Xxxxxxxxxx valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus alaealise paigutamiseks kinnisesse lasteasutusse
Vaidlustatud määrus
Pärnu Maakohtu 18. mai 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (eestkostja, vastustaja määruskaebemenetluses): Xxxxxxxxxx vald (vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja vallavanem YY Puudutatud isik (alaealine, määruskaebuse esitaja): XX, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal Kinnise asutuse juht: Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Priit Siig
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 18. mai 2021 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud alaealise esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Xxxxxxxxxx Vallavalitsus (avaldaja) esitas 16. aprillil 2021 Pärnu Maakohtule avalduse tema eestkostel oleva äsja 16-aastaseks saanud XX (alaealine, kohtumenetluses puudutatud isik) kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. Avaldaja tõi esile järgmist: -
-
-
-
-
-
alaealine on juba olnud korduvalt paigutatud kinnise lasteasutuse teenusele alates 2018. aastast; augustis 2020 suunati alaealine sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele ja koostati rehabilitatsiooniplaan, aga alaealine kokku lepitud kohtumistel ei osalenud. septembris asus ta õppima Xxxxxxxxxxx Gümnaasiumi x. klassi, septembris-oktoobris jõudis kooli üksikutel päevadel; last toetava „Xxxxxxxxxxx“ võrgustiku ühisel otsusel suunati alaealine
1.novembril 2020 teenusele MTÜ Xxxxxxxxxxx perekodusse (edaspidi: perekodu) ning alaealine asus õppima Xxxxxxxxkooli x. klassis mittestatsionaarse õppekava järgi. Esimesed kuud uues keskkonnas möödusid suuremate probleemideta; alates 19. veebruarist 2021 hakkas alaealine järjepidevalt kodust ilma loata lahkuma, ei vastanud kõnedele ega sõnumitele ja ei võtnud perekoduga ühendust. Ajavahemikul 19. veebruar – 30. märts 2021 ööbis ta ilma loata väljaspool kodu 15 ööd. Alates 2021. aasta veebruarist kuni avalduse esitamiseni pole ta osalenud õppetöös; alaealine lahkus perekondust 30. märtsil 2021. Ta tabati 13. aprillil 2021 Xxxxxxxxxxxl ja toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriaosakonda (edaspidi: PERH), sest teadaolevalt oli ta viimaste nädalate jooksul tarvitanud pidevalt uimasteid ja alkoholi. PERH-s selgus, et ta oli ka COVID-19 positiivne; alaealine viibis PERH-s kuni 23. aprillini 2021. Perekodu töötajad käisid koos temaga
23.aprillil 2021 tutvumas Tallinna Laste Turvakeskusega (edaspidi: turvakeskus). Alaealine tunnistas, et tarvitas ajavahemikul 30. märts – 9. aprill 2021 igapäevaselt narkootikumi (amfetamiin) ja alkoholi. Lisaks ta kinnitas, et on ka varasemalt korduvalt narkootikume tarvitanud; varem on alaealisel diagnoositud sotsialiseerunud käitumishäire, mistõttu on ta kergesti mõjutatav ja negatiivse käitumisega kaasaminev. Tema praegune elustiil viitab tõenäosusele, et elu ja tervist ohustav riskikäitumine (hulgub, tarvitab uimasteid, ei ööbi kodus ega täida koolikohustust) jätkub.
