XX hagi AS-i Y vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. oktoobri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4685 eurot 19 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kerstin Rjabov Kostja AS Y (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Merle Lember
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 31. oktoobri 2019. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus XX kanda. AS-il Y menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-19-10547 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.XX (hageja) esitas 14. mail 2019 töövaidluskomisjonile avalduse AS-i Y (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning hüvitise saamiseks.
2.Töövaidluskomisjon jättis 4. juuli 2019. a otsusega nr 4-1/1162/19 XX avalduse rahuldamata.
3.Hageja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ning esitas 15. juulil 2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus: - tuvastada kostja poolt 22. aprillil 2019 poolte vahel 24. jaanuaril 2017 sõlmitud töölepingu nr 798 erakorralise ülesütlemise tühisus; -
lõpetada tööleping alates 23. aprillist 2019;
-
mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 4685 eurot 19 senti.
Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24. jaanuaril 2017 töölepingu nr 798 ning 21. juulil 2017 töölepingu lisa, mille p 2.1. kohaselt töötas hageja kostja juures liiklusteenistuses raudteeveeremijuhi ametikohal. 22. aprillil 2019 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p-i 2 alusel ilma etteteatamistähtajata. Kostja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist järgmisega.
1.veebruaril 2019 toimus Pääsküla raudteejaamas vahejuhtum, kus hageja sõitis rongiga manöövri korras läbi keelava signaali A1. Rikkumisest tulenevalt tunnistati hageja veeremijuhi sertifikaat alates 2. veebruarist 2019 kehtetuks. Seega ei olnud hagejal 2. veebruarist 2019 alates õigust juhtida raudteeveeremit avalikul raudteel. Kostja võimaldas hagejal sooritada eksami sertifikaadi taastamiseks. Eksamiks ettevalmistamiseks oli hagejal aega 2,5 kuud. 12. aprillil 2019 osales hageja eksamil, kuid eksam ebaõnnestus. Seega ei ole hagejal endiselt õigust juhtida raudteeveeremit ning ta ei saa asuda endisele ametikohale. Hageja hinnangul on kostja poolt töölepingu erakorraliselt ülesütlemine seaduse ning hea usu põhimõttega vastuolus, ebaproportsionaalne ning põhjendamatu. Kostja võimaldas hagejal perioodil, mil hageja ei saanud teha töölepingus kokkulepitud tööd raudteeveeremijuhina ning valmistus eksamiks, töötada manöövritöödel. Sisuliselt oli tegemist pooltevahelise töölepingu muudatusega, millega muutusid hageja tööülesanded. Hageja töökoormus uuel ametikohal oli selline, et tal ei olnud võimalik eksamiks piisavalt valmistuda. Hageja 2019. a märtsikuu ja aprillikuu töögraafik oli nii tihe, et sisaldas ka ületunde. Eksami ajast teavitas kostja hagejat vaid kaks päeva ette. Hagejale teadaolevalt said teised töötajad, kes korduseksamit ei läbinud, täiendava võimaluse eksam uuesti sooritada. Hagejale seda võimalust ei antud. Hagejat ei hoiatatud eksami ebaõnnestumise tagajärgedest. 2019. a aprillikuu töögraafiku kohaselt oli hagejale ettenähtud töö aprillikuu lõpuni. Seega puudus kostjal alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p-i 2 alusel. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu, mida kostja peab vaidluse korral
