Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.oktoobril 2019 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-19-10547
Kohtuasi
J Li hagi AS-i Eesti Liinirongid vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata 4685,19 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: J L (isikukood xxx, elukoht esindaja Kerstin Malberg
xxx) lepinguline
Kostja: AS Eesti Liinirongid (registrikood 10520953, asukoht Vabaduse pst 176, 10917 Tallinn; e-post [email protected]), lepinguline esindaja Merle Lember Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta J Li hagi AS-i Eesti Liinirongid vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata Hagimenetluse kulud jätta J Li kanda Jätta kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Edasikaebamise kord
Hageja nõue
1.J L (edaspidi hageja või töötaja) palus kohtule AS-i Eesti Liinirongid (edaspidi kostja või tööandja) vastu esitatud hagis tuvastada 24.01.2017 sõlmitud töölepingu nr xxx 22.04.2019 esitatud erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 23.04.2019 ja välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis 4685,19 eurot (bruto). Hagiavalduse asjaolud
Pooled sõlmisid 24.01.2017 töölepingu nr xxx ja 21.07.2017 lisa töölepingu muutmise kohta, mille p 2.1. järgi töötas hageja liiklusteenistuses raudteeveeremijuhi ametikohal. 22.04.2019 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisavaldusega erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel ilma etteteatamise tähtajata põhjendades töölepingu ülesütlemist alljärgnevaga: 01.02.2019 toimus xxx raudteejaamas vahejuhtum, kus töötaja sõitis rongiga manöövrikorras läbi keelava signaali A1. Rikkumisest tulenevalt tunnistati töötaja sertifikaat alates 02.02.2019 kehtetuks, mistõttu ei olnud töötajal sellest hetkest alates õigust juhtida tööandja raudteeveeremit avalikul raudteel. Korduseksamiks ettevalmistamiseks oli töötajal aega 2,5 kuud. 12.04.2019 käis töötaja korduseksamil, kuid eksamit ei sooritanud. Sellest tulenevalt ei ole töötajal endiselt õigust juhtida avalikul raudteel tööandja raudteeveeremit, ta ei saa asuda igapäevasele liinitööle ning tal ei ole võimalik oma käitumist parandada.
3.Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on vastuolus seadusega, ebaproportsionaalne, vastuolus hea usu põhimõttega ning ei ole põhjendatud alljärgnevatel põhjustel: tööandja võimaldas töötajal perioodil, mil ta ei saanud teha oma töölepingus kokkulepitud tööd sertifikaadi kehtetuks tunnistamise tõttu ja valmistus korduseksamiks, töötada manöövritöödel. Sisuliselt oli tegemist poolte vahel sõlmitud töölepingu muudatusega. Manöövritöödel töötas hageja töökoormusega, mis ei jätnud talle piisavalt võimalust eksamiks ettevalmistamiseks, sest 2019.a märtsi tööajakava järgi oli töötajale ette nähtud 170 töötundi, sh 2 ületundi ja 2019.a aprilli tööajakava järgi 170 töötundi, sh ületunnid. Seega oli töötaja töögraafik nii tihe, et ei saanud eeldada, et tal jätkub veel energiat ja võimet efektiivselt ja tulemuslikult õppida. Korduseksamiks ettevalmistamiseks ei olnud töötajal aega 2,5 kuud nagu tööandja ülesütlemisavalduses märkis, vaid ca 1 kuu. Eksami ajast teavitas tööandja töötajat ette vaid 2 päeva enne eksami toimumist. Eeltoodud põhjustel ei olnud töötajal võimalik piisava põhjalikkusega eksamiks ette valmistada ning eksami sooritamine ebaõnnestus. Hagejale teadaolevalt said teised isikud, kellel eksamit ei õnnestunud sooritada, täiendava võimaluse uuesti korduseksam sooritada, mida hagejale ei võimaldatud.
