Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-6718
Tsiviilasi
Pjotr Karu hagi Eesti Vabariigi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töötasu saamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pjotr Karu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Hageja
Koduvere
Menetlusosalised ja nende esindajad
Pjotr esindaja
Karu (isikukood vandeadvokaat Henn
Vastustaja: Kostja Eesti Vabariik (Päästeameti kaudu), esindaja Silvia Vospert
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
kohustatud aga kindlustama töötajate vastavust päästetöötajatele esitatud nõuetele, mis omakorda on aluseks kvaliteetse teenuse tagamisele. Keeleinspektsiooni Virumaa järelevalvetalitus kontrollis hageja eesti keele oskust 2014, 2015. ja 2017. aastal. Iga kontrolli tulemusena tehti ettekirjutus ja määrati tähtaeg eesti keele B1-taseme eksami sooritamiseks. 17.01.2017 järelkontrolli aktis nr J10665 keeleametniku otsuse kohaselt pikendati ettekirjutuse täitmise tähtaega, kohustades sooritama eesti keele B1-taseme eksam tähtajaks 01.03.2018. Töölepingu ülesütlemisest teatati hagejale ette TLS § 97 lg 2 p 4 sätestatud etteteatamistähtaega järgides. Päästeamet on organiseerinud teenistujatele eesti keele omandamiseks tasuta õpet, kuid hageja jättis need võimalused kasutamata. Keeleseaduse (KeeleS) § 37 sätestab tööandja vastutuse töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise eest, mistõttu ei olnud mõistlik jääda määramatuks ajaks ootama hageja poolt keeleoskust tõendava tunnistuse esitamist.
Maakohus ei nõustud hagejaga, et ülesütlemise mõistlik tähtaeg on möödunud, kuna hageja ei osanud piisavalt eesti keelt juba siis, kui hakkas kehtima KeeleS § 23 lg 4 (01.07.2011). Hageja teadis, et ta peab viima oma eesti keele oskus B1-tasemele. Hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta on üritanud sooritada temale tööks vajaliku B1 taseme eesti keele eksamit, sest just keeleoskuse ja sealhulgas ka vajaliku tasemetunnistuse puudumine oli peamiseks aluseks hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisel. Hagejal puudus tahe eesti keelt õppida, kuna vaatamata korduvatele ettekirjutustele ei parandanud ta eesti keele oskust. Töölepingut ei olnud alust üles öelda ilma TLS § 97 lg 2 punktis 4 sätestatud etteteatamistähtajata. Etteteatamisetähtaja järgmine ei ole mõeldud ülesütlemise põhjuse kõrvaldamiseks, vaid selleks, et töötajal oleks aega uue töökoha otsimiseks. TLS § 97 lõikes 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust, vaid töötaja TLS § 100 lõikes 5 sätestatud õiguse saada tööandjalt hüvitist (vt ka RKTKo 3-2-1-70-16, p 15). Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.