pood. Ettevõttesse võivad kuuluda kinnisasjad, kauba soetamiseks vajalikest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused, töötajatega sõlmitud töölepingutest tulenevad õigused ja kohustused, ostjatega sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused, igapäevaseks tegevuseks vajalikest kommunaalteenuste lepingutest tulenevad õigused ja kohustused, kaubamärkidest, patentidest, tööstusdisainilahendustest tulenevad õigused jne jne. Hageja leiab, et seetõttu kuuluvad kostja ettevõtete teenuste hulka ka kõik kauba soetamiseks vajalikest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused (Keskühistu poolt pakutavad soodustused, Säästukaardi preemiapunkid), ostjatega sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused (Säästukaart Pluss krediitkaarditeenus). Hageja ei nõustu kostja väitega selle kohta, et hageja oli väga hästi kursis põhikirja projektiga. Hageja ei teadnud, milline põhikirja uus tekst volinike koosolekule esitatakse, kas see üldse esitatakse ja millal volinikud asja arutavad. Hagejat polnud informeeritud põhikirja eelnõu lõplikust redaktsioonist ega vastuvõtmise kuupäevadest ega vastuvõtmise otsusest. Ja hageja ei osalenud ka volinike koosolekul. Kostja liikmetele, sh hagejale pole esitatud uut põhikirja projekti tutvumiseks. Hageja leiab, et kostja väide nagu täidaks hageja väljaarvamise otsus ühistu põhikirjalisi eesmärke, on ekslik. Ühistu eesmärk ei saa olla tema liikmete väljaarvamine ja liikme „tõrjumine“ omakapitalist tulenevate hüvede (kasumi) jagamiselt. Hageja ei nõustu kostja väitega, et õiguslik alus, mis võimaldab tal ostuandmeid töödelda, on juriidilise kohustuse täitmine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2016/679 (Määrus) art 6 lg 1 p-le c. Antud viide ei anna alust andmete töötlemiseks, sest Määruse art 6 lg 3 sätestab, et lõike 1 punktides c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse liidu õigusega või vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega. Kostja ei ole aga viidanud vastavale muule liidu õiguse sättele või siis Eestis kehtivale seaduse sättele, mis annaks temale õiguse kostja andmete töötlemiseks kostja poolt lubatust erineval eesmärgil. Hageja nõustub kostja väitega, et hageja viidatud IKS §-d 16 ja 21 ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest need sätted kohalduvad, arvestades nende paiknemist IKS-s, üksnes õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Samas leiab hageja, et antud kaasusele kohaldub Määruse art 5 lg 1 punkt b, mille kohaselt isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus ning Määruse art 22 lg 1 mille kohaselt andmesubjektil on õigus, et tema kohta ei võetaks vastu otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostjal puudus alus ja põhjendus hageja liikmelisuse lõpetamiseks ning otsus oli tehtud vastuolus heade kommetega järgmistel asjaoludel. Esiteks polnud hagejat informeeritud põhikirja muudatustest, teiseks - polnud liikmetele selgitatud põhikirja punkti 8.1.3 sisu ja tõlgendust, kolmandaks - tehti hageja väljaarvamise otsus

4 (21)

tagaselja, neljandaks - tehti hageja väljaarvamise otsus automatiseeritud otsusena, kuulamata ära hageja seisukohti ja selgitusi, viiendaks - oli kostja hankinud hageja väljaarvamise otsuse tegemise aluseks olevad isikuandmed ebaseaduslikult, omamata selleks hageja nõusolekut, kuuendaks - hageja väljaarvamine toimus TÜS paragrahv 20 lg 1 sätet rikkudes, kus on sätestatud, et liikme võib vaatamata põhikirjaga ettenähtule arvata välja mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige seaduse või põhikirja nõuete oluline rikkumine, üldkoosoleku, juhatuse või nõukogu otsuste oluline täitmata jätmine, samuti ühistu maine või huvide oluline kahjustamine, seitsmendaks - hagejale ei ole varasemal perioodil mingeid etteheiteid teenuste kasutamise osas tehtud, talle pole tutvustatud, mis teenuseid ta veel, peale kliendikaartide kasutamise, ostma peaks ning teda pole eelnevalt väljaheitmisest hoiatatud, muuhulgas pole kostja arvestanud, et hageja on kasutanud Coop süsteemi poolt pakutavat teenust – Säästukaart Pluss teenust ning kaheksandaks - liikmete hulgast väljaarvamine põhikirja rikkumise põhjusel on suunatud vastava otsusega liikme õiguste lõpetamisele ühistu suhtes, mis sarnaneb lepingust taganemise regulatsioonile ning mille eelduseks on kohustuste oluline rikkumine ja kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine, mida kostja ei ole teinud.

Kostja seisukoht ja vastuväited

Kostja, Coop Põlva Tarbijate Ühistu, R. J. hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hagiga vaidlustatud kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse p 3.1.8. ning selle peale esitatud kaebuse alusel tehtud volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse p-d 4.1. ja

5 (21)

