lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-18844/14

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 02.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-18844/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3934
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Flagito OÜ14275048(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-18844

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2021, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18844

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

318,42 eurot Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe 34, Tallinn 11619, e-post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul (e-post: [email protected]);

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: Air Baltic Corporation AS (Läti registrikood, asukoht Tehnikas 3, Marupes LV-1053, Läti Vabariik); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Annika Soom ja advokaat Ken Kaarel Gross (e-post: [email protected]). Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja Flagito OÜ kasuks põhivõlgnevusena hüvitis 250 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 8,42 eurot, viivised ajavahemiku 22.12.2020 – 02.07.2021 eest summas 10,57 eurot ning viivised põhivõlgnevuselt alates 03.07.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Jätta menetluskulud kostja Air Baltic Corporation AS kanda.
4.Välja mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja Flagito OÜ kasuks menetluskulud 225 eurot ja välja mõistetud menetluskuludelt viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui 1 (8)

2-20-18844 maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt oli reisijal I D (edaspidi reisija) oli kinnitatud broneering KTWFCT Air Baltic Corporation AS (edaspidi kostja) 04.07.2020 lendudele BT140 ja BT361 lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Läti (Riia). Lend BT140 hilines, mistõttu reisija jäi maha jätkulennust BT361. Reisijale määrati asenduslend, mis oleks väljunud planeeritud lennust rohkem kui 13 tundi hiljem. Seetõttu reisija sõitis Riiast sihtpunkti Tallinnasse bussiga ning jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. 06.07.2020 loovutas reisija Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 (edaspidi Määrus) tuleneva nõude Flagito OÜle (edaspidi hageja). 20.07.2020 saatis hageja kostjale Määruse alusel nõudekirja summas 250 eurot. 04.08.2020 vastusega keeldus kostja reisijale hüvitise tasumisest. Hageja toob välja, et Euroopa Kohus on korduvalt oma erinevates lahendites (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C432/07; CC549/07 ning C-257/14) leidnud, et Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud Määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Määruse artikkel 7 lõike 1 punkti a kohaselt on kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 250 euro ulatuses. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Lennumarsruudi Taani (Kopenhaagen) – Eesti (Tallinn) mõõdetud vahemaaks on 842 kilomeetrit. Euroopa Kohus on leidnud, et Määruse artikkel 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ümberistumistega lendude korral mõõdetakse vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkohta vahel, s.t käesolevas asjas Kopenhaageni ja Tallinna vahel. Seega eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lennu hilinemise eest hüvitist summas 250 eurot, kui ei esine Määruse artikkel 5 lõikes 3 sätestatud aluseid. Määruse artikkel 5 lõike 3 kohaselt on tõendamiskoormus hüvitise maksmisest keeldumise korral kostjal. Niisugust lahendust toetab Määruse põhjenduses 1 sõnastatud eesmärk tagada reisijate kaitstuse kõrge tase, kuivõrd see võimaldab tagada, et reisijad saavad hüvitise ja nende eest hoolitsetakse. Määruse põhjendusest 12 ja artiklist 5 nähtub, et ühenduse seadusandja soovis vähendada lendude tühistamisest/hilinemisest reisijatele tulenevaid raskusi ja ebamugavust, õhutades lennuettevõtjaid maksma reisijatele hüvitist. Seega, kui kostja toob vabanduseks erakorralised asjaolud, on ta kohustatud selgitama konkreetseid asjaolusid ning tõendama, et (i) hilinemise tingis erakorraline asjaolu, ning (ii) kasutusele võeti kõik vajalikud meetmed hilinemise ärahoidmiseks. Kostja 04.08.2020 vastuses esitatud põhjendused ei ole käsitletavad erakorraliste asjaoludena. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis summas 250 eurot; põhivõlgnevuselt summas 250 eurot viivis perioodi eest 21.07.2020 kuni 21.12.2020 summas 8,42 (kaheksa eurot ja nelikümmend kaks senti) eurot; 2 (8)

2-20-18844 põhivõlgnevuselt summas 250 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.12.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 250 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; sissenõudmiskulud 40 eurot.

