G. K. hagi AS Postimees Grupp vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: G. K. (isikukood xxxx), viibimiskoht xxxx Kostja: AS Postimees Grupp (registrikood 10184643), asukoht Tartu mnt 80, 10112 Tallinn Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista AS-ilt Postimees Grupp G. K.i kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot.
3.Jätta menetluskulud AS Postimees Grupp kanda.
4.Mõista AS-ilt Postimees Grupp välja Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse menetluskuludena 300 eurot (menetluskulud, mille kandmisest oli hageja menetlusabi korras vabastatud).
5.Määrata, et Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb AS-il Postimees Grupp tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) AS-is SEB Pank, EE522200221013264447 (SWIFT: HABAEE2X) AS-is Swedbank, EE957700771001523585 (SWIFT: LHVBEE22) LHV Pangas või EE401700017002872300 (SWIFT: RIKOEE22) Luminor Bank-is.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-il Postimees Grupp tasuda Eesti Vabariigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Hageja esitas kohtule järgmise nõude: mõistja kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
2.Hagi kohaselt avaldas ajakirjanik M. L. 31.01.2019 artikli „Aegumine päästab riigi kurjategijate haardest“. Artiklis on hageja hinnangul teda võrreldes teiste artiklis kajastatud isikutega ebavõrdselt koheldud. Kostja on hagejat kohelnud ebavõrdselt selliselt, et artikli juurde on lisatud üksnes foto hagejast, mitte aga teiste isikute fotosid, keda on artiklis samuti mainitud. Hageja on ainus, kelle kohta on artiklis spetsiifiliselt välja toodud pikem täpsustatud kirjeldus tema poolt toimepandud kuritegude kohta. Artiklis on kasutatud irooniat ning vaenu õhutamist isikute vastu, keda artiklis nimetatud on. Kostja on esitanud ka ebaõige faktiväite, sest hageja on süüdi mõistetud nelja naise vägistamises, kuid artiklis on nimetatud kannatanute arvuks viis.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja vaidles hagile vastu ja ei tunnistanud hagis esitatud nõudeid. Kostja taotles jätta hagiavaldus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, alternatiivselt jätta hagiavaldus rahuldamata ja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja möönab, et hagejale on inkrimineeritud nelja isiku vägistamine, mistõttu oli esialgses avaldatud artiklis sisalduv faktiväide osaliselt ebaõige. Kostja leiab, et kostja vastuse esitamise seisuga (22.08.2019) on kostja artiklit parandanud ning sellest tulenevalt ei ole enam artiklis ebaõigeid faktiväiteid esitatud. Hageja ei ole nõudnud väite ümberlükkamist või parandamist.
5.Kostja leiab, et väide, et hageja on süüdi mõistetud viies vägistamisepisoodis, ei ole rohkem au teotav kui väide, et hageja on süüdi mõistetud neljas vägistamisepisoodis.
6.Hageja peab arvestama asjaoluga, et kui ta on niivõrd mitmes kuriteos süüdi mõistetud, on tema juhtum sedavõrd ainulaadne, et selles osas on ka avalikkuse huvi ning ajakirjanduse õigus
juhtumit kajastada tunduvalt suurem. Kostjal oli selliste andmete avaldamise suhtes VÕS § 1047 lg-s 3 nimetatud õigustatud huvi.
7.Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks ei ole asjaolu, et kostja on lisanud artikli juurde hageja pildi ning hageja foto avaldamine artiklis ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 mõttes. Kostja on lisanud artiklile hageja foto, kuna hageja on üks isikutest, kes on artikli temaatikaga seotud.