Lisaks tuleb erinevalt hinnata juhatuse ja volinike koosoleku otsuste vaidlustamise nõuete aegumistähtaegu. TsÜS § 38 lg 5 järgi on organi kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Hageja juhatuse otsus võeti vastu 16.03.2020. a. Seega selle otsuse vaidlustamiseks pidanuks hagi olema esitatud hiljemalt 16.06.2020. a. Hagi esitati aga 21.07.2020. a, seega enam kui kuu aega pärast üldist nõude aegumistähtaega. Seega leiab kostja, et hageja nõue kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks on esitatud hilinenult ning kostja taotleb selle nõude osas kooskõlas TsÜS § 143 aegumise kohaldamist. Hageja nõude aegumise käsitlus puudutab üksnes kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse kehtetuks tunnistamise küsimust, mitte sama otsuse tühisuse tuvastamise küsimust. Tühisuse tuvastamist on hagejal formaalselt võimalik nõuda ka pärast kolmekuulise aegumistähtaja möödalaskmist. Kehtetuks saaks tunnistada otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga (TsÜS § 38 lg 1). Otsuse tühisus peab aga sellise tagajärjena olema seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda (TsÜS § 38 lg 2). Kostja leiab, et praegusel juhul saaks kohus kontrollida üksnes viimast. Aegumise käsitlus ei puuduta ka kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse vaidlustamise tähtaegsust. Üldkoosoleku otsust (praegu volinike koosoleku otsust) on võimalik TÜS § 52 § 1 tulenevalt võimalik samuti vaidlustada kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Seda tähtaega on hageja järginud. Küll aga ei ole hageja argumendid selle otsuse osas sisuliselt pädevad, arvestades, et volinike koosolek ei ole hagejat välja arvanud, vaid jättis üksnes rahuldamata tema kaebuse juhatuse otsusele, millega juhatus arvas hageja ühistu liikmeskonnast välja. Seega ei ole volinike koosolek sisuliselt hageja väljaarvamist otsustanud. Seda tegi juhatus. Kostja leiab, et hageja ühistust väljaarvamise otsus, mis on kooskõlas kehtiva ja liikmetele täitmiseks kohustusliku põhikirjaga ning põhineb selle p-l 11.1.3, ei saa oma sisu mõttes olla vastuolus heade kommetega. Sama kehtib ka volinike koosoleku otsuse kohta. Kostja põhikiri võeti praegu kehtival kujul vastu 20.06.2019. a volinike koosoleku otsusega. Otsus põhikirja muutmise kohta jõustus äriregistrisse kande tegemisega 28.06.2019. a. Oluline on, et volinike koosolek toimus notari juuresolekul ning vastava koosoleku protokoll koos lisadega on notariaalselt tõestatud. Seejuures on notar kinnitanud, et koosolekul vastuvõetud otsused ja otsuste vastuvõtmise menetlus vastas seaduse ja põhikirja nõuetele. Lisaks oli hageja väga hästi kursis põhikirja projektiga ning ta tegi ka ettepaneku jätta põhikirjast välja punkt ühistu liikme ostukohustuse kohta. Volinike koosolek hageja ettepanekuga ei arvestanud ning võttis uue põhikirja vastu 26 voliniku poolthäälega, s.t koosolekul osalenud volinike otsus oli ühehäälne. Kostja põhikiri sätestab ühistu liikmetele nii õigused kui ka kohustused. Üheks selliseks kohustuseks on ka põhikirja p-s 8.1.3. sätestatud igakuine minimaalne ostukohustus ühistu kauplustest vähemalt summa eest, mis on võrdne vähemalt 15 % -iga vastavaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud alampalgast. Põhikirja p 11.1.3 sätestab ühistu liikme ühe võimaliku väljaarvamise alusena olukorra, kui liige ei täida ühistu põhikirja punktis 8 sätestatud mistahes kohustust. TÜS § 20 lg 1 näeb ette, et liige arvatakse ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Praegusel juhul lähtuski kostja juhatus otsuse tegemisel ühest konkreetsest põhikirjas sätestatud väljaarvamise alusest. Kuivõrd seaduse tasandil ei ole põhikirjalise väljaarvamise aluste küsimust täpsemalt reguleeritud, siis ongi ühistu liikmete endi otsustada, millistel alustel liikme ühistust väljaarvamine toimub. Ühistu liikmed on oma selget tahet väljendanud volinike koosoleku kaudu põhikirja kinnitamise otsuse vastuvõtmisega 20.06.2019. a. Liikme väljaarvamise otsuse tegemine juhatuse poolt kooskõlas põhikirjas sätestatuga ei saa juba põhimõtteliselt olla vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine.

6 (21)

Praegusel juhul ei ole otsused ka ühelgi muul sisulisel alusel tühised. Kostja juhatuse 16.03.2020. a otsus arvata hageja põhikirja p-s 11.1.3 sätestatud väljaarvamisaluse esinemise tõttu (ostukohustuse mittetäitmine) ühistust välja ja juhatuse otsuse vaidlustamise tulemusena tehtud volinike koosoleku 19.06.2020. a otsus, millega hageja kaebus jäeti rahuldamata, ei eksi millegagi ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Tegemist on ühistu tavapärase toimimise raamesse jäävate õiguspäraste ja õiglaste otsustega, mis põhinevad ühistu põhikirjal ja tagavad ühistu liikmete poolt oma põhikirjaliste kohustuste täitmist ja seekaudu ühistu põhikirjaliste eesmärkide saavutamist. Kostja osundab täiendavalt, et volinike koosoleku otsus, millega jäeti hageja kaebus rahuldamata ja juhatuse otsus muutmata, ei saa heade kommetega olla vastuolus juba seetõttu, et sellega ei ole otsustatud hageja ühistu liikmeskonnast väljaarvamist. Sellega on lihtsalt kinnitatud juhatuse poolt tehtud varasema väljaarvamise otsuse õiguspärasust. Selline otsus eraldivõetuna ei ole sellisel kujul mitte mingil viisil vastuolus heade kommetega, kuna volinike koosolekul ongi õigus otsustada, kas liikme kaebus juhatuse otsusele rahuldada või mitte. Antud juhul otsustas volinike koosolek hageja esitatud kaebust mitte rahuldada. Juhtorgani otsuse vastuvõtmisega seotud asjaolud, st see, kuidas toimus otsustamine, ei saa üldjuhul muuta otsust heade kommete vastaseks. Hageja leiab teeb kostja organite otsuste heade kommete vastasusena etteheiteid selle kohta, et temale pole varem teenuste kasutamise osas etteheiteid tehtud, talle pole tutvustatud kostja pakutavaid teenuseid, teda pole enne väljaarvamist hoiatatud, hageja on oma õigusi kasutanud heauskselt, hageja liikmelisus ühistus on pikaaegne ja hagejat pole teavitatud ostukohustuse mittetäitmisest. Hageja nimetatud asjaolud seonduvad sellega, millistes tingimustes toimus otsustamine. Ükski nimetatud asjaoludest ei seondu otsuse sisuga – arvata liige põhikirja alusel ühistust välja – ega muuda otsuse sisu heade kommete vastaseks. Vastuseks hageja etteheidetele märgib kostja, et esiteks, kostjal puudub kohustus ühistu liikmeid hoiatada või teavitada sellest, et kostja põhikirja p-s 8.1.3 sätestatud ostukohustuse mittetäitmise korral on kostja juhatusel õigus liige ühistust põhikirja p 11.1.3 alusel välja arvata. Sellist eelnevalt teavitamise kohustust ei tulene kostjale ei tulundusühistuseadusest ega põhikirjast ega ka ühestki muust õigusaktist. Teiseks, kostjal puudub täiendav kohustus tutvustada oma liikmetele põhikirja, millega on enne selle vastuvõtmist olnud võimalik tutvuda igal liikmel. Kui isik soovib olla ühistu liige, siis peab ta arvestama, et liikmestaatusega kaasnevad õigused ja kohustused. Ühistu liikmel on oma ostukohustuse täitmist võimalik kontrollida kahel viisil: 1) tehes päringu Coop Põlva TÜ-le, kes edastab liikme soovi vastavat arvestust pidavale Coop Eesti Keskühistule ning kes saab väljastada andmed iga konkreetse isiku kohta, mille COOP Põlva TÜ omakorda edastab oma kliendile või 2) logides ID-kaardiga või Mobiil ID-ga sisse kliendiportaali ning teha selle portaali iseteeninduskeskkonnas päringu iseenda kohta (Klientomaniku punktid). Vaidlus puudub, et esimese variandi (päringu tegemine) olemasolust oli hageja teadlik ja seda võimalust ta ka kasutas. Kolmandaks, hageja väited selle kohta, et ta on kasutanud oma õigusi heauskselt ega ole olnud kohustuse rikkumisest teadlik, ei mõjuta kuidagi kostja juhatuse ega volinike koosoleku otsuste kehtivust või tühisust. Otsuste heade kommete vastasus tühisuse motiivil on selline kriteerium, mis ei sõltu hageja teadmisest. Liikme ühistust väljaarvamisel arvestab kostja juhatus faktilist olukorda, kuid mitte põhjuseid, miks liikme ostukohustus jäi täitmata, st täitmata jätmise võimalikku vabandatavust. Ühistul oli enne väljaarvamise otsuse tegemist 565 liiget ja ei saa eeldada, et ühistu hakkaks iga liikme kohta eraldi välja selgitama, miks ostukohustus täitmata jäi ja sellele eraldi hinnangut andma. See, kas liige täidab põhikirjas sätestatud ostukohustust, on iga liikme vaba valik. Ühistu ei saa kedagi sundida ostukohustust täitma. Küll aga peab iga liige arvestama, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse ta ühistust välja arvata. Nii on see praegu ka toimunud ning sellel alusel arvati ühistust välja 97 liiget. Neljandaks, kostja juhatus ega volinike 7 (21)