2-19-10547 tõendama. Kostja ei hoiatanud hagejat, et kui eksam ebaõnnestub, lõpetab kostja hagejaga töölepingu. Hageja hoiatamata jätmine on hea usu põhimõttega vastuolus. Kokkuvõttes ei olnud töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg-s 3 sätestatud eelneva hoiatamiseta põhjendatud ja seega on töölepingu ülesütlemine tühine. Kostja ei ole kehtestanud reegleid juhuks, kui töötaja saadetakse korduseksamile ning eksam ebaõnnestub. Kostjal puuduvad reeglid selle kohta, kui pika ajavahemiku peab tööandja andma korduseksami ettevalmistamiseks ning kui pikalt tuleb korduseksamist ette teatada. Kostja väited selle kohta, et tal ei olnud hagejale võimalik pakkuda manöövritööde teostaja ametikohta, ei ole eluliselt usutavad. Hageja aprillikuu töögraafiku kohaselt olid manöövritööd hagejale ettenähtud aprillikuu lõpuni. Kuna kostja ütles töölepingu hagejaga erakorraliselt üles seadusevastaselt, palus hageja mõista kostjalt välja hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja keskmine töötasu kuus oli 1561 eurot 73 senti (bruto). Seega on hageja kolme kuu keskmise töötasu suuruseks 4685 eurot 19 senti. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised. 1) Hageja lepingurikkumised on välja toodud hagejale esitatud hoiatuses ning sisejuurdluse kokkuvõttes, millega hageja tutvus 8. märtsil 2019 ning kinnitas tutvumist allkirjaga. Sisejuurdluse tulemusena tegi kostja hagejale hoiatuse ning määras kohustuse veeremijuhi sertifikaadieksam uuesti sooritada. Kostja hoiatas 1. märtsi 2019. a käskkirjaga hagejat, et töölepingu nõuete rikkumisel võib kostja töölepingu hagejaga üles öelda. 2) Keelavast foorist läbisõitmisi on kostja veeremijuhtidel harva, kuid need on tõsised rikkumised, mis võivad tuua kaasa suure varalise kahju infrastruktuuri ja veeremi kahjustamise näol, ohu rongis viibivate reisijate elule ja tervisele, samuti keskkonnareostuse ohu. Sellise rikkumise tagajärjeks on veeremijuhi sertifikaadi peatamine või töölepingu ülesütlemine, olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest. Kostja ei ole sarnastel juhtumitel võimaldanud korduseksami sooritamata jätmisel sooritada eksam uuesti. Kostja võimaldas hagejal osaleda täiendkoolitusel ning töötada eksami sooritamiseni teisel töökohal. 3) 27. märtsil 2019 teatas kostja hagejale sertifikaadieksami toimumise aja (12. aprill 2019). Eksam toimus 2,5 kuud pärast hageja toimepandud töölepingu rikkumist. 4) Kostja võimaldas hagejale eksamieelsel perioodil töögraafikus vabu päevi ja perioode, et hageja saaks sertifikaadieksamiks valmistuda. 5) Kostja ei hoiatanud hagejat täiendavalt töölepingu ülesütlemisest TLS § 88 lg 1 p-i 2 alusel, kuna hagejale selgitati liinitööle lubamise eeldusi sisejuurdluse kokkuvõttes. Olukorras, kus hageja rikkus olulist töölepingu punkti ning ei pidanud oluliseks pingutada, et korduseksam läbida, ei pidanud kostja võimalikuks hagejat uuesti eksamile suunata. Hagejale pidi olema ilmselge, et kui ta korduseksamit ei soorita, ei saa ta enam raudteeveeremijuhina töötada. 6) Pooled ei sõlminud töölepingu muudatust töötaja tööle asumiseks manöövritöödele. Kui hageja ei soovinud kostja juures enam raudteeveeremijuhina töötada, oleks ta pidanud
2-19-10547 esitama avalduse teisele tööle üleviimiseks. Kõik manöövritööde ametikohad olid hageja sertifikaadi tühistamise ajal täidetud. Kostja esitas hagejale teabe vabade töökohtade kohta ülesütlemisavalduses. Hageja nendele töökohtadele ei kandideerinud. 7) Kostja maksis hagejale TLS § 97 lg 2 p 2 alusel hagejale ülesütlemisest vähem etteteatatud päevade eest hüvitist. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 31. oktoobri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohus tuvastas järgmist: -
pooled sõlmisid 24. jaanuaril 2017 töölepingu nr 798 ning 21. juulil 2017 töölepingu lisa, mille kohaselt hageja asus tööle raudteeveeremijuhi ametikohal;
-
1.veebruaril 2019 pani hageja toime töölepingu rikkumise;
-
töölepingu rikkumise tõttu tunnistati hageja veeremijuhi sertifikaat alates 2. veebruarist 2019 kehtetuks ning hageja kaotas sellel ametikohal töötamise õiguse;
-
hagejal ei õnnestunud veeremijuhi sertifikaadi korduseksamit 12. aprillil 2019 edukalt läbida;
-
22.aprillil 2019 ütles kostja hageja töölepingu TLS § 88 lg 1 p-i 2 alusel üles.