8.Kostja hinnangul ei ole asjakohane hageja väide, et tema ja tema poolt toimepandud kuritegude osas oleks võrreldes teiste isikutega esitatud täpsemaid andmeid ja see annaks aluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks väidetav iroonia kasutamine artiklis.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Hageja leiab, et kostja on ajalehe Postimees 31.01.2019 artiklis avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, kasutatud õigustamatult tema fotot ja koheldud teda võrreldes teiste artiklis käsitletud isikutega ebavõrdselt, avaldades tema osas rohkem infot kui teiste artiklis mainitud isikute osas.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevate asjas tähtsust omavate asjaolude üle. Kostja AS-i Postimees Grupp ajakirjanik M. L. on kirjutanud artikli „Aegumine päästab riigi kurjategijate haardest“, mis avaldati kostja veebiväljaandes elektrooniliselt 31.01.2019 (tl 43). Artiklis avaldatud foto oli pealkirjastatud: „Viie naise vägistamise eest pikka vanglakaristust kandev G. K. saab riigilt umbes 6000 eurot“ (tl 43) ning artikli sisu kohaselt esitas kostja hageja kohta info: „Tema viimane kehtiv karistus pärineb 2010. aastast, kui Harju maakohus mõistis talle 15 aastat vangistust viie erineva vägistamisepisoodi eest“ (tl 44). Kostja möönab, et hagejale on inkrimineeritud nelja isiku vägistamine, mistõttu oli esialgses avaldatud artiklis sisalduv faktiväide osaliselt ebaõige.
12.Pooled vaidlevad järgmiste põhiliste asjaolude üle. Kas artiklis on hagejat koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste artiklis käsitletud isikutega, avaldades artikli päises üksnes pildi hagejast ja käsitledes artiklis kõige pikemalt just hageja tegusid. Kas kostja on artiklis esitanud ebaõigeid faktiväiteid.
13.Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on ebaõigete faktiväidete avaldamine ja ebavõrdne kohtlemine. Hageja nõue on suunatud kostjalt mittevaralise kahju hüvitise saamisele. Nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg 4 alusel. Selle eeldused on: •
hageja kohta on avaldatud andmeid;
•
nimetatud andmed on ebaõiged;
•
andmed avaldas kostja;
•
hageja õigusi on rikutud;
•
kostja käitumine on olnud õigusvastane.
14.Nõude esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid ja selles osas peab esmalt asjaolud ja tõendid tooma kohtu ette hageja. Andmed ehk faktiväited on asjaolud, mis on põhimõtteliselt kontrollitavad ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo
3-2-1-67-10, p 17). Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (vt RKTKo 3-2-1-11-04, p 10). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Seda, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid või väärtushinnanguid, tuleb välja selgitada avaldatu tõlgendamise teel (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27).
15.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja AS-i Postimees Grupp ajakirjanik M. L. on kirjutanud artikli „Aegumine päästab riigi kurjategijate haardest“, mis on avaldatud kostja veebiväljaandes elektrooniliselt 31.01.2019. Kostja parandas enda initsiatiivil esialgses artiklis sisalduvat teavet ning kostja avaldas artikli parandatud versiooni kostja veebiväljaandes 31.01.2019. Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas hageja kohta ajalehes Postimees ilmunud artiklis faktiväiteid. Vaidluse esemeks olevateks faktiväideteks on artiklis avaldatu: „Viie naise vägistamise eest pikka vanglakaristust kandev G. K. saab riigilt umbes 6000 eurot“ ning „tema viimane kehtiv karistus pärineb 2010. aastast, kui Harju maakohus mõistis talle 15 aastat vangistust viie erineva vägistamisepisoodi eest“. Nimetatud artikli väljaandmisega on kostja avaldanud hageja kohta andmeid ning teinud need teatavaks kolmandatele isikutele. Vaidlusalused faktiväited on mõistliku inimese arusaama kohaselt üheti arusaadavad.
16.Nõude teine eeldus on, et avaldatud andmed on ebaõiged. Kuigi ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamiseks pole vajalik, et andmed oleksid au teotavad, sõltub sellest aga tõendamiskoormis. Riigikohus on selgitanud, et ka VÕS § 1047 lg 4 puhul tuleb kohaldada VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse põhimõtet ehk juhul kui hageja kohta esitatud faktiväited on tema au teotavad, lasub selliste faktiväidete tõendamise koormus nende avaldajal ka VÕS § 1047 lg 4 puhul (RKTKo 3-2-1-144-15, p 11). Isiku au teotavad on faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (RKTKo 3-2-183-10, p 12).