koosolek ei ole liikme väljaarvamisotsuse tegemisel ka sisulises mõttes käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, vaid tegutsenud kooskõlas põhikirjaga, selle piires ja alusel. Põhikiri on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik eranditult kõikidele ühistu liikmetele. Kostja leiab, et hageja väited, et ta polnud kursis temal ühistu liikmena lasuvate kohustustega ja ta oleks vajanud eraldi tutvustamist, mis teenuseid ühistu liige peaks tarbima, ei ole ka eluliselt usutavad. Nagu hageja ka ise hagis viitab, siis ta on ühistu aktiivne liige alates 1989. aastast. Ostukohustus on ühistu põhikirjas olnud juba alates 2009. aastast ning aastal 2019 muudeti üksnes ostukohustust käsitleva summa suurust, sidudes selle protsendina Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgast. Lisaks osales hageja aktiivselt viimase põhikirja, sh ostukohustuse, muudatuse arutelus. Hageja oli kehtiva põhikirja sisu ja selles sätestatud kohustustega kursis paremini kui keskmine ühistu liige. Kostja leiab ka, et hageja tõlgendus põhikirja p-s 8.1.3 sätestatud ostukohustusest on ebaõige. Põhikirja p-s 8.1.3 sätestatud ostukohustus hõlmab üksnes ostude tegemist ühistu, st Coop Põlva TÜ kauplustest. Arvestades, et Coop Põlva TÜ põhikirjaline eesmärk on müüa oma liikmetele soodushindadega kaupu ning sellele eesmärgile vastab liikme ostukohustus, siis on üheselt selge, et põhikirja p-s 8.1.3 sätestatud ostukohustuse täitmise hindamisel arvestatakse vaid Coop Põlva TÜ kauplustest, kuid mitte teistest Eesti ühistute kauplustest tehtud oste. Põlva Tarbijate Ühistu on iseseisev juriidiline isik ja tal on oma liikmeskond. Sarnaselt on ka mujal Eestis tegutsevad tarbijate ühistud iseseisvad juriidilised isikud oma liikmeskonnaga. Kostja leiab, et asjakohatu on hageja tuginemine teiste juriidiliste isikute nagu Coop Finance AS teenuste kasutamisele. Coop Finance AS on iseseisev juriidiline isik, Coop Pank AS-i tütarettevõte. Tegemist on krediidiasutusega, kelle aktsionäride hulka kostja ei kuulu. Selle iseseisva juriidilise isiku teenuseid ei saa käsitleda kostja ettevõtete teenustena kostja põhikirja p 8.1.3. mõttes. Samuti ei ole Säästukaart Pluss COOP-i kliendikaart kostja põhikirja p 8.1.3. mõttes. Nimelt on Säästukaart Pluss hoopis maksevahend, täpsemalt krediitkaart, mida täiesti eraldiseisev juriidiline isik Coop Finants AS väljastab. Hageja on esitanud kohtule Coop Finants AS-i arved. Need arved tähendavad seda, et hageja peab krediitkaardiga tasutud ostud hüvitama. Kaardi väljastaja ja hageja omavahelisi suhteid reguleerib eelduslikult vastav leping, mille osapooleks kostja ei ole. Säästukaart Pluss kaart kui krediitkaart on küll kostja kauplustes maksevahendina kasutatav, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks kostja põhikirja p 8.1.3. nimetatud COOP kliendikaardiga. Säästukaart Pluss omab iseenesest ka kliendikaardi funktsiooni, kuid kostja põhikirjast tuleneva liikme ostukohustuse täitmise arvestamisel saavad põhikirja p 8.1.3. mõttes arvesse minna ostud üksnes kostja kauplustest, mitte teistest konkureerivatest tarbijate ühistute kauplustest ( näiteks Võru Tarbijate Ühistu kauplustest). Hageja näib olevat arvamusel, et kostja põhikirjas sätestatud ostukohustuse täitmiseks saaks lugeda mistahes COOP kaubamärki kandva ettevõtte teenuste kasutamist. See lähtekoht on põhimõtteliselt vale. Kaubamärgi seaduse § 3 kohaselt Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Seega oma olemuselt on kaubamärk eristamist võimaldav instrument (nt teistest jaekaubanduskettidest). Coop kaubamärk tähistab Eesti kontekstis antud juhul seda, et selle kaubamärgi alla on koondunud 19 piirkondlikku tarbijate ühistut üle terve Eesti, kuid kes kõik on iseseisvad juriidilised isikud. Eestis on 19 tegutsevat piirkondlikku tarbijate ühistut, mis on Coop Eesti Keskühistu liikmed. Kostja selgitas ka seda, et Coop Eesti Keskühistu on teenusorganisatsioon ühistutele erinevate teenuste osutamiseks (hange, turundus, logistika, sortiment, erinevad kontseptsioonid). Nende teenuste üheks osaks on mh kaubamärk Coop. Coop Eesti Keskühistu, kellele kuulub sõnaline kaubamärk „COOP“ ja selle erinevad kujutised, on andnud Coop Põlva Tarbijate Ühistule õiguse nimetatud kaubamärkide kasutamiseks oma