2.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et reisijale kinnitatud broneeringust nähtub, et lend BT361 pidi saabuma Tallinna 05.07.2020 kell 00:05. Reisija jõudis Tallinna bussiga 05.07.2020 kell 06:55. Seega on tõendamist leidnud, et reisija jõudis Tallinna 6 tundi ja 50 minutit esialgu planeeritust hiljem, kuivõrd lend BT140 hilines, mistõttu ei jõudnud reisija jätkulennule (BT361). Kostja ei ole tõendanud kõigi vajalike meetmete kasutuselevõttu, s.o asenduslennu pakkumist reisijale. Samuti ei ole kostja tõendanud ega pakkunud reisijale piletihinna hüvitamist, milline kohustus tuleneb Määruse art-st 8. Hageja on hagiavalduses märkinud, et reisijale määrati asenduslend, mis oleks väljunud esialgu planeeritud lennust rohkem kui 13 tundi hiljem. Asjaolu, et võimalik asenduslend oleks väljunud esialgu planeeritud lennust rohkem kui 13 tundi hiljem, esitab hageja tõendina väljavõtte www.flightera.net veebilehelt, milles kajastub Läti rahvusvahelise lennujaama väljuvad lennud perioodil 04.07 kell 22:10 - 05.07 kell 14:10. Tõendist nähtub, et esimene lend Tallinna, millisele oleks reisija reaalselt jõudnud, toimus 05.07 kell 14:10, mis juhul on tõendamist leidnud, et võimaliku asenduslennuga oleks reisija jõudnud Tallinna esialgu planeeritud lennust 14 tundi hiljem. Kuna eelnimetatu ületab 3 tundi, siis on kostja kohustatud Määruse art 7 alusel tasuma hüvitist. Vaidlust ei ole asjaolus, et BT140 lennu hilinemine ja jätkulennust maha jäämine tekitas reisijale ebamugavusi. Samuti tekitas reisijale ebamugavusi võimalik asenduslend, mis eeldanuks ootamist 14 tundi. Ebamugavuste maandamiseks ja jõudmaks võimalikult kiirelt Tallinna, otsustas reisija sõita lõppsihtkohta bussiga. Vähemoluline ei ole asjaolu, et kostja soovitas reisijal bussiga Tallinna sõita. Lennu hilinemise korral on reisijal Määruse art 5 kohaselt järgmistele üksteist mitte välistavatele õiguskaitsevahenditele: Määruse art 8 kohaselt õigus tagasimaksele, marsruudi muutmisele või tagasilennule, artikli 9 kohaselt on tal õigus hoolitsusele ning artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt on reisijal õigus saada hüvitist vastavalt artiklile 7. Nt on reisijal Määruse art 6 lõike 1 punkti c alapunkti iii kohaselt õigus lend mh tühistada, kui lend hilineb vähemalt viis tundi – sellise õiguse kasutamine ei välista analoogselt tühistamise regulatsiooniga reisija õigust saada art 7 kohaselt hüvitist. Kui reisijale pakutakse võimalust reisi jätkamiseks või marsruudi muutmiseks, tuleb seda teha võrreldavatel reisitingimustel. Näiteks peaks reisi kogukestus olema võimaluse korral võimalikult lähedane esialgse reisi kavandatud kestusele samas reisiklassis või vajaduse korral kõrgemas reisiklassis. Seega peab kostja lisaks asenduslennu pakkumisele tõendama ka asjaolu, et asenduslend vastas võrreldavatele reisitingimustele. Isegi olukorras, milles reisija korraldab ise marsruudi muutmise, ei pruugi lennuettevõtja vastutada lisakulude eest, mis marsruudi muutmisega reisijale tekivad, kuid vastutuse hüvitise tasumise osas jääb lennuettevõtjal ikka alles. Bussiga reisimine vähendas oluliselt kostja kulutusi. Asenduslennu korral, mis väljunuks 14 tundi hiljem, pidanuks kostja reisijat majutama ning pakkuma süüa ja juua. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning on seisukohal, et kostjal puudub kohustus maksta reisijale hüvitist. Lennureisijal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikli 5(1)(c)(iii) kohaselt õigus saada lennu tühistamise korral lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklike
7.Ühtlasi on Euroopa Kohus leidnud, et Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärgil võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega, mis tähendab, et reisijal on Määruse artikli 7 alusel õigus hüvitisele, kui nende lend hilineb kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nende lend lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem. Käesolevas asjas oli reisijal I D kinnitatud broneering kostja opereeritavatele 04.07.2020 lendudele BT140 ja BT361 lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Läti (Riia). Lend BT140 3 (8)