4.Hageja leiab, et tema töövõime ei olnud vähenenud, sest 2019.a aprilli tööajakava järgi oli tal ettenähtud töö aprillikuu lõpuni, mistõttu puudus tööandjal alus öelda tööleping TLS § 88 lg 1 p-i 2 alusel üles. Samuti ei tehtud hagejale hoiatust seoses eksami mittesooritamisega ja võimaliku töövõime vähenemisega, mida kostja oleks pidanud hea usu põhimõttest tulenevalt tegema. Tööandja polnud kehtestanud reegleid, mis määranuks kindlaks käitumisreeglid olukordades kui töötaja saadetakse korduseksamile ning töötaja korduseksamit ei soorita. Hagejal oli võimalik enda käitumist parandada ning töökohustuste täitmiseks vajalik korduseksam sooritada, kuid tööandja ei andnud põhjendamatult hagejale selleks täiendavat võimalust. Seega ei olnud töötajaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg-s 3 sätestatud eelneva hoiatamiseta põhjendatud ja töölepingu ülesütlemine on tühine.
5.Põhjendamatud ja ebausutavad on tööandja väited, mille kohaselt tal pole võimalik pakkuda töötajale võimalust jätkata manöövritööde tegemist, kuna ülesütlemisavalduse esitamiseni oli tööandjal pakkuda avaldajale tööd manöövritöödel. Eluliselt ei ole usutav, et sõltumata aprillikuuks koostatud tööajakavast ei olnud alates 23.04.2019 enam hagejale manöövritööde tegemist pakkuda. Kostja ei ole põhjendatud ega selgitanud, kuidas hageja töö äkitselt lõppes või kas keegi teine hakkas alates 23.04.2019 hageja asemel manöövritöid tegema. Seega rikkus tööandja TLS § 88 lg 2 järgset teise töö pakkumise kohustust.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt sõitis hageja 01.02.2019 liinitöös veeremiga läbi keelavast foorist. Töötaja poolt rikutud töölepingu punktid on välja toodud talle esitatud hoiatuses ja sisejuurdluse kokkuvõttes, millega hageja tutvus 08.03.2019. 02.02.2019 tühistas kostja rikkumise tõttu hagejale väljastatud sertifikaadi ning tulenevalt RdtS § 44 lg 21 ei saanud hageja alates sellest hetkest jätkata töölepingus kokkulepitud tööülesannete täitmist. 04.02.2019 toimus operatiivkoosolek, kus hageja esitas oma nägemuse 01.02.2019 juhtumist ning palus võimalust töösuhte jätkamiseks, millega kostja komisjon nõustus. 04.02.2019 lõpetas kostja sisejuurdluse ja fikseeris sanktsioonina hagejale hoiatuse ning veeremijuhi tööle lubamise peale sertifikaadieksami uuesti sooritamist. 01.03.2019 käskkirjaga hoiatas kostja hagejat, et töölepingu nõuete järjekordsel rikkumisel võib kostja töölepingu üles öelda (viide TLS § 88 lg 1 p-le 3). 08.03.2019 tutvus hageja hoiatuse ja sisejuurdluse kokkuvõttega ning kinnitas seda oma allkirjaga.
7.27.03.2019 teavitas kostja hagejat eksami toimumisest 12.04.2019, mis toimus 2,5 kuud peale rikkumise toimepanemist. RdtS § 452 lg 4 kohaselt viib sertifikaadieksami ja vahekontrolli läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tunnustatud eksamineerija. 12.04.2019 käis kostja eksamil, kuid seda positiivselt ei sooritanud. 22.04.2019 vormistas kostja töölepingu ülesütlemise avalduse ja tutvustas seda hagejale, kes keeldus avaldust allkirjastamast. Keelavast foorist läbisõitmisi on juhtunud kostja veeremijuhtidel harva, kuid need on väga olulised rikkumised, mis võivad erinevate asjaolude kokkulangemisel kaasa tuua suure varalise kahju infrastruktuuri ja veeremi kahjustamise näol, ohu rongis viibivate reisijate elule ja tervisele, samuti keskkonnareostuse ohu. Seetõttu toob keelavast foorist läbisõitmine kaasa kas sertifikaadi peatamise või töölepingu ülesütlemise, olenevalt iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Kostja ei ole sarnastel juhtumitel võimaldanud sertifikaadi korduseksami uut korduseksamit veeremijuhtidele, kelle sertifikaat on kehtetuks tunnistatud rikkumise tõttu. Peale hagejapoolset töölepingu rikkumist ei lõpetanud kostja temaga töösuhet, vaid andis võimaluse sooritada uuesti sertifikaadieksam. Kostja viis omal kulul läbi hageja täiendava koolituse, kus hagejal oli võimalik esitada instruktorjuhtidele küsimusi ja täpsustada kõiki talle selgusetuks jäänud asjaolusid. Kostjal ei olnud sellises olukorras TLS § 28 lg 2 p 5 kohast koolituskohustust. Samuti pakkus kostja hagejale tööd ning maksis töötasu, et hageja saaks jätkata peale sertifikaadieksami läbimist kostja juures raudteeveeremijuhina.