Pooled vaidlevad töölepingu erakorralise ülesütlemise seaduslikkuse, proportsionaalsuse ning põhjendatuse üle.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tehti hagejale töölepingu rikkumisest tulenev hoiatus. Töötajat teavitati töölepingu ülesütlemise võimalusest, sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest ning uuesti liinitööle lubamise eeldustest. Kostja andis hagejale võimaluse sooritada uuesti sertifikaadieksam. Kostja võimaldas hagejale täiendkoolitust ning andis talle võimaluse õppida ning töötada eksami sooritamiseni manöövritöödel. Hagejale anti töögraafikus töökohustustest vabad päevad eksamiks õppimiseks. Maakohtu hinnangul jäi eksamist teatamise ja selle toimumise vahele piisav ajavahemik. Kostjal ei olnud kohustust suunata hagejat pärast eksami ebaõnnestumist uuele korduseksamile. Tegemist oli kostja kaalutlusotsusega. Maakohtu hinnangul ei pidanud kostja töölepingu ülesütlemisest hagejat eelnevalt hoiatama, kuna hageja töölepingu rikkumine (keelavast signaalist möödasõit) on oluline töökohustuste rikkumine, mille raskuse tõttu ei ole nõutav eelnev töölepingu ülesütlemisest hoiatamine. Hageja võimalus raudteeveeremijuhina edasi töötada sõltus selleks vajaliku eksami edukalt läbimisest. Seetõttu ei olnud vaja hagejale eksami läbimise vajalikkust selgitada ning hoiatada teda sertifikaadi puudumise tagajärjena töölepingu erakorralisest lõpetamisest. See pidi hagejale tema tööülesandeid arvestades ilmselge olema. Töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud päevade eest maksis kostja hagejale vastavalt TLS § 97 lg 2 p-ile 2 hüvitist. Pooltevahelise töölepingu sisuks oli hageja kohustus töötada raudteeveeremi juhina. Kostjal ei olnud kohustust luua uut manöövritööde tegija töökohta. Hageja töölepingut ei muudetud. Hageja vaidlustas tema kui raudteeveeremijuhiga 24. jaanuaril 2017 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise, mitte manöövritööde teostajaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise. Seega ei ole alust hinnata seda, kas hageja oleks sobinud manöövritöid tegema. Kuna kostjal
2-19-10547 olid kõik manöövritööde ametikohad hagejaga töölepingu lõpetamise ajal täidetud, ei pidanud kostja kaaluma hagejale teise töö pakkumisel tema sobivust manöövritöödele. TLS § 88 lg-st 2 tulenev tööandja kohustus pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd ei tähenda tööandjale kohustust luua uus töökoht. Kostja pakkus hagejale klienditeenindaja ja puhastusteenindaja töökohti, kuid hageja nendele tööpakkumistele oma sooviavaldust ei esitanud. Kostja andis hagejale võimaluse ametikohal töötamiseks vajaliku sertifikaadi saamiseks, korraldas täiendkoolituse ning kandis sellega seotud kulud. Seega käitus kostja hagejaga lojaalselt ja heauskselt, kasutades töölepingu lõpetamist viimase meetmena ning lõpetades töösuhte selle jätkamise võimatuse tõttu. Kostja lõpetas töölepingu hagejaga põhjendatult TLS § 88 lg 1 p 2 alusel, kuna töölepingut ei olnud võimalik jätkata hageja raudteeveeremijuhi ametikohale sobimatuse ning sellele ametikohale piisava tööoskuse puudumise tõttu. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning tuvastada hagejaga töölepingu erakorraliselt ülesütlemise tühisus. Hageja palub töölepingu lõpetada alates 23. aprillist 2019 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 4685 eurot 19 senti. Juhul, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, palub hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised. 1) Õige ei ole maakohtu järeldus, et töölepingu muutmine on tõendamata. 22. aprillil 2019 esitatud töölepingu ülesütlemise avalduses on välja toodud, et tööandja võimaldas töötajal perioodil, mil töötaja ei saanud teha töölepingus kokkulepitud tööd ning valmistus korduseksamiks, töötada manöövritöödel. Tegemist ei olnud ühekordse erakorralise tööülesannete andmisega, vaid hageja kohustus töötama manöövritöödel mitmeid kuid. Seda asjaolu tõendavad täiendavalt töötaja 2019. a märtsikuu ning aprillikuu tööajagraafikud. Seega on tõendatud, et kokkuleppe kohaselt töötas hageja vahetult enne töölepingu ülesütlemist manöövritöödel. Tegemist oli pooltevahelise töölepingu muudatusega (TLS § 12 mõttes). Maakohus on hageja esitatud tõendeid selles osas vääralt hinnanud. 