8 (21)

majandustegevuses vastavalt kehtestatud kasutusreeglitele. Seega on hageja arvamus, nagu oleks kõik Coop kaubamärki kandvad kauplused sisuliselt üks ja sama, põhimõtteliselt vale. Kostjal, nagu ka teistel ühistutel on üksnes kaubamärgi kasutamise õigus, mis ei muuda neid ühistuid veel üheks ühistuks. Kostja toob ka välja, et varasemalt on hageja ostukohustust tõlgendanud nii nagu kostja. Hageja edastas enne põhikirja vastuvõtmist põhikirja p 8.1.3 muudatust kommenteerides kostjale 19.06.2016. a järgmise ettepaneku: „See punkt tuleb põhikirjast kindlasti välja jätta. Ühistu tegutsemise peamine eesmärk on pakkuda oma liikmetele soodsat kaupa. Sisuliselt on see ka ainus ja peamine ühistu eksisteerimise alus. Kui nüüd juhatus pole suutnud pakkuda oma liikmetele soodsat kaupa, et liikmed ostaksid ainult ja ainult oma poest, pole see liikmete süü vaid juhtkonna täielik ebaõnnestumine oma põhiülesande täitmisel. Liikmed ei tunneta, et ühistu tegevus oleks korraldatud selliselt, et neil on mõistlik osta oma poest ja teostavad ostud enda konkurendi juurest. Seda juhtkonna ebaõnnestumist ei saa panna liikmete süüks, ega sunniviisiliselt panna neid oste teostama oma kauplusest.“ Hageja on seega olnud kursis ostukohustuse sisuga ja mõistnud seda õigesti kui kohustust osta kaupu kostja kauplustest kostja põhikirjas sätestatud summas. Kostja on tõendanud, et hageja ei ole täitnud oma põhikirjast tulenevat ostukohustust. Kostja esitas selle tõendamiseks väljavõtte hageja kliendikaardi kasutamise andmetest, mille kohaselt hageja teostas 2019. aastal ostukohustust COOP Põlva Tarbijate Ühistu kauplustes kogusummas 785, 26 eurot. Vastupidist ei ole tõendatud. Ühistu liikme ostukohustus põhikirja mõttes on seotud üksnes kostja enda kauplustega, mitte teiste ühistute kauplustega. Kostja leiab veel, et hageja tuginemine vastuolule isikuandmete kaitse seadusega, on praeguses menetluses asjakohatu ja ka ebaõige. Esiteks, isegi kui hageja isikuandmete töötlemiseks puuduks seaduslik alus, siis ei mõjutaks see kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse ja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse kehtivust. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatav tagajärg ei tohi saabuda. Praegusel juhul ei sätesta hageja viidatud isikuandmete kaitse seadus, et selle võimalik rikkumine tooks kaasa ühistu juhatuse ja volinike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise liikme väljaarvamist puudutavas osas põhikirjas sätestatud alusel. Teiseks on hageja käsitlus isikuandmete kaitse seaduse rikkumisest ka sisulises mõttes väär ning eksitav. TÜS § 20 lg 1 kohaselt arvatakse liige ühistust välja mh põhikirjaga ettenähtud alustel ning Coop Põlva TÜ põhikirja p 11.1.3. sätestab, et liige arvatakse ühistust välja, kui ta ei täida põhikirja p-s 8.1.3. sätestatud ostukohustust. Coop Põlva TÜ peab järelikult TÜS § 20 lg 1 ja põhikirja p 11.1.3. koosmõjus sätestatud väljaarvamisaluse esinemise hindamiseks töötlema ühistu liikme ostuandmeid. Õiguslik alus, mis võimaldab Coop Põlva TÜ-l ostuandmeid töödelda, on juriidilise kohustuse täitmine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2016/679 (Määrus) art 6 lg 1 p-le c. Ostukohustuse täitmist hinnatakse põhikirja p 8.1.3. järgi COOP kliendikaardi (mis on ühtlasi ka Coop Põlva TÜ liikmekaart) kasutamise andmete alusel. COOP kliendikaardiga registreeritud ostude andmete alusel toimub ka Coop Põlva TÜ liikmele ettenähtud lisaboonuste arvestamine ja maksmine. Hageja väide, et tema isikuandmete töötlemiseks puudub seaduslik alus, on seega ebaõige. Kokkuvõttes leiab kostja, et hageja nõuded ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse punkt 3.1.8. ja selle peale esitatud kaebuse alusel tehtud volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse punktid 4.1. ja 4.2. on kehtivad ja ei esine otsuste tühisuse ega kehtetuks tunnistamise aluseid.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

9 (21)

Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjas tähtsust omavate asjaolude üle: •

Coop Põlva Tarbijate Ühistu (kostja) juhatuse 16.03.2020. a otsuse (tl 24) p-s 3.1. otsustati arvata Ühistust välja Ühistu kehtiva põhikirja punkti 11.1.3 alusel Ühistu liikmed, kuivõrd nimetatud liikmed ei ole 2019. aastal täitnud põhikirja punktist 8.1.3 tulenevat ostukohustust vähemalt minimaalses põhikirjaga ettenähtud ulatuses. Otsuse punktis 3.1.8. otsustati sel põhjusel Ühistust välja arvata R. J. (hageja).

•

Hageja vaidlustas kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse tema kostja ühistust väljaarvamise kohta, kaevates edasi kostja volinike koosolekule.

•

Kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse (tl 27) p-dega 4.1 ja 4.2 jäeti hageja kaebus rahuldamata ja kostja juhatuse 16.03.2020. a otsus hageja kostja ühistust välja arvamise kohta muutmata.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja pöördunud kohtusse hagiga, milles on kostja juhatuse 16.03.2020.a otsuse punkti 3.1.8. ja kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse punktid

Riigikohus on 05.06.2019. a otsuses tsiviilasjas nr 2-16-19017 (p-d 15, 16, 17) selgitanud juriidilise isiku organite otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõuete lahendamist. Riigikohus on selgitanud, et eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuste vaidlustamist reguleerib TsÜS § 38, mille esimene lõige sätestab võimaluse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ja mille teine lõige sätestab otsuse tühisuse. Seega tuleneb eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lgst 1 ja otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lg-st 2 koostoimes TsMS § 368 lg-ga 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tulundusühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist reguleerib seejuures erinormina TÜS § 52 ja sama otsuse tühisust TÜS § 521. Otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud. Riigikohus on leidnud, et kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. Kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, siis peab kohus kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte. Juhul, kui kohus tuvastab, et vaidlustatud otsus on tühine, siis ei pea kohus sama otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet oma otsustes käsitlema.

Arvestades siinkohal eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, siis kuigi hageja on oma nõude sõnastanud selliselt, et taotleb kostja organite otsuste tühiseks või kehtetuks tunnistamist (sisult samatähenduslikud nõuded, s.t otsuste kehtetuks tunnistamise nõuded), hindab kohus kõigepealt vaidlustatud otsuste tühisust. Kuigi hageja ei ole lisaks otsuste kehtetuks tunnistamise nõudele esitanud selgelt ka otsuse tühisuse tuvastamise nõuet, siis hagi alusena

10 (21)

hageja otsuste heade kommete vastasusele kui tühisuse alusele viitab. Ka kostja on esitanud oma vastuväited juhuks, kui kohus käsitleb hageja nõuet otsuste tühisuse tuvastamise nõudena. Kui leiab tuvastamist, et hageja vaidlustatud otsus(ed) on tühised, siis saab kohus otsus(t)e kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsus(t)e tühisuse tuvastamise nõude.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja, Coop Põlva Tarbijate Ühistu, puhul on tegemist äriühinguna tulundusühistuga tulundusühistuseaduse (TÜS) § 1 mõttes ning eraõigusliku juriidilise isikuga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 1 mõttes.