8.2019.a märtsi ja aprilli töögraafikutes oli hagejal töökohustustest vabu päevi ja/või perioode, mida ta sai kasutada õppimiseks. Hageja näol ei ole tegemist raudveeremijuhi õpilasega, kes pole iseseisvat liinitööd teinud, vaid tegemist oli veeremijuhiga, kes on kostja veeremit avalikul raudteel juhtinud alates jaanuarist 2017.a ja kelle otsene töökohustus oli eksami valdkonna küsimuste nõuete järgimine igapäevases liinitöös. Samuti on hageja jooksvalt osalenud RdtS § 451 lg 5 kohaselt sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vajalikul perioodilisel täiendusõppel. Kostja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel ilma täiendava hoiatuseta, sest hagejale anti sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest ja uuesti liinitööle lubamise eeldusest teada sisejuurdluse kokkuvõttes. Olukorras, kus hageja rikkus väga olulist töölepingu punkti suurema ohuallika valdamisel ega pidanud oluliseks piisavalt pingutada, et läbida korduseksam, ei pidanud kostja võimalikuks suunata hagejat järjekordsele korduseksamile.
9.Pooled ei sõlminud töölepingu muudatust, mille kohaselt oleks hageja püsivalt võetud tööle manöövritöödele. Kui hageja ei soovinud kostja juures raudteeveeremijuhina enam tööd teha, oleks ta pidanud esitama vastava avalduse teisele tööle üleviimiseks. Manöövritööde teostajatega sõlmitakse eraldi tingimustega tööleping. Kõik manöövritööde teostajate ametikohad olid ja on hetkel täidetud ning kostjal puudub vajadus täiendava manöövritööde teostaja järgi. Vabad töökohad, mida kostja hagejale pakkus, olid välja toodud ülesütlemisavalduses. Hageja sooviavaldust ei esitanud. Kostja hüvitas TLS § 97 lg 2 p 2 alusel hagejale ülesütlemisest vähem etteteatatud päevad. Kostja on käitunud hagejaga igati vastutulelikult, lojaalselt ja heauskselt. Kohtuotsuse põhjendused
10.TLS § 88 lg 1 p 2 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Vastavalt TLS § 104 lg. 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
11.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 24.01.2017 töölepingu nr xxx ja 21.07.2017 töölepingu lisa, mille järgi töötas avaldaja raudteeveeremijuhi ametikohal; et hageja oli teadlik oma töökohustustest; et töölepingu rikkumisest tulenevalt tunnistati töötaja sertifikaat alates 02.02.2019 kehtetuks, mistõttu ei olnud töötajal sellest hetkest alates õigust juhtida tööandja raudteeveeremit avalikul raudteel; et hageja ei sooritanud 12.04.2019 korduseksamit, millest tulenevalt ei ole töötajal õigust juhtida avalikul raudteel tööandja raudteeveeremit; et 22.04.2019 töölepingu ülesütlemisavaldusega ütles tööandja eelnimetatud lepingu üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel; et ülesütlemisavalduse kohaselt oli töölepingu viimane päev 22.04.2019. Samuti ei ole vaidlust keskmise palga suuruse üle. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on vastuolus seadusega, ebaproportsionaalne, põhjendamatu või vastuolus hea usu põhimõttega.