17.Kohus leiab, et hageja suhtes avaldatud artiklis käsitletud faktiväide, et hageja kannab viie naise vägistamise eest vanglakaristust on ebaõige ja ilmselt hageja au teotav, arvestades et tegemist on väitega, mis seondab vääralt hagejat viie ohvri vägistamisega. Hagejale viie isiku vägistamise inkrimineerimine kutsub esile avalikkuse negatiivse suhtumise hagejasse. Esmane tõendamiskoormus väidete tõele vastavusest lasub kostjal. Juhul, kui kostja nimetatu osas täidab esmase tõendamiskoormise, tuleb vastupidist tõendada omakorda hagejal. Kostja on möönnud, et hagejale inkrimineeritud nelja isiku vägistamine on ebaõige faktiväide. Selline faktiväide oli esialgses artiklis esitatud kahel korral. Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged ning hagejale on tegelikkuses süüks pandud nelja isiku vägistamine. Hageja poolt seksuaalkuritegude toimepanemise väite õigsus ning kannatanute arv on tõendatud Harju Maakohtu 15.10.2010 kriminaalasjas xxxx tehtud jõustunud kohtuotsusega. Kohtuotsuse lk 3, 4 kohaselt on kohus märkinud: „G. K. 09.10.2009 ajavahemikul 16.00 kuni 19.00 Harju maakonnas Kose vallas Kose-Kehra maantee ääres täpselt tuvastamata metsavaheteel, oma sõiduautos Xxxx registrimärgiga xxxx, astus K. A. A. (sünd. xxxx) tahte vastaselt viimasega suguühendusse, kasutades selleks vägivalda.“ /.../ „Samuti tema, 25.10.2009 ajavahemikul kella 18.40 kuni 19.20 Harju maakonnas Kose vallas Kose-Uuemõisa aleviku lähedal asuval põlluvaheteel, oma sõiduautos Xxxx (xxxx), astus K. P. (sünd xxxx) tahte vastaselt viimasega suguühendusse, kasutades selleks vägivalda.“ /.../ „Samuti tema, 08.11.2009 ajavahemikul kell 21.00 kuni 22.00 Harju maakonnas Saue vallas Pällu külas Rehe teel, oma sõiduautos Xxxx r/n xxxx, astus J. T. (sünd xxxx) tahte vastaselt viimasega suguühendusse, kasutades selleks vägivalda.“ /.../ „Samuti tema,
15.11.2009 ajavahemikul kell 21.45 kuni 22.45 Harju maakonnas Saue vallas Pällu külas Tuula tee lähedal asuval metsavaheteel oma sõiduautos Xxxx r/n xxxx, astus K. S. (sünd xxxx) tahte vastaselt viimasega suguühendusse, kasutades selleks vägivalda“. Kohtuotsusega tunnistati hageja süüdi KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi ja karistati vangistusega viieteistkümneks aastaks. Kohus tuvastas, et hageja pani nelja erineva kannatanu suhtes toime kuriteo. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid selles osas, et hageja kannab viie naise vägistamise eest vanglakaristust. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et väide, et hageja on süüdi mõistetud viies vägistamisepisoodis, ei ole oluliselt rohkem au teotav kui väide, et hageja on süüdi mõistetud neljas vägistamisepisoodis. Sellegi poolest on leidnud tuvastamist kostja poolt hageja suhtes esitatud andmete ebaõigsus ja tegelikkusele mittevastavus.