Avaldaja teeb ettepaneku, et kinnisesse lasteasutusse teenuse osutajaks võiks olla turvakeskus, mille juht osales programmis „Xxxxxxxxxxx“. Alaealine on turvakeskusega tutvunud ja seal on praegu vaba koht teenuse osutamiseks. Lisaks on alaealisele Tallinnas tagatud vajalik psühholoogiline abi. Eestkosteasutus koostöös perekoduga korraldab ja tagab teenusel viibimise ajal lapse suhtlemise ja kokkusaamise lähisugulastega. Kinnise lasteasutuse teenusel viibimise ajal jätkab „Xxxxxxxxxxx“ meeskond võrgustikutööd alaealise noote toetamiseks. Menetluse kestel esitas avaldaja ülevaate alaealise käitumisest ajavahemikul 1. – 16. mai 2021. Sellest nähtub, et alaealine käitus väga ebaühtlaselt ja impulsiivselt, ta viibis mitu korda öösel perekodust eemal. Kohtumenetlusest teadasaamine muutis ta närviliseks ja ähvardavaks. Ta ei ole täitnud kokkuleppeid, sh õppetöö osas. Alates 11. maist 2021 ei ole ta perekoju tulnud, väidetavalt viibib xxxxxs, kuid siiski suhtleb perekodu töötajatega suhtlusvõrgustiku teel. Interneti keskkonnas on perekodu töötajad näinud mitmeid postitusi, kus ta on silmnähtavas alkoholijoobes, mitmetel piltidel on ta koos kange alkoholi pudelitega (viin, viski) ning on ka pilte kus ta on poseerimas vaid aluspesu väel. Alkoholi tarvitamist kinnitas ta ka ise. Alaealise arvatavad viibimiskohad on perekodu edastanud politseile, kes kahjuks pole teda leidnud. Arvatavasti vahetab alaealine pidevalt seltskondi ja viibimiskohti, et vältida leidmist. 2 (6)
2.Maakohus kuulas ära Sotsiaalkindlustusameti, kes toetas avaldust. Turvakeskuse juhataja ja PERH kinnitasid avalduses märgitud andmeid. Perekodu perevanem avaldas, et alaealine on väga arukas tüdruk, kellel puudub sisemine motivatsioon koolitöid teha. Ta pakkus välja, et perekodusse jäämine võiks olla tingimuslik, aga ta pole kindel, kas see on parim lahendus.
3.Samuti kuulas maakohus 7. mail 2021 ära alaealise, kes avaldas, et saab aru kohtumenetlusest tema ärajooksmiste ja koolis mittekäimise tõttu. Ta tunnistas narkootikumide tarvitamist, viimati tarvitas umbes kuu aega tagasi, vahetult enne haiglasse minekut. Narkootikumide juurde jõudis läbi sõprade, oli seltskonnas ja proovis. Perekodust eemal olles viibis Pärnus erinevate tuttavate ja ema juures. Selgitas, et põgeneb probleemide ja iseenda eest, kui on raske emotsioonidega toime tulla. Plaanib x. klassi lõpetada, minna x. klassi ja kutseõppesse, seejärel tööle. Koolis oli viimasel nädalal kõik hästi olnud, ta on kooliga palju tegelenud, aga ei osanud vasta, kuidas arvab, et omandab elukutse kui juba praegu pole piisavat tahtmist koolis käia. Kinnise lasteasutuse teenusele paigutamise osas avaldas, et tema arvates ei ole see hea valik. Ta tunneb, et on end praegu kokku võtnud ja soovib Xxxxxxxxkooli lõpetada. Perekodus viibimise ajal on saanud teraapiat, aga ei osanud selle sisu täpsustada. Perekodust lahkumise tingisid uued sõbrad. Tagasi ei läinud vabatahtlikult, sest teadis kinnipanemise ohust. Talle meeldib praegu kõige rohkem xxxxxxxxs. Edasise osas märkis, et oluline on püsida kodus, olla õigeaegselt kodus ja pidada kokkulepetest kinni. Ta arvas, et suudab neid reegleid täita.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas avalduse 18. mai 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) ja määras paigutada alaealine turvakeskusesse tähtajaga üks aasta alates määruse koostamisest. Maakohus märkis, et määrus on täidetav eestkostjale kättetoimetamisega. Alaealisele antud riigi õigusabi kulu jättis kohus riigi kanda ja muud menetluskulud avaldaja kanda.
4.1.Sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 1302 lg 2 järgi otsustab kohus lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse avalduse alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kohta ettenähtud korras. Vastava avalduse lahendab kohus hagita menetluses.