12.Vaidlust ei ole, et hageja pani toime 01.02.2019 rikkumise, mille tagajärjel tunnistati tema sertifikaat kehtetuks 02.02.2019. Järelikult pidi ta juba siis olema teadlik asjaolust, et töölepingus kokkulepitud tingimustel töö jätkamiseks ja raudteeveeremijuhi ametikohal töötamiseks vajaliku sertifikaadi saamiseks oli vaja sooritada eksam. 1.03.2019 käskkirjaga ja 04.02.2019 sisejuurdluse kokkuvõttega on tõendatud, et hagejale tehti töölepingu rikkumisest tulenevalt hoiatus, milles hoiatati teda töölepingu ülesütlemise võimalusest ning sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest ja uuesti liinitööle lubamise eeldusest. Kostja instruktorjuhi e-kirjaga 27.03.2019 eksamiaja broneerimise kohta on tõendatud, et kostja andis hagejale võimaluse sooritada uuesti sertifikaadieksam 12.04.019, seega oli eksamist teavitamise ja eksami toimumise päeva vahel 15 kalendripäeva. Sisejuurdluse kokkuvõtte punkti 5.1, aktiga vedurijuhi täiendusõppe programmi läbimise kohta, raudteeveeremijuhi ettevalmistamisega eksamiks ja töögraafikutega on tõendatud, et tööandja viis läbi töötaja täiendkoolituse ning andis võimaluse õppida ja töötada tööandja juures kuni uue eksami sooritamiseni manöövritöödel. 2019.a märtsikuu ja aprillikuu töögraafikutega on tõendatud, et hagejal oli graafikus töökohustustest vabu päevi, mida ta sai kasutada eksamiks õppimiseks. Kostja väitel ei pöördunud hageja kostja poole palvega lükata eksami
sooritamise aega edasi ning saada täiendavat väljaõpet või täiendavat aega õppimiseks ning kostjal ei olnud põhjust arvata, et tegev raudteeveeremijuht vajab eksami sooritamiseks pikemat ettevalmistusperioodi. Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud ega vastupidist tõendanud. Hageja ei ole ümber lükanud ka kostja väidet, et ta osales jooksvalt RdtS § 451 lg 5 kohaselt sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vajalikul perioodilisel täiendusõppel.
13.Kohus võttes arvesse, et hageja töötas enne rikkumise toimepanemist veeremijuhina raudteel alates jaanuarist 2017, et tema otsene töökohustus oli eksami valdkonna küsimuste nõuete järgimine igapäevases liinitöös ning, et ta oli läbinud täiendõppe, on seisukohal, et eksamist teatamise ja selle toimumise vahele jääv ajavahemik oli piisav eksamiks valmistumiseks. Kostjal ei olnud antud olukorras TLS § 28 lg 2 p 5 kohast koolituskohustust. Hageja väites, et eksami sooritamiseks ettevalmistumise aeg jäi tema jaoks liiga lühikeseks ning talle oleks tulnud võimaldada korduseksami sooritamine, võtab sisuliselt omaks, et tema teadmised ja oskused ei vastanud hoolimata täiendõppest temaga sõlmitud töölepingus nimetatud ametikoha - raudteeveeremijuhi, nõuetele. Kostja ei pidanud suunama hagejat pärast eksami mittesooritamist järjekordsele korduseksamile, sest tegemist oli kostja kui tööandja kaalutlusotsusega. Seadus selleks kostjat ei kohusta. Hagejal ei saanud olla ka ootust, et ta võib korduvalt sertifikaadi saamiseks eksameid sooritada. Põhjendamatud ja hagejaga töölepingu lõpetamisse mittepuutuvad on hageja etteheited kostjale eksamile suunamise korra puudumise kohta, kuivõrd töö- ja sisekorra juhendite väljatöötamise ja kehtestamise vajaduse üle otsustab tööandja.
14.TLS § 88 lg 3 kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus on seisukohal, et keelavast signaalist möödasõit on oluline öökohustuste rikkumine, mis oma raskuse tõttu ei vaja töölepingu lõpetamiseks eelnevat hoiatamist. Kohus nõustub kostja põhjendustega selles, et kuivõrd hageja tööleping nägi ette töötamise raudteeveeremijuhina ja tal ei olnud peale sertifikaadi peatamist õigus raudteeveeremit juhtida, siis sõltus töö jätkamine eksami läbimisest ja sertifikaadi taastamisest. Seega puudus ka vajadus hageja täiendavaks hoiatamiseks eksami läbimise vajalikkuse või sertifikaadi puudumise tagajärjena töölepingu erakorralise lõpetamise kohta, sest see pidi olema antud tööülesandeid täitnud hagejale ilmselge.