18.Kohtul tuleb tuvastada, et andmete avaldajaks oli kostja. Selles osas tuleb esmalt asjaolud ja tõendid kohtu ette tuua hagejal. Kostja kui juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, kes tegutseb mh oma organite kaudu (RKTKo 3-2-1-45-12, p 14), st kostja avaldab väiteid mh oma juhtorganite kaudu. See ei tähenda, et kõik mida juhatuse liikmetest isikud teevad saab lugeda juriidilise isiku käitumiseks, kuid seda tulebki kohtul hinnata, kas ja millal saab lugeda, et isik on tegutsenud juriidilise isiku eest ja nimel ning millal enda kui füüsilise isiku nimel. Käesolevas tsiviilasjas on kostjaks AS Postimees Grupp ning 31.01.2019 avaldatud artikli autoriks on reporter M. L., kes on kostjaks oleva juriidilise isiku töötaja. Avaldades ajalehes artikli on kostja töötaja tegutsenud juriidilise isiku nimel ja eest, täites tööülesandeid, mitte enda kui füüsilise isiku nimel. Hageja ei ole ühes hagiavaldusega esitanud ajalehes Postimees ilmunud vaidlusalust artiklit ning taotleb TsMS § 236 lg 2 alusel kohtult tõendite kogumist. TsMS § 236 lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Hageja põhjendab tõendi kogumise taotlust sellega, et viibib kinnipidamisasutuses, mistõttu puudub hagejal ligipääs vaidlusalusele artiklile. Kostja on hagiavalduse vastuse lisana kohtule esitanud artikli esialgse kui ka parandatud versiooni (tl 43-48). Seega on kohus tuvastanud, et kostja on ebaõigete andmete avaldajaks.
19.VÕS § 1047 lg 1 järgi eeldatakse et avaldaja oli teadlik avaldatud faktiväite ebaõigsusest ja seepärast saab ta vastutusest vabaneda, kui ta: a) tõendab VÕS § 1047 lg 2 järgi, et avaldatud faktiväide vastab tegelikkusele; b) tõendab, et oli VÕS § 1047 lg 1 järgi heauskne, st ei teadnud ega pidanud teadma faktiväite tõele mittevastavusest; c) tõendab VÕS § 1047 lg 3 järgi et avaldajal või isikul, kellele faktiväide avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis faktiväidet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Tõendamiskohustus hõlmab ka vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustust. Kui ei õnnestu tõendada tõele vastavust ega heausksust, võib siiski vabaneda avaldaja vastutusest, kui ta tõendab, et täitis enne andmete avaldamist nende õigsuse kontrollimisel VÕS § 1047 lg 3 sätestatud välise hoolsuse kohustust, st et ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 3 ei kohaldata ebaõigete andmete tahtliku avaldamise korral ning sellisel juhul ei saa avaldaja tegu üldjuhul lugeda õiguspäraseks teoks ka VÕS § 1046 järgi.
20.Kostja on möönnud ja teadlik sellest, et esialgses artiklis avaldatud faktiväited hagejale süüks pandud kuriteoepisoodide arvu osas ei vasta tegelikkusele. Samas on kostja välja toonud, et hageja peab arvestama asjaoluga, et kui ta on niivõrd mitmes kuriteos süüdi mõistetud, on tema juhtum sedavõrd ainulaadne, et selles osas on ka avalikkuse huvi ning ajakirjanduse õigus juhtumit kajastada tunduvalt suurem. Kostja hinnangul oli selliste andmete avaldamise suhtes VÕS § 1047 lg-s 3 nimetatud õigustatud huvi. Kohtu hinnangul on kostja piisavalt välja toonud ja põhistanud, millisel põhjusel oli hagejast andmete avaldamine õiguspärane ning milles seisnes avalikkuse õigustatud huvi teada hagejat käsitlevaid andmeid. Kohus nõustub selles, et artiklis avaldati andmeid, milliste teadasaamise vastu on avalikkuse huvi õigustatud. Samas peavad need andmed olema enne avaldamist kontrollitud põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (vt
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-83-10, p 13). Kostja avaldas ebaõigeid andmeid, eksides kannatanute arvuga.
21.Ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamise korral tuleb lisaks VÕS § § 1047 lg-tele 1-3 kohaldada ka VÕS § 1046 ja teha õigusvastasuse tuvastamiseks hinnanguline väärtusotsustus. Muu hulgas tuleb VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi tuvastada andmete au teotav iseloom, VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks õigusvastasuse otsustamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti tuleb VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi lisaks arvestada: muud seadusega kaitstavat hüve, millele avaldamine tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse huvi. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest. Au teotavate faktiväidete tõelevastavust tuleb tõendada kostjal (VÕS § 1047 lg 2).
22.Ebakohase väärtushinnangu korral tuleb õigusvastasuse tuvastamiseks minna VÕS § 1046 juurde ja tähele panna, et VÕS § 1046 lg 1 järgi saab õigusvastane olla üksnes au teotav ja ebakohane väärtushinnang. Selle üle otsustamisel tuleb teha hinnanguline otsustus. Seda tehakse kahes etapis. Esmalt tuleb õigusvastasuse hindamisel tuvastada: 1) väärtushinnangu au teotav iseloom (väärtushinnang on au teotav, kui sellel on konteksti arvestades vastavas kultuuriruumis halvustav või negatiivne tähendus, vt RKTKo 3-2-1-159-14, p 17) ning 2) väärtushinnangu ebakohasus ehk anda hinnang väärtushinnangu kujundamise ja avaldamise viisile. Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku sõimamine avalikuse ees; e) isik, kelle kohta väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12), mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7).
23.Kohaldada tuleb ka VÕS § 1046 täiendavaid kriteeriume ja teha õigusvastasuse tuvastamiseks hinnanguline väärtusotsustus, mh tuleb VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi tuvastada andmete au teotav iseloom, VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks õigusvastasuse otsustamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (vt ka RKTKo 3-2-1-161-05, p 15 seoses olukorraga, kus Riigikohus leidis, et korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult ning selles võib puududa õigusvastasus). Samuti tuleb VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi lisaks arvestada: muud seadusega kaitstavat hüve, millele avaldamine tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse huvi. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest. Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tuvastamisel ei kohaldata VÕS § 1047 (vt ka RKTKo 3-2-1-43-09, p 15). Väärtushinnang ei ole kontrollitav ega tõendatav, kuid on põhjendatav.
24.Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatud esialgses artiklis sisaldunu: „Viie naise vägistamise eest pikka vanglakaristust kandev G. K. saab riigilt umbes 6000 eurot“ ja: „Tema viimane kehtiv karistus pärineb 2010. aastast, kui Harju maakohus mõistis talle 15 aastat vangistust viie erineva vägistamisepisoodi eest“ on ebakohane väärtushinnang, hageja au teotavate andmete avaldamine põhjusel, et avaldatu ei vasta kannatanute arvu osas tegelikkusele. Kostja poolt hageja suhtes kujundatud väärtushinnang on kujundatud küll õigete andmete alusel, kuid kostja ei ole
hageja suhtes tehtud kohtuotsust korrektsel viisil artiklis kajastanud ning kostja ei ole kontrollinud andmeid piisava põhjalikkusega. Seega saab lugeda, et kostja on ebaõigete andmete avaldamisega hageja au teotanud, mis on VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane ning seetõttu on hageja kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 1043 järgi täidetud.
25.Kostja poolt kohtule esitatud artikli kohaselt (tl 43-48) on leidnud tõendamist asjaolu, et kostja oli kasutanud artikli päises pilti hagejast. Kohtu hinnangul ei ole artikli päises kasutatud pilt hagejast eraldiseisvalt hageja au teotav. Artiklis avaldatud pilt seostub artikli sisuga ja ei riku eraldiseisvalt hageja õigusi. Seega ei saa sellest tulenevalt järeldada, et hageja isiklikke õigusi oleks rikutud hagejast pildi avaldamisega.
26.Hageja hinnangul on teda võrreldes teiste artiklis kajastatud isikutega ebavõrdselt koheldud ,käsitledes tema tegusid pikemalt kui teiste artiklis nimetatud süüdimõistetute omasid. Kohus märgib, et hageja saab kaitsta ainult enda õigusi ja ei saa nõuda, et teiste kohta avaldataks infot samas mahus. Sellis võrdsusõigust isikul ei ole ja selle järgimist ei saa nõuda. Ajakirjandusväljaandel on õigus ise valida, millise artikli objektiga seonduvaid asjaolusid käsitleda millises mahus – milliseid pikemalt ja milliseid lühemalt. Ühtlasi leiab kohus, et hageja tegude teistest pikema käsitlemisega ei ole tekitatud hagejale eraldiseisvalt kahju.