4.2.Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise eeldused näeb ette SHS § 1302 lg 1. Laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Lapse arengu kriteerium hõlmab ka koolikohustust haridusseaduse § 8 lg 2 järgi. Ohtlikkuse tuvastamisel lapse enda ja teiste isikute elule või tervisele saab lähtuda üldjoontes samadest kriteeriumitest ja põhimõtetest, mida rakendatakse täiskasvanud isiku kinnisesse asutuse paigutamisel psühhiaatrilise abi seaduse § 11 ja SHS § 105 alusel. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule hinnata kõrgendatud standardite kohaselt. Ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid selle peab tuvastama lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga. Konkreetsete intsidentide põhjal isiku ohtlikkuse hindamisel võetakse arvesse nende toimumise konteksti ja asjaolusid, sh tõsidust, samuti tulevikus sarnaste tegude toimepanemise tõenäosust. Lisaks on lapse ohtlikkuse hindamisel Riigikohus andnud juhise, et lapse käitumisega kaasnevat ohtu ei hinnataks abstraktselt, vaid lähtudes asjaoludest, mis näitavad, kui pika aja jooksul ja millise sagedusega on lapse käitumine olnud probleemne ning milles väljendub lapsest tingitud oht. Oluline on arvestada ka kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmise tagajärgi.
4.3.Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 6 lg 1 sätestab, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sh lapse probleemide tuvastamist ja soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Teise lõike kohaselt 3 (6)
peavad riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ja probleemide vähendamiseks. LasteKS § 8 lg 1 kohustab asutusi ja asjasse puutuvaid isikuid tegema koostööd lapse õiguste ja heaolu tagamiseks. LasteKS § 21 järgi tuleb last mõjutavate otsuste tegemisel välja selgitada ja võtta esmaseks aluseks lapse huvid.
4.4.Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tehtud kohtumäärustest, millega alaealine paigutati kinnise lasteasutuse teenusele alates 8. juulist 2018 ja seda pikendati kuni
28.juunini 2020, et alaealise probleemne käitumine on olnud pikaajaline. Tema ennast ohustavat käitumist on suudetud ohjata ainult kinnise lasteasutuse teenusel viibimisel, kuid ikkagi on see olnud pigem keeruline ja esines rikkumisi. Lisaks tuvastas maakohus, et alaealise käitumine on juba aastaid olnud enda tervist kahjustav. Alates 2020/2021. õppeaasta algusest ei täida ta kohaselt koolikohustust ega osale piisavalt õppetöös.
4.5.Nüüdseks on alaealise riskikäitumisele lisandunud narkootikumide tarvitamine, mida ta tunnistas ka ise. Politseilt saadud andmetest nähtub, et alaealine on korduvalt politseile jäänud vahele alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega. Haigusloost nähtuvalt on alaealine perekodust eemal olles tarvitanud ohtralt alkoholi ja amfetamiini ning avaldanud konfliktsituatsioonis suitsiidmõtteid. Tema suhtes on 13. aprillil 2021 kohaldatud tahtest olenematut ravil (vähem kui 48 t), mille järel ta paigutati COVD-19 viirusnakkusesse nakatumise tõttu isolatsiooni. Sellest järeldas maakohus, et võrreldes varasema ajaga on alaealisel välja kujunenud sõltuvus alkoholi ja narkootikumide suhtes, millega ta ohustab enda tervist.
4.6.Kahes eelmises alapunktis refereeritud asjaolude põhjal leidis maakohus, et alaealisele praegu pakutav perekoduteenus ei ole piisav tema enda elu, tervist ja arengut ohustava käitumise ära hoidmiseks. Alaealisel puudub vastutustunne perekodus kehtivatest reeglitest kinni pidamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Tema käitumise kontrollimatusele ja kokkulepetest kinnipidamise suutmatusele viitab ka käitumine kohtus. Ta ilmus ärakuulamisele ja sisenes kohtusaali, kuid seejärel väljus ettekäändega kohtumajast ning jooksis ära. Tagasi tuli alles perekodu töötaja kaasabil. Pärast kohtus ärakuulamist naasis ta perekodusse, kuid alates
11.maist 2021 ei ole sinna enam tagasi tulnud.