2) Pooled ei sõlminud kahte erinevat töölepingut, vaid tegemist oli töölepingu muutmisega, mille kohaselt hageja asus raudteeveeremijuhi ametikohalt tööle manöövritöödele. Ka töölepingu ülesütlemise avaldusest tuleneb, et kostja ütles erakorraliselt üles hagejaga 24. jaanuaril 2017 sõlmitud töölepingu nr 798. 3) Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise tema kui raudteeveeremijuhiga. Kuna vahetult enne töölepingu ülesütlemist töötas hageja manöövritöödel, siis on tööleping üles öeldud seoses manöövritöödega . 4) Maakohus on ekslikult järeldanud kostja vastuväidetest, et hagejaga töölepingu lõpetamise ajal olid kõik manöövritööde teostajate ametikohad täidetud ning seega ei olnud vajadust täiendava manöövritööde töökoha loomiseks. Vastavalt tööajagraafikule oli hagejale töö ette nähtud aprillikuu lõpuni. Seega ei olnud hagejaga töölepingu lõpetamise ajal manöövritöödel töötamise vajadus lõppenud ning kostjal oli võimalus seda tööd hagejale pakkuda. Kostja ei ole selgitanud, kuidas hageja töö äkitselt lõppes
2-19-10547 või kas keegi teine hakkas alates 23. aprillist 2019 hageja asemel seda tööd tegema. Hageja on tõendanud, et kõik manöövritööde ametikohad ei olnud täidetud. 5) Kuna vahetult enne töölepingu ülesütlemist töötas hageja manöövritöödel, siis ei olnud TLS §-i 88 lg 1 p-is 1 sätestatud eeldused täidetud. Varasemal ametikohal (raudteeveeremijuhi ametikoht) toimunud töökohustuste rikkumised ei saanud olla töölepingu ülesütlemise aluseks manöövritöödel. Kuna hageja viidi üle teisele tööle sertifikaadi puudumise tõttu, oli tegemist töölepingu muutmisega ehk TLS § 88 lg-s 2 sätestatud olukorraga, kus kosja pakkus hagejale teist tööd ning hageja võttis pakkumise vastu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei olnud manöövritööde teostamiseks sobiv ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu. Seega järeldas maakohus vääralt, et töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-i 1 alusel oli põhjendatud. 6) Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et keelavast signaalist möödasõit on oluline töökohustuse rikkumine, mille tõttu ei ole enne töölepingu lõpetamist vajalik eelnev hoiatamine. See seisukoht ei põhine asjas kogutud tõenditel. 7) Hageja ei nõustu maakohtuga, et kuna hageja tööleping nägi ette töötamise raudteeveeremijuhina ning hagejal ei onud pärast sertifikaadi peatamist õigus seda tööd teha, sõltus nimetatud ametikohal töö jätkamine eksami läbimisest ja sertifikaadi taastamisest. Vastustaja seisukoht
8.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja kanda.
10.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
11.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on õigussuhte valesti kvalifitseerinud TLS § 88 lg 2 p 1 järgi.
12.1.Kohtupraktikas on leitud, et TLS § 88 lg 2 p-i 1 kohaldatakse ka olukorras, kus töötaja ei vasta ametikohale seaduses sätestatud nõuetele (Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6718, p 7, töötajal ei olnud nõutavat keeleoskust). Praegusel juhul on tegemist sarnase olukorraga, sest töötajal puudus ametikohal töötamise eelduseks olev sertifikaat.
12.2.Raudteeseaduse (RdtS) § 44 lg 21 2019. aastal kehtinud redaktsioon sätestas, et vedurijuhina võib töötada isik, kellel on väljastatud kehtiv vedurijuhiluba (vedurijuhiluba) ning Eestis tegutseva raudtee-ettevõtja väljastatud lisasertifikaat (edaspidi sertifikaat), mis näitab, millisel infrastruktuuriosal on sertifikaadi omajal lubatud sõita ja millist veeremit on tal lubatud juhtida. RdtS § 451 lg 7 kohaselt saab raudtee-ettevõtja tunnistada sertifikaadi kehtetuks samas sättes toodud tingimustel. RdtS § 451 lg 8 sätestab sertifikaadi kehtetuks tunnistamise vaidlustamise korra.