2-20-18844 hilines 1h 51 minutit, mistõttu reisija jäi maha jätkulennust BT361. Hageja väidab aga, et reisija jõudis lõppsihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. Kostja hageja väitega ei nõustu. Hageja on esitanud üksnes paljasõnalise väite ning ei ole tõendanud, et reisija ka tegelikult Tallinna enam kui kolmetunnise hilinemisega jõudis. Juhul, kui hageja väide jääb tõendamata, ei ole hagejal ka õigust nõuda Määruse artikli 7 alusel kostjalt hüvitist, mistõttu tuleb ka hagi jätta rahuldamata. Sellegipoolest, ka juhul, kui hageja tõendab ülaltoodud asjaolu, on kostja seisukohal, et hagejal puudub Määrusest tulenev nõue. Kostja opereeritav esimene lend BT140 hilines üksnes 1h 51 minutit. Kuivõrd esimene lend hilines ja reisija jäi maha jätkulennust, pakkus kostja reisijale asenduslendu. Reisija keeldus aga asenduslennust ja otsustas korraldada oma lõppsihtkohta jõudmise ise. Tallinnase jõudmiseks otsustas reisija reisida bussiga. Otsustades ise oma reisi korraldada, võttis reisija ka vastutuse reisiga seonduvate asjaolude eest. Seejuures ei olnud kostjal võimalik enam reisija sihtkohta jõudmist, sh sihtkohta jõudmise aega mõjutada. Seetõttu ei saa ka vastutus sellises olukorras kaasnenud mistahes võimaliku täiendava hilinemise eest lasuda kostjal. Kostja vastutada oli tema opereeritava lennu 1h 51minutiline hilinemine. Väidetav täiendav hilinemine sõltus aga juba kostjast tulenevatest asjaoludest, sh transpordi ja ka väljumisaja valikust. Reisija ei kasutanud lõppsihtkohta jõudmiseks lennuettevõtjat ning puudub ka lend, mis oleks hilinenud kolm või enam tundi. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hagejal puudub ka Määrusest tulenev hüvitise nõue.

4.Kostja leiab, et hagejal puudub Määruse alusel kostja vastu nõue, kuna hüvitise tasumise kohustus saab lennuettevõtjal olla üksnes juhul, kui reisija on sihtkohta saabunud lennuettevõtja lennuga. Reisija keeldus asenduslennust ja valis sihtkohta jõudmiseks muu viisi. Selliselt toimides minetas reisija õiguse hüvitise nõudmiseks, kuna reisija ei hilinenud sihtkohta saabumisega kostja lendu kasutades. Teisisõnu saab põhjuslik seos sihtkohta hilinenud saabumise ja kostja tegevuse vahel esineda üksnes siis, kui reisija on kasutanud kostja opereeritavat ja hilinenud lendu. Antud juhul põhjuslik seos reisija hilinemise ja kostja tegevuse vahel puudub ja reisija vastutab võimalike negatiivsete tagajärgede eest ise. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue alusetu. Asjakohatud on hageja etteheiteid, et kostja ei ole tõendanud kõigi vajalike meetmete kasutuselevõttu, s.o asenduslennu pakkumist reisijale, ega piletihinna hüvitamist. Esiteks on hageja ise väitnud, et kostjale on asenduslendu pakutud ning asenduslennu pakkumise fakti ei ole kahtluse alla seatud. Teiseks, hageja ei ole esitanud nõuet kummagi eeltoodud väidetava rikkumise alusel, mistõttu ei ole viidatud asjaolude tõendamine käesoleva asja raames vajalik ega nõutav. Hageja nõue põhineb asjaolul, et reisija jõudis sihtkohta hiljem. Kostja rõhutab, et sihtkohta hilinenud saabumise eest kostja samuti ei vastuta. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta 4 (8)