4.7.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et alaealise reeglitele allumatu ja ennast kahjustav käitumine on ajas süvenenud, ta ei suuda ennast kahjustavat käitumist kontrollida ega lõpetada. Sellele on lisandunud sõltuvuskäitumine alkoholi ja narkootiliste ainete mõjul. PERH-i pöördumise anamneesist nähtuvalt on ta avaldunud konfliktsituatsioonis ka suitsiidimõtteid. Järelikult ei ole alaealine ise suuteline oma käitumist kontrollima ega teda ennast kahjustavat tegevust peatama, samuti ei ole ta ilmselt suuteline vältima ja lahendama kahjustavaid elulisi situatsioone. Tema olukorra ohtlikkust suurendavad kontrollimatud viibimistingimused, sest olles perekodust ära jooksnud suhtleb ta juhututtavate ja võõraste inimestega, suutmata enese eest tegelikult seista ja hoolitseda. See teeb ta kergesti haavatavaks mõjutustele. Kirjeldatud olukorras noorel on oht langeda nii kuritegevuse ohvriks kui ka püsivalt narkomaaniasse. Seeläbi ohustatakse omakorda tervist ja elu ning takistatakse eakohast arengut ja hariduse omandamist.
4.8.Kohalik omavalitsus on püüdnud rakendada alaealise käitumisest tuleneva ohu kõrvaldamiseks muid meetmeid. Pärast kinnisest asutusest vabanemist elas alaealine perekodus, mille tingimusi ise hindas väga heaks. Sellest olenemata ei ole alaealine suutnud alaliselt käitumist korrigeerida ega kontrollida. Kuivõrd kõik muud vahendid alaealise käitumise parandamiseks on ammendunud, ei näinud maakohus muud võimalust kui piirata alaealise vabadust ja saata ta uuesti kinnise lasteasutuse teenusele. Teenusel viibimine peaks võimaldama kontrollitud keskkonnas ning pideva raviteenuse ja teraapiateenuse olemasolul ennast ohustava käitumise lõpetamist, samuti looma turvalised tingimused edasiseks arenguks, koolikohustuse täitmiseks ja hariduse omandamiseks. Eeldatavasti on tulemus naasmine seaduskuuleka käitumise juurde ja selle käitumismustri juurutamise rutiinsetes tingimustes. 4 (6)
4.9.Maakohus hindas, et alaealine tuleb kinnisesse lasteasutusse paigutada TsMS § 538 lg-s 2 sätestatud maksimaalseks tähtajaks, st üheks aastaks alates määruse tegemisest. Kui alaealise käitumine juba enne aasta möödumist oluliselt paraneb, on võimalik teenuse lõpetamine ja nt vabatahtlik koolivalik TsMS § 539 alusel esitatava avalduse põhjal.
4.10.Avaldaja tegi ettepaneku, et alaealisele võiks kinnise lasteasutuse teenust osutada Tallinnas asuv turvakeskus. Kohus nõustus sellega. Keskuse pakutav teenus on suunatud sõltuvusprobleemidega lastele eesmärgiga pakkuda neile turvalist ja arendavat kasvukeskkonda, selgitada välja sõltuvusprobleemi ja muude probleemide olemus ning toetada last võõrutusprotsessis ja sotsiaalses rehabilitatsioonis. Tallinnas on raviteenuste kättesaadavus alaealisega tegelenud psühhiaater-terapeudi poolt oluliselt parem kui xxxxxxxxs. Samuti pakub keskus õppimisvõimalust ja arendavaid vabaaja sisustamise võimalusi. Turvakeskuse juht on varem alaealisega seotud läbi „Xxxxxxxxxxx“ programmi ja alaealine on keskusega tutvunud.
4.11.Kinnisesse asutusse paigutamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale ei saa enam edasi kaevata või kui kaebus pole edukas (TsMS § 541 lg 3). Kohus võib tunnistada määruse täitmisele kuuluvaks kättetoimetamisega isikule endale, esindajale või eestkostjale või edastamisega elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele (TsMS §541 lg 4). Maakohus määras, et määrus on täidetav avaldajale kui alaealise eestkostjale kättetoimetamisega.