15.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta sarnastel juhtumitel võimaldanud sertifikaadi korduseksami korduseksamit veeremijuhtidele, kelle sertifikaat on kehtetuks tunnistatud rikkumise tõttu. Hageja ei ole hagiavalduses toonud esile ega tõendanud ühtegi konkreetset juhtumit ega töötajat, keda kostja oleks kohelnud hagejast soodsamalt. Seega on tema väited ebavõrdse kohtlemise kohta paljasõnalised. Lõpparvega on tõendatud, et töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud päevade eest maksis kostja hagejale vastavalt TLS § 97 lg 2 p 2 hüvitust. See ei ole ka töölepingu lõpetamise tühiseks tunnistamise aluseks.
16.Töölepinguga on tõendatud, et poolte vahel kehtis tööleping, mille alusel kohustus hageja tegema tööd raudteeveeremijuhina. Kostja vastuväidete kohaselt olid hagejaga töölepingu lõpetamise ajal kõik manöövritööde teostajate ametikohad täidetud ning kostjal puudus vajadus oma struktuuris täiendava manöövritööde teostaja töökoha loomiseks. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja kohta igakuise tööajagraafiku koostamine ei takistanud temaga töölepingu erakorralist ülesütlemist. Hageja väide, et tema sõlmitud töölepingut
muudeti, kuna ta tegi manöövritöid, on tõendamata ja kostja ei ole seda väidet omaks võtnud. Kuivõrd hageja on vaidlustanud erakorralise ülesütlemise tema kui raudteeveeremi juhiga 24.01.2017 sõlmitud töölepingu, mitte kui manöövritööde teostajaga sõlmitud lepingu, siis ei ole asjassepuutuv vaidlus selle üle, kas hageja oleks sobinud manöövritöid teostama. Kuivõrd hagejaga töölepingu lõpetamise ajal olid kõik manöövritööde teostajate ametikohad täidetud ning kostjal puudus vajadus oma struktuuris täiendava manöövritööde teostaja töökoha loomiseks, siis ei pidanudki kostja hagejale teise töö pakkumisel kaaluma hageja sobivust manöövritöödele. TLS § 88 lg 2 tulenevalt peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, tööandjalt ei saa nõuda täiendava töökoha loomist.
17.Ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et kostja pakkus hagejale TLS § 88 lg 2 kohaselt teist tööd, milleks olid klienditeenindaja ja puhastusteenindaja ametikohad ja tegi ettepaneku esitada sooviavaldus. Vaidlus puudub, et hageja sooviavaldust tööpakkumistele ei esitanud. Töö korraldamise õigus on tööandjal, mistõttu oli tema otsustada, kas anda töökohustuste rikkumise tõttu sertifikaadi kaotanud hagejale võimalus oma sertifikaat taastada või koheselt tööleping lõpetada. Antud juhul ei lõpetanud kostja hagejaga töösuhet kohe pärast toimepandud rikkumist, vaid andis uue võimaluse töötada ja õppida, sooritada töölepingu järgsel ametikohal töötamiseks eksam sertifikaadi saamiseks, viis läbi täiendkoolituse, kandis koolituse ja eksami sooritamise kulud ning maksis hagejale töötasu. Järelikult on kostja käitunud hagejaga TLS § 16 lg 1 ja § 28 lg 1 järgi lojaalselt ja heauskselt ning kasutas töölepingu lõpetamist viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei olnud enam võimalik.
18.Kuna hageja ei sooritanud eksamit ega saanud seetõttu sertifikaati, mis tõendaks pädevust raudteeveeremit juhtida, siis ei saanud tööandja lubada teda igapäevaselt tööle raudteeveeremit juhtima. Järelikult oli tegemist töötaja sobimatuse ja ebapiisava tööoskusega oma ametikohale TLS § 88 lg 1 p 2 tähenduses, sest tal puudusid vajalikud teadmised ja oskused töökohal hakkama saamiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seadusega kooskõlas ning hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, lepingu lõpetamiseks ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtpäevaks esitanud, siis jätab kohus kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. Hageja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses tema enda kanda. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.