TsÜS § 38 lg 2 näeb ette, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Tulundusühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse alused sätestab eraldi TÜS § 521. TÜS § 521 lg 1 sätestab, et ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui: 1) otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; 2) otsus ei vasta headele kommetele; 3) oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TÜS § 521 lg 2 järgi on otsus tühine ka seadusega sätestatud muul juhul. Hageja on vaidlustanud kostja juhatuse otsuse ja volinike koosoleku otsuse. Kostja põhikirja (tl 14-22) p 21.3. kohaselt on seadusest tulenev üldkoosoleku pädevus täielikult üle antud volinike koosolekule. TÜS § 54 lg 5 järgi kohaldatakse volinike koosolekule üldkoosoleku sätteid. Seega kostja juhatuse otsuse tühisuse alused tulenevad TsÜS § 38 lg-st 2 ning kostja volinike koosoleku otsuse tühisusele kohalduvad erinormina TÜS § 521 sätted ühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest. Seega käsitleb kohus kostja organite otsuste tühisuse alusena neid asjaolusid, mis hageja on hagis esile toonud ega kontrolli võimalikke muid tühisuse aluseid. Hageja tugineb hagi alusena eelkõige sellele, et vaidlustatud kostja juhatuse ja volinike koosoleku otsused on tühised nende vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus käsitlebki järgnevalt vaidlustatud kostja organite otsuste tühisuse alusena otsuste vastuolu heade kommetega.

11 (21)

kaebus juhatuse otsuse peale rahuldamata ja juhatuse otsus hageja kostja ühistust välja arvamise kohta muutmata. Kohus leiab, et kuigi kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsused ei ole sõnastatud selliselt, siis on nii kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse kui ka volinike koosoleku 19.06.2020.a otsuste sisuks hageja kostja ühistust väljaarvamine. Otsuste tühisuse alusena hindabki kohus, kas vastavasisuline otsus hageja kostja ühistust väljaarvamise kohta on vastuolus heade kommetega. 3.5. Kostja põhikirja (tl 14-22) p 8 sätestab ühistu liikme kohustused. Põhikirja p 8.1.3. näeb ette, et ühistu liige on kohustatud kasutama ühistu teenuseid, st kasutama ühistu ettevõtete teenuseid ja tegema sisseoste ühistu ettevõtetest temale kehtestatud tingimustel esimese liikmelisuse aasta jooksul igas kalendrikuus vähemalt summa eest, mis on võrdne vähemalt 15%-iga vastavaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud alampalgast ning järgnevatel aastatel iga aasta jooksul samamoodi arvutatud summa eest ühes kalendrikuus keskmiselt. Arvestust peetakse ühistu liikmetele väljastatud COOP Kliendikaart kasutamise andmete alusel. Põhikirja p 11.1.3. näeb ette, et liige arvatakse ühistust välja juhatuse otsuse alusel, kui liige ei täida ühistu põhikirja punktis 8 sätestatud mistahes kohustust. Antud juhul ongi kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse p-ga 3.1. otsustatud hageja põhikirja punkti 11.1.3 alusel kostja ühistust välja põhjusel, et hageja ei täitnud 2019. aastal põhikirja punktist 8.1.3 tulenevat ühistu teenuste kasutamise kohustust ettenähtud ulatuses. Hageja on tema ühistust väljaarvamise otsuste heade kommetega vastuolu sisutanud alljärgnevate asjaoludega: hageja ei ole rikkunud kostja põhikirja punkti 8.1.3, hagejat ei informeeritud põhikirja punkti 8.1.3 muudatustest; hagejale ei olnud selgitatud põhikirja punkti 8.1.3 sisu ja tõlgendust; hageja väljaarvamise otsus tehti tagaselja ja automatiseeritud otsusena, kuulamata ära hageja seisukohti ja selgitusi; kostja hankis hageja väljaarvamise otsuse tegemise aluseks olevad isikuandmed ebaseaduslikult, omamata selleks hageja nõusolekut; hagejale ei ole varasemal perioodil mingeid etteheiteid tehtud ja teda pole eelnevalt väljaheitmisest hoiatatud ning hagejale ei antud täiendavat tähtaega võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks. Kohus nõustub kostjaga, et hageja väljatoodud asjaolud ei ole sellised, mis võimaldaksid pidada tema ühistust väljaarvamise otsust heade kommete vastaseks ehk selliseks otsuseks, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud ka selliseid asjaolusid, mis TsÜS § 38 lg 2 ja/või TÜS § 521 lg-de 1 ja 2 järgi lisaks otsuse heade kommetega vastuolu tõttu saaks olla otsuse tühisuse aluseks. Nii TsÜS § 38 lg 2 kui ka TÜS § 521 lg-de 1 ja 2 kohaselt on lisaks otsuse heade kommetega vastuolu tõttu olla otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Selliseid asjaolusid hageja oma hagi alusena esile ei ole toonud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ei ole tuvastav hagiga vaidlustatud kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse ja kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse tühisus ning vastavate otsuste tühisuse tuvastamise nõuet ei saa rahuldada. Kuigi hageja on hagi alusena väljatoodud asjaolud sisustanud heade kommete vastasusena, siis kohtu hinnangul sisuliselt tugineb hageja oma väidetes sellele, et tema ühistust väljaarvamise otsuse tegemisel on rikutud põhikirja ja seaduse sätteid. Selline otsus ei saa olla TsÜS § 38 lg

12 (21)

2 ega ka TÜS § 521 lg 1 p 2 järgi heade kommete vastasuse tõttu tühine, kuid võib olla TsÜS § 38 lg 1 ja TÜS § 52 lg 1 järgi kehtetuks tunnistatav. Järgnevalt käsitlebki kohus seda, kas vaidlustatud kostja organite otsused on kehtetuks tunnistatavad.

13 (21)

Kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsusega jäeti hageja kaebus juhatuse otsuse peale rahuldamata ja juhatuse otsus hageja väljaarvamise kohta muutmata. Hageja tugineb otsuste tühiseks või kehtetuks tunnistamise nõude alusena järgnevatele asjaoludele: teda ei saadud põhikirja p 11.1.3 alusel ühistust välja arvata, kuna ta ei olnud põhikirja p-s 8.1.3 sätestatud kohustust rikkunud; hagejat ei informeeritud põhikirja punkti 8.1.3 muudatustest ja temale ei oldud selgitatud põhikirja punkti 8.1.3 sisu ning tõlgendust, hageja väljaarvamise otsus tehti tagaselja ja automatiseeritud otsusena, kuulamata ära hageja seisukohti ja selgitusi, kostja hankis hageja väljaarvamise otsuse tegemise aluseks olevad isikuandmed ebaseaduslikult, omamata selleks hageja nõusolekut; hagejale ei ole varasemal perioodil mingeid etteheiteid tehtud ja teda pole eelnevalt väljaheitmisest hoiatatud ning hagejale ei antud täiendavat tähtaega võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaolud on võimlik liigitada esiteks sellisteks, mis puudutavad hageja kostja ühistust väljaarvamise otsust sisuliselt ja teiseks sellisteks, mis puudutavad vastava otsuse tegemist kui protseduuri. Kohus käsitlebki esmalt seda, kas hageja kostja ühistust väljaarvamise otsus on vastuolus seaduse või põhikirjaga ning seejärel, kas otsuste tegemisel rikuti põhikirja või seaduse nõudeid.