4.12.Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 172 lg 3 alusel.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
5.Esindaja esitas alaealise nimel 27. mail 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrust muuta ja selle toime peatada. Alaealine juhib tähelepanu sellele, et ta on xx-aastane. Sisuliselt taotleb ta vaidlustatud määruse muutmist nii, et ta ei peaks viibima kinnises lasteasutuses. Selle asemel soovib ta edasi elada perekodus. Kui talle antaks veel üks võimalus ennast tõestada ja ta ei peaks elama kinnises lasteasutuses, siis ta suudaks edaspidi koolikohustust täita ega lahkuks kodust ja koolist omavoliliselt ega tarvitaks alkoholi, tubakatooteid ja narkootikume. Telefonivestluses avaldas alaealine esindajale, et survestatud keskkond soodustab suitsiidset meeleolu. Ta möönis, et on teatavat sõltuvust narkootikumidest, aga soovib statsionaarset ravikuuri, mis aitaks saada sõltuvuse kontrolli alla.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 14. juunil 2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1).
8.Maakohtu määrus on piisavalt põhjendatud ja selle tegemisel ei rikkunud kohus menetlusega materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Kaebuse põhjenduste järgi soovib alaealine täiendavat võimalust enne kinnisesse lasteasutusse paigutamist. Ringkonnakohtu hinnangul oli alaealisel siiski juba varem piisavalt võimalusi käitumist muuta. Asjas esile toodud ja maakohtu tuvastatud asjaoludel ei viita miski sellele, et alaealisele poleks olnud teada või arusaadav, millist käitumist temalt perekodus ja koolis oodatakse. Veel ka 7. mai 2021 ärakuulamisel kohtus avaldas ta, et oluline on püsida kodus, olla õigeaegselt kodus ja pidada kokkulepetest kinni. Samas ei takistanud teadmine tal alates 11. mai 2021 perekodust lahkumist ja koolikohustuse rikkumist. Seega ei ole ta seni teinud vajalikke järeldusi käitumise kohta. Puudub alus eeldada, et kaebuse esitamiseks tehtud avaldustele omistab alaealine suuremat tähtsust kui maakohtule ärakuulamisel avaldatule. 5 (6)
8.2.Avaldusega taotletud ja maakohtu valitud meetme muutmist ei õigusta käesoleval juhul põhjendus, et turvakeskuses kujunevad alaealisel suitsiidsed mõtted. Maakohus tuvastas õigesti, et samalaadsed mõtted on alaealisel olnud varemgi ning nende tegelik põhjus on alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et pigem saab eeldada turvalise ja korrastatud keskkonna abistavat mõju alaealise seniste probleemide lahendamisel.
8.3.Samuti ei õigusta vaidlustatud määruse muutmist alaealise valmisolek saada asjakohast ravi. Turvakeskuses viibimine ei takista ravimist ega vajaduse korral haiglasse suunamist. Maakohus tuvastas, et raviteenus on turvakeskuses tagatud ja seda pole kaebuses kahtluse alla seatud.
8.4.Maakohus viitas asjakohaselt TsMS §-le 539 seoses kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamisega. Viidatud paragrahvi esimene lõige näeb ette, et kohus lõpetab määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise, kui paigutamise eeldused on ära langenud. Avalduse selleks võivad esitada alaealine ise või avaldaja. Lisaks kohustab kolmas lõige turvakeskust kohut viivitamata teavitama, kui tema arvates ei ole alaealist vaja kinni hoida kohtu määratud tähtaja lõpuni. Nii on tagatud piisavad ja asjakohased võimalused kinnisesse lasteasutusse paigutamise ennetähtaegseks lõpetamiseks, kui vastavad eeldused on täidetud. Kui alaealine leiab, et tema suhtumine ja käitumine on oluliselt juba paranenud, siis võimaldab TsMS § 540 lg 1 kinnisesse asutusse paigutamise kuni üheks aastaks peatada. Ka sellekohase avalduse saavad esitada nii alaealine ise kui ka avaldaja, avaldus tuleb esitada maakohtule. Peatamisega võib siduda tingimusi ja kohustusi.
9.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel iga menetlusosalise enda kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Alaealise esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
10.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 543 lg 1 ja § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.