lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-15313/17

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-15313/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1575
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKrtS § 15 lg 1Ühine korteriomandTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedAÕS § 73 lg 1Kaasomandi mõttelise osa käsutamineKrtS § 17Korteriühistu põhikiriKrtS § 29 lg 1Korteriühistu organi otsuse kehtetusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-15313

Tsiviilasi

XX avaldus Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu

15.septembri 2020. a üldkoosoleku otsuste kehtivuse vaidlustamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 7. jaanuari 2021. a määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 7. jaanuari 2021. a määrus. Saata asi maakohtule avalduse alusel hagita menetluse algatamise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 19. oktoobril 2020 avalduse ja 22. oktoobril 2020 avalduse täienduse Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu (puudutatud isik) 15. septembri 2020. a üldkoosoleku otsuste kehtivuse vaidlustamiseks.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 613 lg 1Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
2.Avalduse kohaselt on avaldaja Xxxxxxxxxxx tn xx korteriomandi nr xx ühisomanik ja Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu liige. Avaldaja väitel ei olnud 15. septembri 2020. a korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline. Korteriühistu moodustavad 45 korteriomandi omanikku. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 2 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb või on esindatud vähemalt 23 korteriomanikku. Korteriühistu äriregistrisse kantud põhikirja p 6.5 on tühine vastuolu tõttu KrtS § 17 lg-ga 2. Avaldaja väitel osales vaidlusalusel üldkoosolekul 19 korteriomanikku, kellest omakorda osade volikirjade kehtivus on kahtluse all. Otsustusvõimetu üldkoosoleku vastu võetud ja kohapeal protokollimata jäänud otsused on KrtS § 29 lg 1 järgi tühised. Nimelt koostas korteriühistu juhatuse liige YY küsitluslehed, millega ühendas küsitluslehe päises oleva volikirja selliselt, et küsitluslehele allkirja andmine oli samaaegselt volikirjale allkirja andmine. Juhatuse esimees käis korterist korterisse ning mõjutas korteriomanikke allkirja andma. Ilmselt ei saanud mitmed korteriomanikud aru, et andsid allkirja lisaks küsitluslehele ka volikirjale, millega volitasid

juhatuse liiget end üldkoosolekul esindama. Juhatuse liikme endale volituste saamine küsitluse kattevarjus on lubamatu ja heade kommetega vastuolus, mistõttu on vähemalt osaliselt juhatuse liikmele antud volikirjad tühised. Õigusteadmisteta korteriühistu liikmetele on antud aastaid eksitavat teavet, et korteriomanik saab ennast esindama volitada vaid naabreid, eelistatult korteriühistu juhatuse liiget. Samas on korteriomanike üldkoosolekul esindamise üle andmisega juhatuse liikmele tegemist huvide konfliktiga, sest korteriühistu juhatus on aruandekohustuslik ja vastutav üldkoosoleku ees.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus keeldus 7. jaanuari 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest.
4.Avaldaja esitas avalduse ja avalduse täienduse, Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu
15.septembri 2020. a üldkoosoleku otsuste kehtivuse vaidlustamiseks. KrtS § 15 lg 1 esimese lause järgi kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu andmetel on Xxxxxxxxxxx tn xx korteriomand xx JJ, XX, AA, RR ja BB ühisomandis. Avaldus on esitatud kohtule ainult XX nimel ja sellel ei ole teiste korteri ühisomanike allkirju. Kuivõrd avaldus on esitatud vastuolus KrtS § 15 lg-ga 1 ja sellel puuduvad pädeva isiku allkirjad, keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi.
5.Avaldaja on avalduses taotlenud korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. Korteriühistu üldkoosoleku tühisuse tuvastamist saab KrtS § 29 lg 1 järgi taotleda ainult juhul, kui on oluliselt eksitud üldkoosoleku kokkukutsumise korra vastu. Avalduses ei ole esitatud asjaolusid, millest selguks üldkoosoleku kokkukutsumise korras olulist rikkumist, mistõttu keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.
6.Taotlus: „Tuvastada KÜ xxxxxx 14.09.2020 üldkoosoleku otsuste tegemisel antud kirjalike häälte tühisus vastuolu tõttu hea usu põhimõttega või (alternatiivselt) tühistada küsitluse tulemused kui pettuse mõjul tehtud tehing“ ei ole selge, sest seadus ei näe ette kirjalike häälte tühisuse tuvastamist. Ei ole ka selge, millist küsitlust ja tehingut avaldaja silmas peab. Avalduse menetlusse võtmise eelduseks on selge avalduse esitamine TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi koosmõjus § 363 lg 1 p-dega 1 ja 2.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Avaldus korteriühistu üldkoosoleku kehtivuse vaidlustamiseks lahendatakse hagita menetluses. Avaldaja on avalduses esitanud faktilised asjaolud ning lisanud kõik avaldaja käsutuses olevad tõendid, millest nähtub puudutatud isiku üldkoosoleku otsuste tühisus. Lisaks taotles avaldaja kohtult puudutatud isikult üldkoosoleku protokolli koos lahutamatute lisadega (osalejate nimekiri, volikirjad) välja nõudmist. Avalduses esitatud faktiliste asjaolude, põhjenduste ja lisatud tõendite alusel on puudutatud isiku üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise eeldused täidetud, st ei esine selliseid olulisi puudusi, mis takistavad avalduse menetlusse võtmist. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine saab toimuda üksnes siis, kui esitatud asjaoludele tuginedes ei ole isiku õiguste rikkumine üldse võimalik. Praegusel juhul see ilmselgelt nii ei ole. Avaldus on esitatud avaldaja kui korteriomandi ühisomaniku seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Hageja omandiõigus on nähtav pärimistunnistusest ja pärimisregistrist, mille kohaselt avaldaja on NN pärija 1/3 mõttelises osas, samuti kinnistusraamatu omanikukandest. Puudutatud isik esitab alates pärandi avanemisest majanduskulude arved ainuisikuliselt avaldajale kui korteriomandi valdajale, millega on ise tunnustanud, et avaldaja on korteriühistu 2 (4)

liige. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 1 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 73 lg 1 kohaselt võib kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Mõttelise osa piiramatu käsutusõigusega ilma teiste kaasvõi ühisomanike nõusolekuta kaasneb lahutamatu põhiõigus pöörduda individuaalselt kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks.

8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Avaldaja on esitanud kohtule avalduse korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtivuse vaidlustamiseks. Avaldaja on Xxxxxxxxxxx tn xx korteriomandi nr xx ühisomanik ja Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu liige. Seega on esitanud kohtule avalduse üks korteriomandi ühisomanik.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajal ei ole korteriomandi ühisomanikuna üksinda õigust esitada avaldust korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtivuse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et KrtS § 15 lg 1 eesmärgiks on reguleerida eelkõige korteriomandi ühisomanike õiguste teostamist korteriühistu suhtes, et saada nt õiguskindlus selle osas, kes võib üldkoosolekul hääletada, mitte aga korteriomanike õigust osaleda kohtumenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul hõlmab KrtS § 15 lg 1 seega üksnes materiaalõiguslikke õigusi, mitte tsiviilkohtumenetlusõigusi. Seetõttu seda, kes saab esitada avalduse üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks, tuleb hinnata, mitte KrtS § 15 lg 1 järgi, vaid TsMS § 613 lg 1 p 4 järgi. TsMS § 613 lg 1 p 4 järgi lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. TsMS § 613 lg 1 p 4 järgi võib huvitatud isikuks olla ka üks korteriomandi ühisomanikest. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtivus puudutab iga ühisomaniku õigusi. Seega on neil ilmselgelt õiguslik huvi nende vaidlustamiseks, mistõttu võivad korteriühistu organite otsuseid vaidlustada kohtus ka korteriomandi ühisomanikud eraldi. Sarnast seisukohta on Riigikohus väljendanud näiteks osaühingu osa ühisomanike kohta (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16). Seega ei ole avalduse menetlusse võtmata jätmine TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel koostoimes KrtS § 15 lg-ga 1 põhjendatud.
12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, et avaldaja avaldus on õiguslikult perspektiivitu, mistõttu ei esine ka TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi alust avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. TsMS § 613 lg 1 p 4 kohaselt toimub korteriühistu organi otsuse vaidlustamine hagita menetluses. Maakohus pole järginud hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Nimelt ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 kohaselt hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ning on TsMS § 477 lg 7 kohaselt kohustatud kontrollima avalduse tõendatust sõltumata menetlusosaliste esitatud seisukohtadest, st kohus peab ise tõlgendama avaldaja nõuet ning vajaduse korral koguma ise tõendeid või tegema menetlusosalistele ettepaneku tõendite esitamiseks.
13.Maakohus on asja lahendamisel lähtunud liialt kitsalt avaldaja avalduses esitatud nõude sõnastusest, tuvastada vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisus. Avaldusest nähtub selgelt, et hageja huvi on suunatud üldkoosoleku otsuse vaidlustamisele. Lisaks otsuse tühisusele hõlmab see ka võimalust otsus kehtetuks tunnistada, kui selleks esineb seadusest tulenev alus.
14.Avaldaja on üldkoosoleku vaidlustamisel tuginenud eelkõige sellele, et korteriomanike üldkoosolekul ei olnud täidetud kvooruminõue, mistõttu ei võinud üldkoosolek otsuseid vastu võtta. 3 (4)

Kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad need tuleneda juriidilise isiku põhikirjast (Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus asjas 3-2-1-16-13, p 10). Kvooruminõude rikkumine on otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 tähenduses, s.o otsuse vastuolu seaduse või põhikirjaga. Kuivõrd kohus ei ole seotud menetlusosaliste õiguslike väidetega ning eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest (Riigikohtu 3. märtsi 2021. a otsus asjas 217-13391, p 27 ja selles viidatud varasem praktika), siis on avaldaja esile toodud asjaolude pinnalt avaldaja avalduse rahuldamine õiguslikult võimalik.

15.Avalduse menetlusse võtmisest keeldumist ei välista ka avaldaja 22. oktoobri 2020 avalduse täienduses esitatud taotluse – volikirjade tühisuse tuvastamine – võimalik ebaselgus. Asja lahendamisel tuleb lähtuda avaldaja avalduses esitatud tegelikust sisulisest tahtest, mis on suunatud selgelt vaidlusalusest otsusest vabanemisele.
16.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium