Kostja: K S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja K Si suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.
2.Mõista kostjalt K Silt (isikukood xxxx) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja põhivõlg 3787,61 eurot, hagi esitamise ajaga sissenõutavaks muutunud viivised summas 1992,60 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.
3.Mõista kostjalt A K hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis määras 0,06% päevas alates 27.04.2021 põhivõlasummast 3787,61 eurot kuni põhivõla tasumiseni.
4.2.Mõista kostjalt kostjalt K S hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 570 eurot (s.o riigilõiv 450 eurot ja põhjendatud esindajakulud 120 eurot).
4.3.Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (570 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused
1.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26.04.2021 Harju Maakohtule hagi K Si (kostja) vastu võla nõudes. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 05.12.2018 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr xxxx. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 5845,21 eurot (sh põhivõlg 3787,61, enne 05.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 172,27 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised perioodi 16.02.2019-25.04.2021 eest summas 1820,33 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot) ning edasiulatuvat viivist viivisemääraga 0,06% päevas. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 870 eurot (riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
3.Kohus võttis 18.05.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse ning määras kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest.
4.Hagiavaldus toimetati kostjale kätte Avaliku E-Toimiku menetlemise süsteemi kaudu 24.05.2021. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (07.06.2021) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud
5.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest
taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
6.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest
7.Kuigi hageja ei ole hagiavalduses lepingulise esindaja tasu suuruse kujunemist kirjeldanud, saab kohus selle tuvastada tsiviilasja materjalide alusel, kuna hagiavaldusele on lisatud lepingulise esindaja arve hagejale. Seega saab kohus tuvastada, et hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu kandmise kohustus.
8.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).
9.Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kuna hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabi eest tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega arvestab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.
10.Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (koos käibemaksuga), s.o 120 eurot/h. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 120 eurot (koos käibemaksuga).
11.Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 570 eurot (450 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 120 eurot koos käibemaksuga). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.
12.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused
13.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.