TÜS § 1 lg 1 järgi on tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. Kostja põhikirja (tl 14) p 2.1. sätestab, et ühistu tegevuse eesmärgiks müüa oma liikmetele soodushindadega kaupu. Vastavalt põhikirja punktile 2.2. on ühistu tegevusaladeks erinevate kaupade hulgi- ja komisjonikaubandus, samuti ühiskondlik toitlustamine ja majutusteenuse osutamine. Kostja põhikirja punkti 1.2. järgi on ühistu vabatahtlikkuse alusel COOP Eesti Keskühistu liige. Hageja on esitanud kohtule tõendid (tl 124-142), mis tõendavad, et Coop Eesti Keskühistu on eraldiseisev eraõiguslik juriidiline isik, õiguslik vorm tulundusühistu. Coop Keskühistu põhikirja p 1.2.1. järgi on keskühistu äriühing, mille liikmeteks on Eesti Vabariigis jaekaubandusega tegelevad tulundusühistud. Põhikirja p 1.2.3. kohaselt moodustavad Keskühistu, Keskühistu tütaräriühingud ja liikmesühistud kokku jaekaubandusgrupi nimega Coop Eesti. Põhikirja p 1.2.4. järgi on keskühistu põhieesmärgid: 1) liikmesühistute phikirjaliste ülesannete täitmise toetamine ühishangete korraldamisega, kaupade sisseostu ja logistika korraldamisega, turundustegevuse korraldamisega, IT-alase toega, koolitusega ja jaekaubandusalaste ärikontseptsioonide väljatöötamisega; 2) kaubandusobjektide arendamine liikmesühistute ühise turuosa säilitamise ja suurendamise eesmärgil; 3) liikmesühistute tegevuse koordineerimine; 4) liikmesühistute majanduslike huvide toetamine, esindamine ja kaitsmine; 5) ühistulise tegevuse arendamine Eestis ja rahvusvaheliselt; 6) liikmesühistute ühise tegutsemise edendamine lepinguliste suhete kaudu. Kaubamärk COOP on registreeritud patendiametis Coop Eesti Keskühistu nimele. Äriregistri andmetel kuulub Coop Eesti Keskühistule tütaräriühinguid, sh Coop Investeeringud OÜ, kes on ühtlasi Coop Pank AS-i aktsionär. Coop Pank AS on omakorda Coop Finants AS-i aktsionär. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja kui eraõigusliku juriidilise isiku, tulundusühistu, ettevõteteks ei saa lisaks kostjale endale olla teised COOP kaubamärki kasutavad äriühingud, sh Coop Finance AS. Kostja puhul on tegemist eraldiseisva äriühinguga. Arvestades ka kostja põhikirjalisi eesmärke ja tegevusala saavad kostja ettevõteteks olla üksnes kostjale kuuluvad majandusüksused, mille kaudu kostja tegutseb. Kostja põhitegevusala on erinevate kaupade jaeja hulgikaubandus. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjale kuulub ligi 30 kauplust, mille kaudu kostja oma põhitegevust, s.o kaubandust teostab. See, et kostja on Coop Eesti Keskühistu liige ja kasutab viimasele kuuluvat kaubamärki ei saa anda kostjale omaniku õigusi Coop Eesti Keskühistu ettevõtetes ega ka teiste COOP kaubamärki kasutavate äriühingute ettevõtetes. Kostja põhikirjas ei ole küll täpsustatud, millised on põhikirja p 8.1.3. mõttes need ühistu ettevõtted, kelle teenuste kasutamise kohustus kostja liikmel on. Kohus leiab aga, et kostja on tõendanud, et hageja ei saanud selles osas olla teadmatuses ning sai pidi aru saama, et ühistu ettevõtete all peetakse silmas kostja kauplusi, mille kaudu kostja tegutseb. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja põhikiri kehtivas redaktsioonis võeti vastu kostja volinike 20.06.2019. a koosoleku otsusega. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja sellel kostja volinike koosolekul ei osalenud. Kostja on esitanud tõendina hageja 19.06.2019. a saadetud e-kirja kostjale (tl 60-62). Hageja teeb selles kirjas mitmeid ettepanekuid kostja põhikirja muutmiseks. Muu hulgas refereerib hageja põhikirja punkti, mis näeb ette, et ühistu liige on kohustatud kasutama ühistu teenuseid, st kasutama ühistu ettevõtete teenuseid ja tegema sisseoste ühistu ettevõtetest temale

15 (21)