27.VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane (RKTKo 3-2-1-37-15, p 11). VÕS § 1046 sätestab isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse välistamise erialused lisaks VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatule. See tähendab, et teise isiku isiklikke õigusi rikkunud isik vabaneb vastutusest, kui ta suudab tõendada, et see oli õigustatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja seisukohal, et on enese initsiatiivil esialgses artiklis esitatut parandanud, viinud selle vastavusse tegelikkusega ning sellest tulenevalt ei ole käesoleva vastuse esitamise ajaks enam artiklis ebaõigeid faktiväiteid esitatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja õiguste rikkumine oli esialgse artikli avaldamisega õigustatud ning seetõttu ei esine isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse välistamise erialuseid.
28.Viimaseks tuleb tuvastada ka kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü tasandil eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus, raske hooletus ja hooletus, VÕS § 104).
29.Juriidilise isiku deliktivõime osas ei saa vaidlust olla. Samuti ei ole küsimust ka juhatuse liikmete ja juriidilise isiku töötajate deliktivõimes.
30.Seoses süü tuvastamisega ebaõige, sh au teotava faktiväite avaldamise korral selgitab kohus järgmist. Tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sõnastusest on eelduslikult tegemist tahtliku teoga. Kui kahju tekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel ei lähtuta VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb VÕS § 1047 lg-st 3. See tähendab hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline 1047 lg-st 3 tulenevat käitumisstandardit järgima.
31.Seoses süü tuvastamisega ebakohase väärtushinnangu puhul selgitab kohus järgmist. Eelduslikult on tegemist tahtliku teoga. Kui kahjutekitaja seda ümber ei lükka, on käitumine süüline VÕS § 1050 lg 1, VÕS § 104 lg 5 järgi ning õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel lähtutakse VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist st et tuleb VÕS § 104 lg 3 alusel hinnata, kuidas oleks käitunud mõistlik isik samas olukorras.
32.Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline välist hoolsust järgima.
33.Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü vorm ka kaudne tahtlus. Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12; 3-2-1-150-15, p 13). Käesoleval juhul kostja ei kontrollinud enne artikli avaldamist andmeid piisava põhjalikkuse ja hoolsusega, mille tulemusel avaldati hageja suhtes ebaõigeid andmeid.
34.VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. TsMS § 233 lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Eelnimetatud sätted lubavad mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitada nii, et kahjuhüvitise suuruse otsustab kohus. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 sätestab mittevaralise kahju hüvitamise erisused. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 näeb ette, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
35.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ja kahjuhüvitise määramist kohtu õiglasel äranägemisel. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kohus on leidnud, et hageja suhtes ebaõigete andmete avaldamine oli õigusvastane ning hageja au teotav, mistõttu tuleb mittevaralise kahju olemasolu eeldada. Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel, mil määral kostja poolt avaldatud au teotavad ebakohased väärtushinnangud võisid kahju põhjustada. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et väide, et hageja on süüdi mõistetud viies vägistamisepisoodis, ei ole oluliselt rohkem au teotav kui väide, et hageja on süüdi mõistetud neljas vägistamisepisoodis. Sellegi poolest on leidnud tuvastamist kostja poolt hageja suhtes esitatud andmete ebaõigsus ja tegelikkusele mittevastavus. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista arvestades rikkumise ulatust, andmete hilisemat parandamist kostja poolt, ebakohase väärtushinnangu iseloomu ja avaldamise viisi 200 eurot. Menetluskulud
36.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
37.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja ei ole
kohtule teatanud, et tal oleks käesolevas tsiviilasjas tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
38.Hagejale anti 04.07.2019 kohtumäärusega menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumise kohustusest summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv (hagejale antud menetlusabina) summas 300 eurot vastavalt TsMS § 179 lg-le 5.
39.TsMS § 179 lg 9 kohaselt märgib kohus, et menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.