2-20-18844 faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8.Kohus loeb asjas tuvastatuks järgmised asjaolud: - reisijal I D oli kinnitatud broneering nr KTWFCT järgmistele Air Baltic Corporation AS lendudele: 04.07.2020 lend BT140 lähtepunktiga Kopenhaagen (Kastrup) väljumisajaga kell 19.45 ja sihtpunktiga Riia saabumisajaga kell 22.10 ning 04.07.2020 lend BT361 lähtepunktiga Riia väljumisajaga kell 23.15 ja sihtpunktiga Tallinn saabumisajaga 05.07.2020 kell 00.05 (tl 6-7); - I D on 06.07.2020 loovutanud lendudest BT140 ja BT361 tulenevad nõuded hagejale (tl 9-10); - lend nr BT140 Kopenhaagenist jõudis Riiga planeeritud ajast 1 tund ja 51 minutit hiljem, mistõttu jäi reisija jätkulennust nr BT361 maha; - reisija sõitis Riiast 05.07.2020 bussiga Tallinnasse, bussi saabumisaeg sihtkohta oli 05.07.2020 kell 06.55 (tl 39); - hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole hüvitise saamiseks, kuid kostja on hüvitise tasumisest keeldunud (tl 11-13).
9.Kohus juhindub tsiviilasja läbivaatamisel võlaõigusseadusest (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrusest (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi Määrus). VÕS § 76 lg 1, sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Määruse nr 261/2004 artikkel 5 punkti 1 lg c ütleb, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid ei ole tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Määruse nr 261/2004 artikkel 6 punkti 1 kohaselt loetakse hilinemiseks, kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb: a) kaks tundi või rohkem kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või b) kolm tundi või rohkem kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 15003500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või c) neli tundi või rohkem kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Määruse nr 261/2004 artikkel 7 punkt 1 näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühenduse-siseste lendude ning kõikide muude 15003500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Euroopa kohus on asunud seisukohale, et lennu hilinemist artikli 6 kohaselt tuleb hüvitise saamise õiguse osas võrdsustada artikliga 7, mille järgi on lennureisijal õigus saada hüvitist, kui reisija jõuab oma lennu lõppsihtkohta kolm tundi hiljem või rohkem (vt nt lahend nr 19.11.2009.asjas nr C-402/07). Määruse artikkel 5 punkt 3 näeb ette, et tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed.

5 (8)

2-20-18844

11.Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas reisijal on õigus saada Määrusest tulenevalt hüvitist olukorras, kus lennufirma on pakkunud reisijale asenduslendu ning reisija on sellest keeldunud ning omal käel sihtkohta jõudnud. Kostja on seisukohal, et hüvitise tasumise kohustus saab lennuettevõtjal olla üksnes juhul, kui reisija on sihtkohta saabunud lennuettevõtja lennuga. Antud juhul valis reisija sihtkohta jõudmiseks muu viisi, mistõttu leiab kostja, et tema sihtkohta hilinenud saabumise eest ei vastuta. Hageja on aga arvamusel, et kuivõrd esimene võimalik asenduslend oleks aset leidnud rohkem kui 13 tundi hiljem, oleks reisija reaalselt asenduslennuga Tallinnasse jõudnud alles 05.07.2020 kell 14.10, s.t. algsest lennust 14 tundi hiljem. Seega oleks reisija niikuinii sihtkohta jõudnud üle kolme tunni hiljem ning kostjal tuleb seetõttu Määrusest tulenevalt hüvitist tasuda.
12.Kohus on seisukohal, et võttes arvesse käesoleva juhtumi asjaolusid, on hageja hüvitise nõue põhjendatud. Kostja ei vaidlusta, et kostja lennu nr BT140 hilinemise tõttu jäi reisija maha jätkulennust Riiast Tallinnasse. Hageja on esitanud kohtule tõendina lennuplaani väljavõtte, millest nähtuvalt toimus Riia lennujaamast järgmine lend Tallinnasse alles 05.07.2020 kell 14.40 (tl 40-41). Kostja ei ole välja toonud ka andmeid ega tõendeid selle kohta, et kostja oleks pakkunud reisijale asenduslennu varasemaks, kui hageja seda välja toonud on. Kohtu hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et reisija oleks igal juhul jõudnud lõppsihtkohta üle kolme tunni hiljem. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt kostja sihtkohta hilinenud saabumise eest ei vastuta. Kuivõrd algne lend saabus Riiga pea kahe tunnise hilinemisega, siis vastutab kostja selle eest, et reisija jäi jätkulennust maha ning ei saabunud sihtkohta planeeritud ajaks. Kohtu arvates on mõistetav, et reisija otsustas 13-tunnise ootamise asemel lennu hilinemisest tekkinud ebamugavuste vähendamiseks omal käel bussiga Tallinnasse sõita. Kohus nõustub siinkohal hageja seisukohaga, et kui reisija ei oleks bussiga omal käel sihtkohta sõitnud, oleks kostjale lisaks hüvitise tasumise kohustusele tekkinud täiendavad kulud veel reisija majutamise ja toitlustamise näol vastavalt Määruse artiklile 9. Täiendavalt märgib kohus, et kostja ei ole esile toonud ka Määruse artikkel 5 punktis 3 viidatud selliseid erakorralisi asjaolusid, mis esimese lennu hilinemist põhjustasid ning mis kostjat hüvitise tasumisest vabastaksid.
13.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud hüvitise nõue summas 250 eurot on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesoleval juhul nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist hüvitise summalt 250 eurot alates kostjale hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast 21.07.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hagiavalduse esitamiseni 21.12.2020 (st 154 päeva eest) summas 8,42 eurot. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole kohustust täitnud.
15.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivis, mis 6 (8)