kehtestatud tingimustel esimese liikmelisuse aasta jooksul igas kalendrikuus vähemalt summa eest, mis on võrdne vähemalt 15%-iga vastavaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud alampalgast ning järgnevatel aastatel iga aasta jooksul samamoodi arvutatud summa eest ühes kalendrikuus keskmiselt. Hageja avaldab nimetatud põhikirja sätte juures arvamust alljärgnevalt: „ See punkt tuleb põhikirjast kindlasti välja jätta. Ühistu tegutsemise peamine eesmärk on pakkuda oma liikmetele soodsat kaupa. Sisuliselt on see ka ainus ja peamine ühistu eksisteerimise alus. Kui nüüd juhatus pole suutnud pakkuda oma liikmetele soodsat kaupa, et liikmed ostaksid ainult ja ainult oma poest, pole see liikmete süü vaid juhtkonna täielik ebaõnnestumine oma põhiülesande täitmisel. Liikmed ei tunneta, et ühistu tegevus oleks korraldatud selliselt, et neil on mõistlik osta oma poest ja teostavad ostud enda konkurendi juurest. Seda juhtkonna ebaõnnestumist ei saa panna liikmetele süüks, ega sunniviisiliselt panna neid oste teostama oma kauplusest. See punkt väljendab kõige suuremat väljakutset meie ühistus, on ühtlasi ka ühistu eesmärkide täitmise selge indikaator“. Kohus hindab, et arvestades eelviidatud hageja 19.06.2019. a e-kirjas tehtud põhikirja muudatusettepanekut, võib järeldada, et hageja mõistis põhikirjas p 8.1.3. mõttes ühistu ettevõtete all kostja enda kauplusi ning teenustena nende kaupluste kaudu kauba müüki. Kostja on esitanud tõendina kostja 20.06.2019. a volinike koosoleku protokolli koos lisadega (tl 47-59). Nimetatud tõenditest nähtub, et päevakorra punkti 3 all otsustas volinike koosolek muuta ühistu põhikirja ja kinnitas juhatuse esitatud põhikirja projekti. Hageja 19.06.2019. a ekirjas esitatud ettepanekuid põhikirja muutmiseks arvesse ei võetud. Koosolekul oli esindatud 28 volinikku. Hageja põhikirja muutmise ettepanekute arvesse võtmata jätmine otsustati 21 voliniku poolthäälega ja uue põhikirja kinnitamine 26 voliniku poolthäälega. TÜS § 48 lg 1 kohaselt on põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kostja põhikirja p 27.3 näeb samamoodi ette, et põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 volinike koosolekul osalenud või esindatud volinikest. 20.06.2019. a kostja volinike koosolekul hääletas põhikirja muutmise poolt rohkem kui 2/3 koosolekul osalenud volinikest. TÜS § 48 lg 2 kohaselt muutub põhikirja muutmise otsus vastava kande tegemisel äriregistrisse. Kanne kostja põhikirja muutmise kohta tehti äriregistrisse 28.06.2019. a. Seega saab lugeda, et kostja volinike 20.06.2019. a otsus kostja põhikirja muutmise kohta jõustus 28.06.2019. a ning oli vaidlustatud kostja juhatuse 16.03.2020. a otsuse ja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsuse tegemise ajal kehtiv. Kostja on esitanud tõendina väljavõtte hageja Coop kliendikaardi andmetest (tl 88). Nimetatud tõendil on kajastatud hageja poolt 2019. aastal tehtud ostud Coop Põlva Tarbijate Ühistu kauplustest kokku summas 785,26 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 2019. aastal teinud kostja kauplustest sisseoste suuremas ulatuses või kasutanud veel muid kostja ettevõtete teenuseid. Hageja on esitanud tõendina Coop Finants AS-i arved temale (tl 99-101) lepingust tulenevate põhiosa maksete tasumise kohustuse kohta. Nagu kohus seda aga juba eespool käsitles, siis Coop Finants AS-i kui eraldiseisvat juriidilist isikut ei saa käsitleda kostja ettevõttena, mistõttu ei saa ka Coop Finants AS-i teenuste kasutamist käsitleda kostja põhikirja p-s 8.1.3. sätestatud kostja ühistu liikme kohustuse täitmisena. Tulenevalt kostja põhikirja p-st 8.1.3. oli hagejal kostja liikmena kohustus 2019. aastal kasutada kostja ettevõtete teenuseid 81 euro eest ühes kalendrikuus keskmiselt, mis teeb aasta lõikes kokku vähemalt 972 euro eest. Hageja ei ole tõendanud, et ta seda kohustust täitis ja põhikirja p-s 8.1.3. ettenähtud ulatuses kostja ettevõtete teenuseid 2019. aastal kasutas. Eeltoodut

16 (21)

arvestades saab lugeda, et kostja juhatuse 16.03.2020. a otsus hageja kostja ühistust välja arvamise kohta põhikirja punkti 11.1.3 alusel, põhjusel, et hageja ei täitnud 2019. aastal põhikirja punktist 8.1.3 tulenevat ühistu teenuste kasutamise ja ostukohustust vähemalt minimaalses põhikirjaga ettenähtud ulatuses, ning kostja volinike koosoleku 19.06.2020. a otsus hageja juhatuse otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta, on seaduslikud ja kooskõlas kostja põhikirjaga.

17 (21)

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 6 lg 1 p-st c, mis sätestab, et isikuandmete töötlemine on seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks. Eesti siseriiklik õigus ei sätesta nimetatud määruse sättega võrreldes erisusi. Hageja on viidanud kostja rikkumisena isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-ile 16, mis sätestab isikuandmete töötlemise algsest erineval eesmärgil ja IKS §-ile 21, mis sätestab, et keelatud on teha üksnes automatiseeritud töötlusel põhinevat otsust, sealhulgas profiilianalüüsi, kui see toob andmesubjektile kaasa teda puudutavaid kahjulikke õiguslikke tagajärgi või avaldab talle muud märkimisväärset mõju. Kohus nõustub kostjaga, et hageja viidatud IKS sätted ei ole antud juhul asjakohased, kuna need asetsevad IKS-i peatükis 4, mis näeb ette isikuandmete töötlemise õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Kuigi hageja on hagiavalduses neile IKS sätetele viidanud, siis menetluse käigus on ta ka ise möönnud, et need sätted siiski ei kohaldu. Kostja on esitanud tõendina kostja isikuandmete töötlemise korra (tl 90-92), mis selgitab kostja liikme isikuandmete töötlemist ja liikme õigusi seoses tema isikuandmete töötlemisega. Nimetatud korra p 3 kohaselt töötleb ühistu oma liikmete isikuandmeid peamiselt seadusest, ühistu põhikirjast ja õigustatud huvist tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseks. Antud juhul ongi kostja pidanud põhikirja p-st 8.1.3. tuleneva liikme kohustuse täitmise üle arvestust hageja COOP kliendikaart kasutamise andmete alusel ning vastavaid hageja andmeid on töödeldud kostja põhikirjaliste õiguste ja kohustuste teostamise raames. Hageja ei ole põhjendanud, et kostja oleks tema isikuandmeid töödelnud mingil muul eesmärgil. Seega kostja poolt hageja isikuandmete käitlemise vastuolu seaduse ega põhikirjaga ei ole tuvastatav.

Riigikohus on oma praktika seisukohtades (vt nt 27.11.2018. a määrus tsiviilasjas nr 21718531) selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja ei ole põhistanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid ehk annaksid alust järeldada, et kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul hageja põhjendused selliseks järelduseks alust ei anna. Kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hageja nõuded ei ole põhjendatud. Kostja organite otsuste tühisus või alus nende kehtetuks tunnistamiseks ei leidnud tuvastamist. Seega ei saa teha järeldust, et kohtuvaidluse põhjustas kostja enda otsuste vastuvõtmisega. Hagiga kohtusse pöördudes pidi hageja arvestama, et kohtumenetlusega kaasnevad kulud ning arvestama ka riskiga, et kohtuvaidluse tema kahjuks lahendamise korral, võidakse jätta kulud tema kanda. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et antud juhul ei ole TsMS § 162 lg 4 kohaldamine põhjendatud ja TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

19 (21)

tagasiside kliendile – 3 tundi; 17) 05.05.2021. a – telefonivestlus ostuandmetega seotud küsimustes – 30 minutit; 18) 07.05.2021. a seisukoha koostamine kohtule, täiendavate tõendite esitamine – 5 tundi; 19) 09.06.2021. a – tutvumine kostja 20.05.2021. a menetlusdokumendiga, selle analüüs – 30 minutit; 20) 09.06.2021. a – kohtukõne kirjalike teeside koostamine – 4 tundi; 21) 10.06.2021. a – kohtukõne kirjalike teeside koostamine – 4 tundi 30 minutit; 22) menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund. Kostja vandeadvokaadist esindaja toimingute eest on arvestatud tasu määraga 165 eurot, ilma käibemaksuta, ühe töötunni eest ja advokaadist esindaja toimingute eest 140 eurot, ilma käibemaksuta ühe töötunni eest. Hageja esitas vastuväite (tl 186-187) kostja taotletava lepinguliste esindajate tasu suurusele. Hageja leiab esiteks, et kostja esindajate tunnitasu määr ei vasta üldisele kohtupraktikale, milles on põhjendatuks ja vajalikuks peetud esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Teiseks leiab hageja, et ülemäärane ja põhjendamatu on kostja esindajate ajakulu. Hageja on välja toonud kostja esindajate märgitud toimingud, mille ajakulu on tema arvates põhjendamatu. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kostja esindajate tehtud ajakulu on põhjendatud 8 tunni ja 10 minuti ulatuses. Riigikohus on 01.06.2016. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16 (p 13) korranud ka varasemates lahendites antud selgitust, menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Varasemalt 14.10. 2013. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, on Riigikohus lugenud tavapäraseks ka tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Käesolevas tsiviilasjas on kostjat esindanud kaks lepingulist esindajat: vandeadvokaat ja advokaat. Esindajate tasumäär on lähtuvalt nende kvalifikatsioonist erinev, vandeadvokaadil vastavalt 165 eurot üks töötund ilma käibemaksuta ja advokaadil 140 eurot üks töötund ilma käibemaksuta. Kostja esindajate tunnitasu on küll veidi kõrgem, kui Riigikohtu praktikas tavapäraseks peetud tunnitasu. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 tuleb aga lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kohus hindab, et antud konkreetne kohtuvaidlus on keskmisest õiguslikult keerukam. Arvestades asja keerukust ja kostja esindajate kvalifikatsiooni, leiab kohus, et põhjendatuks saab pidada keskmisest mõnevõrra kõrgemat tunnitasu sellises määras nagu kostja esindajad seda taotlevad. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatuks saab pidada ka kostja menetluskulude nimekirjas märgitud esindajate toiminguid. Kostja oli kohustatud hagile ja hageja täiendavatele seisukohtadele vastama. Eeldatavalt pidid kostja esindajad vastuste ja omapoolsete seisukohtade andmiseks tutvuma asja materjalidega, asja õiguslikult analüüsima ja koguma vajalikku teavet ning tõendeid. Asjas toimus eelistung 09.02.2021. a ja kohtuistung 07.04.2021. a. Kohus kohtuistungil asja arutamist ei lõpetanud, otsustas poolte nõusolekul jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses ning andis pooltele kõigepealt tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks ning seejärel oma lõplike seisukohtade esitamiseks. Kostja menetluskulude nimekirjas on 09.06.2021. a ja 10.06.2021. a kostja esindaja toimingutena kajastatud kohtukõne kirjalike teeside koostamine. Hageja on oma vastuväidetes viidanud, et 2021. a juunis ei toimunud kohtuistungil. Kohus leiab, et hageja vastavasisulised vastuväited ei ole põhjendatud. Kuigi menetluskulude nimekirjas on kostja esindaja poolt koostatud

20 (21)

dokumenti nimetatud kohtukõne kirjalike teesidena, siis tegelikult esitas kostja kohtule 14.06.2021. a oma kokkuvõtlikud seisukohad, milleks kostjale kohtu poolt tähtaeg oli antud. Kohus nõustub aga hagejaga selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindajate ajakulu tehtud toimingutele kokku 56 töötunni ulatuses on ülepaisutatud ega kuulu sellises ulatuses vastaspoole poolt hüvitamisele. Kostja on esitanud kohtule menetlusdokumentidena: 1) 16.09.2020. a vastuse hagiavaldusele; 2) 22.12.2020. a täiendava vastuse koos täiendavate tõenditega; 3) 01.03.2021.a täiendavad seisukohad ja tõendid; 4) 10.05.2021. a täiendavad seisukohad ja tõendid; 5) 14.06.2021. a kokkuvõtlikud seisukohad. Arvestades asjaolusid, sh hageja nõuet, vaidluse keerukust, samuti kostja menetlusdokumendi sisu, saab kohtu hinnangul pidada vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindajate ajakulu esialgsele hagi vastuse koostamisele ja selle ettevalmistavatele toimingutele kokku 12 tunni ja 25 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa aga pidada vajalikuks ajakulu täiendavate seisukohtade koostamise ja neid ettevalmistavate toimingute ning lisatud tõendite kogumisega seoses, s.o: 22.12.2020. a täiendava vastusega seoses 8 tunni ja 15 minuti ulatuses, 01.03.2021.a seisukohaga seoses 11 tunni ja 30 minuti ulatuses, 10.05.2021. a seisukohaga seoses 8 tunni ja 30 minuti ulatuses ning 14.06.2021. a kokkuvõtlike seisukohtadega seoses 9 tunni ulatuses. Koos täiendavate vastustega on kostja esitanud kohtule küll täiendavaid tõendeid, kuid arvestades tõendite iseloomu (peamisel äriregistri väljatrükid ja kostja enda dokumendid) ei saanud olla nende kogumine oluliselt keerukas ega aeganõudev. Täiendavates vastustes on kostja vastanud hageja täiendavatele väidetele ja seisukohtadele ning oma esialgses vastuses esitatud positsiooni täiendavalt põhjendanud. Suures osas on aga täiendavad vastused oma sisult esialgse vastusega kattuvad. Lõppseisukoht refereerib varasemalt esitatud seisukohti kokkuvõtlikult. Neid asjaolusid arvestades loeb kohus põhjendamatuks vandeadvokaadist esindaja ajakulu seoses 22.12.2020. a täiendava vastusega 5 tunni ulatuses, seoses 01.03.2021.a seisukohaga 7 tunni ulatuses, 10.05.2021. a seisukohaga seoses 5 tunni ulatuses ning 14.06.2021. a kokkuvõtlike seisukohtadega seoses 6 tunni ulatuses, s.o kokku 23 tunni ulatuses (23 x 165=3795 eurot). Kohtu hinnangul on ülejäänud toimingute, sh kohtuistungitel esindamise ja istungite ettevalmistamise ajakulu, samuti menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu põhjendatud ja mõistlik. Kokkuvõttes loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostja advokaadist lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ja 40 minuti ulatuses ja vandeadvokaadist esindaja ajakulu 30 tunni ja 20 minuti ulatuses. Kohus luges eespool põhjendatuks advokaadist esindaja tasumäära 140 eurot tund ja vandeadvokaadist esindaja tasumäära 165 eurot tund. Arvestusega sellises määras, loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks advokaadist esindaja tasu summas 373,33 eurot ja vandeadvokaadist esindaja tasu summas 5032,50 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks kostja lepinguliste esindajate tasu kokku summas 5405,83 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostja menetluskulud summas 5405,83 eurot kostja kasuks välja hagejalt. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et hagejal tuleb temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

21 (21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.