12.3.Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks enda sertifikaadi kehtetuks tunnistamist vaidlustanud RdtS § 451 lg 8 sätestatud korras. Maakohus tugines seega põhjendatult asjaolule,
2-19-10547 et alates 2. veebruarist 2019 puudus hagejal töötamise eelduseks olev sertifikaat. Sertifikaadi puudumine oli TLS § 88 lg 2 p 1 kohaselt alus töölepingu lõpetamiseks.
13.Maakohus järeldas põhjendatult, et TLS § 88 lg 1 p 2 koosmõjus § 88 lg 1 p-iga 3 ja § 88 lg-ga 3, et tööandjal ei olnud lisaks sertifikaadi taastamiseks eksami tegemise pakkumisele kohustust töötajat veel täiendavalt lepingu lõpetamise eest hoiatada.
13.1.Kohtupraktikas on leitud, et töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel eeldab üldjuhul töötaja hoiatamist (Riigikohtu 28. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Riigikohus on TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamiskohustuse kohta leidnud, et kuna hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, peab hoiatuses kui tööandja tahteavalduses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Eeltoodust on kolleegium järeldanud, et hoiatus saab olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-d 1 ja 2). Samas on kolleegium leidnud ka seda, et kuna TLS § 88 lg-s 3 ei sisaldu hoiatuse vorminõuet, võib tööandja hoiatada töötajat mis tahes vormis, olgu siis suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või kirjalikult (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).
13.2.Kolleegiumi arvates ei olnud tööandjal lisaks sertifikaadi taastamiseks eksami tegemise pakkumisele kohustust töötajat veel täiendavalt lepingu lõpetamise osas hoiatada, sest eksami tegemise pakkumine täitis sama funktsiooni nagu hoiatamine. Töötajal oli võimalus tööle lubamist võimaldav sertifikaat tagasi saada eksami sooritamisega. Seejuures oli asjakohane võtta arvesse sertifikaadi kaotuse kaasa toonud töökohustuste rikkumise raskust. Töötaja rikkumine põhjustas tööandjale väga suure kahju tekkimise ohu. Töötaja rikkumise tõttu esines oht, et rong oleks võinud rööbastelt maha sõita või kokku põrgata teise rongiga, mis võib kaasa tuua rasked tagajärjed.
14.Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti järeldanud, et hageja ja kostja ei muutnud poolte kokkuleppel püsivalt töölepingut hageja manöövritöödele asumiseks. Ülesütlemisavaldus (14.05.2019.a TVK-le esitatud töötaja avalduse lisa nr 2, lk 2, lõik 3), 2019. a märtsi tööajakava ja ning 2019. a aprilli tööajakava ei tõenda, et kostja tegi hagejale ettepaneku muuta püsivalt töölepingut töötaja manöövritöödele asumiseks. Ülesütlemisavaldusest nähtub hoopis, et kostja pakkus hagejale ajutist võimalust manöövritöödel töötamiseks kuni eksami toimumiseni. Tööajakavad märtsi ja aprilli kohta kinnitavad vaidluse all mitte olevat asjaolu, et pärast intsidenti pakkus kostja hagejale ajutist võimalust manöövritöödel töötamiseks kuni eksami toimumiseni.
15.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kuna ta viidi üle teisele tööle sertifikaadi puudumise tõttu, oli tegemist TLS § 88 lg-s 2 sätestatud olukorraga, kus kostja pakkus hagejale teist tööd ning hageja võttis pakkumise vastu. Sertifikaadi tühistamisel ei võtnud kostja vastu otsust tööleping lõpetada, vaid võimaldas hagejal teha tööd ja saada palka kuni eksami sooritamiseni.
16.Asjaolust, et vastavalt tööajagraafikule oli hagejale töö ettenähtud aprillikuu lõpuni, ei saa järeldada, et tööandjal oli võimalik selle ajani tööd pakkuda TLS § 88 lg 2 mõttes. Kostja tõi esile, et töögraafikud koostatakse kuu aja peale ja see tulenes hageja sisemisest asjaajamisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluskulude nimekirja ringkonnakohtu määratud tähtpäevaks esitanud ei maakohtus ega ringkonnakohtus, siis jätab ringkonnakohus kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. Hageja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses tema enda kanda.
2-19-10547 (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Villem Lapimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.