2-20-18844 ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, st alates 22.12.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 250 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Ajavahemikus 22.12.2020 kuni otsuse tegemise kuupäevani (02.07.2021) on viivisesumma 10,57 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna hagejal on õigus nõuda kostja viivist ning kostja ei ole kohtueelselt hageja nõuet täitnud.
17.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevusena hüvitis 250 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 8,42 eurot, viivised ajavahemiku 22.12.2020 – 02.07.2021 eest summas 10,57 eurot ning viivised põhivõlgnevuselt alates 03.07.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
20.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
21.Kohus määras pooltele lõplike menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 16.06.2021. Hageja ei ole nimetatud kuupäevaks oma menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu võtab kohus aluseks menetluses varasemalt 27.01.2021 esitatud menetluskulude nimekirja. Nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja kulu 350 eurot (3,5 tundi arvestusega 100 eurot tunnis). Hageja palub lepingulise esindaja kulu välja mõista käibemaksuta.
22.Vastuväites hageja 27.01.2021 menetluskulude nimekirjale leiab kostja, et hageja puhul on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle majandustegevuseks on reisijate 7 (8)

2-20-18844 hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Vastava teenuse osutamise eest saab hageja tasu nii reisijatelt kui ka näiteks kostjalt nõutavate sissenõudmiskulude näol. Seejuures on käesolevas asjas tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja esitanud vähemalt mitukümmend kui mitte rohkem. Sellistes tüüphagides kasutavad hageja ja hageja esindajad juba väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid, mistõttu kattuvad hagiavalduste põhjendused sisuliselt sõna-sõnalt. Hagides erinevad üldjuhul üksnes reisijate ja lendude andmed ning nõude summad ehk hagide koostajal tuleb arvutada kokku üldjuhul üksnes nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kostja hinnangul ei eelda selliste hagide esitamine ka mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi. Võttes arvesse menetluse käiku, hagiavalduse sisu ja mahtu ning et tegemist on tüüphagiga, mis ei ole oma sisult keeruline, siis võib kostja hinnangul hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas menetluses, sh materjalide kogumiseks, analüüsimiseks ja hagiavalduse koostamiseks pidada maksimaalselt 1 tundi.

23.Kohus on seisukohal, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 75 eurot on põhjendatud menetluskulu ning kuulub vastaspoole poolt hüvitamisele. Võttes arvesse käesoleva asja sisu ning hagiavalduse mahtu, peab kohus hagiavalduse koostamise (sh ettevalmistavad toimingud) põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasumäär 100 eurot mõistlik ja põhjendatud. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 150 eurot.
24.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 225 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 150 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
26.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja