lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-9513/4

Ühinguõigus › Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-9513/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1857
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KiKoS § 7 lg 1PS § 40 lg 2TsMS § 596 lg 2KandemäärusKiKoS § 12 lg 1KiKoS § 14 lg 2KiKoS § 4KiKoS § 5 lg 2MTÜS § 75PS § 9TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 172 lg 2Menetluskulud hagita menetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Islami Šuura Nõukogu Dar al-Iftaa Kogudus80622496

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. september 2025

Tsiviilasja number

2-25-9513

Tsiviilasi

Eesti moslemite kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 20. mai 2025. a määrus nr M 50280241

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti moslemite määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Eesti moslemite Muftiaat kogudus (asutamisel), seaduslik esindaja Ildar Muhhamedšin

esindajad

Muftiaat

Muftiaat

koguduse

kogudus

(asutamisel)

(asutamisel)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 20. mai 2025. a määrus nr M 50280241 ja ja saata Eesti moslemite Muftiaat koguduse (asutamisel) kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Eesti moslemite Muftiaat kogudus (asutamisel) määruskaebus.
3.Võtta määruskaebuse täiendusele lisatud põhikiri ja haridust tõendavad dokumendid asja materjalide juurde. Jätta määruskaebuse täiendusele lisatud Siseministeeriumi tunnistus asja materjalide juurde võtmata.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 599Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti moslemite Muftiaat kogudus (asutamisel) kanda. Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.3. aprillil 2025 Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud kandeavalduses taotletakse mittetulundusühingu Eesti moslemite Muftiaat kogudus (avaldaja) registrisse kandmist. Kandeavaldusele on lisatud põhikiri ja asutamisleping.
2.Kohtunikuabi peatas 11. aprilli 2025. a määrusega kandeavalduse menetlemise kaheks kuuks arvates määruse koostamisest. Kohtunikuabi leidis, et põhikirja seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks tuleb pöörduda Siseministeeriumi poole eksperthinnangu saamiseks.
3.Kohtunikuabi jättis 20. mai 2025. a määrusega kandeavalduse rahuldamata. Tulenevalt mittetulundusühingute seadusest (MTÜS) ja kirikute ja koguduste seadusest (KiKoS) tuleb registripidajal hinnata põhikirja vastavust seadusele.
20.mail 2025 esitatud Siseministeeriumi vastusele tuginedes ei kanna registripidaja usulist ühendust registrisse, kui usulise ühenduse tegevus kahjustab avalikku korda, tervist, kõlblust või teiste inimeste õigusi ja vabadusi (KiKoS § 14 lg 2 p 2). Registripidaja nõustus antud hinnanguga. Registrikande tegemist takistavad järgmised asjaolud.
1.Usulise ühenduse nimi ei vasta KiKoS § 7 lg-s 1 sätestatud nõudele, mille kohaselt nimi ei või olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas. Nimes esinev sõna „muftiaat“ on peamiselt postsovetlikes ja Kagu-Euroopa riikides asuv haldusterritoriaalne üksus, mis on mufti järelevalve all. Islamiusuliste ajaloolise tava kohaselt on mufti kohalike islamiusu koguduste poolt valitud vaimulik, kel on õigus sõnastada usuõpetuse ja šariaadi tõlgendamise ning usuelu korralduse küsimustes iseseisvaid otsustusi. Sunniitidel on mufti ühtlasi maa või riigi vaimulikkonna juht, keda selle maa või riigi kogudused ja teised vaimulikud juhina aktsepteerivad. Eestis tänase seisuga sellist islami vaimulikku ei ole, seega ei eksisteeri Eestis muftiaati, mistõttu on eksitav kasutada seda mõistet koguduse nimekujus;
2.Põhikirja p-de 1.1 ja 10.1 järgselt saavad kogudusse kuuluda vaid alaliselt Eestis elavad elanikud. Selline piirang ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 9 esimese lause ja § 40 teise lausega;
3.Põhikirja p-s 4.1.4 on kasutatud mõistet „täisliikmete“, samas ei ole põhikirjas kusagil selgitatud ega defineeritud, mida see mõiste sisaldab, st kes ja millistel tingimustel saab olla koguduse täisliige;
4.Põhikirja p-st 4.3 ei selgu, kellele esitab revisjonikomisjon/revident revisjoni aruande. Seega on täitmata KiKoS § 12 lg 1 p-i 4 ja § 26 lg 3 nõuded;
5.Põhikirja p-i 6.2.1 kohaselt määratakse mufti asutamiskoosolekul ja põhikirja p-i 6.3.1 kohaselt määratakse esimesed imaamid koguduse asutamisel. Paraku asutamislepingus selliseid määramisi sätestatud ei ole. Asutamislepingu p-i 6 sõnastus koosneb sõnadest, mis grammatilise kaose tõttu ei moodusta tähendusega lauset;
6.Põhikirja p-s 6.2.5 on kasutatud mõistet „asemufti“, kuid põhikirjas ei ole sätestatud tema staatus (st kes ja mille alusel valib/määrab asemufti ning mis on tema pädevus). Seega on täitmata KiKoS § 12 lg 1 p-i 6 nõue;
7.Põhikirja p-s 6.3.3.1 on esitatud tegevuste loetelu, mis kuulub põhikirja p-i 6.3.3 kohaselt imaamide hulka. Paraku ei saa tegevused kuuluda füüsiliste isikute hulka, mistõttu on tegemist sisult tähenduseta sätetega;
8.Asutamislepingus ei ole kõigi asutajate nimed loetavad, kuna osa nimedest on koopias kaotsi läinud, esineb ülekirjutamist ja mahatõmbamisi, mis kahandavad nimekirja usaldusväärsust. Üldine usuvabadus on sätestatud põhiseaduse §-s 40 ning samuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklis 9, mille kohaselt kätkeb usuvabadus endas ka vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu. Viidatud EIÕK artikli 2. lõike kohaselt võib aga usuvabadust piirata, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Sama põhimõtte sätestab ka PS § 40 lg 2. Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohast hõlmab usuvabadus ka õigust usulise ühenduse registreerimiseks. Seejuures on aga inimõiguste kohus korduvalt leidnud, et riigi pädevuses on kontrollida usulise ühenduse tegevuse ohtlikkust ühiskonnale ja avalikkuse julgeolekule. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes MTÜS § 75 lg-st 3, KiKoS § 14 lg 2 p-st 2 jätta avaldus rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, mida täiendas 9. juunil 2025. Avaldaja palub määruse tühistada ja kanda avaldaja registrisse või anda puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg. Avaldaja ei nõustu, et avaldaja nimes kasutatav mõiste „muftiaat“ on eksitav. Tõlgendus, mille kohaselt avaldaja nimes mõiste „muftiaat“ kasutamine on eksitav, kuna Eestis puudub mufti institutsioon, on ebakohane. Mõiste „muftiaat“ on olnud sajandeid kasutusel traditsioonilistes tatari kogukondades Ida-Euroopas, see tähistab islami usulist organisatsiooni, mis ei ole seotud haldusüksusega ja mida juhib mufti (koguduse poolt valitud kõrgeim vaimulik). Muftiaadi koosseisu kuuluvad imaamid, usuteadlased, usuõpetajad, kellel on kõrgharidus ja vastav kvalifikatsioon. Avaldaja esitas koos kaebuse täiendusega koguduse imaamide kõrgharidust tõendavad dokumendid. Kogudusel on õigus valida endale nimi, mis kajastab tema usu- ja kultuuripärandit (PS § 40, KiKoS § 7). Piirangud peavad olema proportsionaalsed – avaldaja nimi ei tekita avalikus korras segadust ega kahjusta kolmandate isikute õigusi. 13. veebruaril 2023 registreeriti Siseministeeriumi usuasjade osakonna toel Eesti Islami Šuura Nõukogu Dar al-Iftaa Kogudus (registrikood 80622496). Dar al-Iftaa on araabiakeelne tõlge sõnast „muftiaat“. Ka see koguduse nimi võib tekitada segadust organisatsiooni tegevuse eesmärkide osas. Selle organisatsiooni juhtkonnas ei ole inimesi, kes vastaksid muftiate nõuetele (religioossete vastuste ja soovituste andmiseks). Avaldaja peab Siseministeeriumi märkusi avaldaja nime kohta põhjendamatuks. Avaldaja põhikirja p-d 1.1 ja 10.1 ei ole vastuolus põhiseadusega. PS § 40 tagab usuvabaduse, sealhulgas koguduste autonoomia oma sisemiste reeglite kujundamisel. Usulised ühendused määravad ise oma liikmesuse kriteeriumid (KiKoS § 5 lg 2, § 12 lg 1 p 10). Sarnased sätted sisalduvad ka teistes Eesti islamiorganisatsioonide põhikirjades (Eesti Islami Šuura Nõukogu Dar al-Iftaa Kogudus, põhikirja p 10.1; Eesti Islami Kogudus, põhikirja p 6.3).

Määruses osutatakse mitmetele põhikirja sätete vormilistele puudustele (nt täisliikme mõiste, revisjonikomisjoni aruandluse küsimus). Need on kõrvaldatavad puudused, mis ei õigusta kande tegemisest keeldumist. Registripidaja peab andma võimaluse puudused kõrvaldada. Põhikirjas on määratletud mufti ja imaamide määramise kord (p-d 6.2 ja 6.3). Asutajad määrasid asutamislepingus koguduse mufti ja koguduse imaami, asemufti. Asutamislepingus toodud nimede osas on mure õigustatud, kuid asutajatel on õigus esitada täiendatud leping koos selgitustega. Asutajad on valmis vajadusel notariaalselt kinnitama nende asutajate andmeid, kelle nimed on ebaselgelt loetavad, kuna need asutajad ise kirjutasid oma nimed asutamisleppesse.

5.Kohtunikuabi ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle 17. juuni 2025. a kirjaga Tartu Maakohtule.
6.Tartu Maakohtu kohtunik ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle 21. juuli 2025. a kirjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab menetlusnormide olulise rikkumise tõttu kandemääruse, millega avaldaja kandeavaldus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus saadab kandeavalduse registripidajale kande tegemise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2).
8.Kandeavalduses taotletakse mittetulundusühingu Eesti moslemite Muftiaat kogudus registrisse kandmist. Kohtunikuabi põhjendab kandeavalduse rahuldamata jätmist sellega, et kandeavaldus ja sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Kandeavalduse menetlemisel peab registripidaja TsMS § 596 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui avaldaja on esitanud puudusega avalduse või lisadokumendid ja puudust on võimalik kõrvaldada, andma avaldajale kõigepealt tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Registripidaja saab jätta kandeavalduse rahuldamata alles siis, kui puudus jäetakse kõrvaldamata. Asja materjalidest ei nähtu, et registripidaja oleks määranud avaldajale enne kandeavalduse rahuldamata jätmist tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtunikuabi määrusest ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul ühtegi sellist puudust, mida ei saa ilmselt kõrvaldada ja mille tõttu oleks saanud jätta kandeavalduse rahuldamata. Seega on ringkonnakohtu hinnangul ennatlik kandeavalduse rahuldamata jätmine põhjusel, et kandeavaldus ja sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Registripidaja peab kandeavalduse uuel läbivaatamisel andma avaldajale TsMS § 596 lg 2 esimese lause alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sealjuures tuleb arvestada muu hulgas käesolevas määruses toodud seisukohti.
9.KiKoS § 12 lg 1 kohaselt peab usulise ühenduse põhikiri muu hulgas sisaldama nime ja asukohta. KiKoS § 7 lg 1 sätestab, et usulise ühenduse nimi peab olema kirjutatud ladina tähtedega ja sisaldama vastavat sõna „kirik“, „kogudus“, „koguduste liit“ või „klooster“ ning selgelt erinema teistest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega või olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas. Usuline ühendus võib oma nimes kasutada sõnade „kogudus“ või „koguduste liit“ asemel vastavat omanimetust, kui see tuleneb usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud nimekasutustavast. Registripidaja on avaldaja põhikirja seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks pöördunud kooskõlas KiKoS § 4 lg-ga 2 Siseministeeriumi poole. Siseministeerium on oma hinnangus (dtl 108–109) selgitanud mõistete „muftiaat“ ja „mufti“ tähendust ning asunud seisukohale, et eksitav on kasutada mõistet „muftiaat“ koguduse nimes.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub asjas esitatu põhjal alus asuda teistsugusele seisukohale. Avaldajal on võimalik valida uus nimi ja esitada registripidajale uue nimega dokumendid. Määruskaebusele lisatud dokumendid imaamide hariduse kohta (dtl 34 jj) võivad ringkonnakohtu hinnangul omada tähtsust avaldaja nime sobivuse hindamisel, mistõttu ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde.

10.PS § 9 esimese lause kohaselt on põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. PS § 40 teise lause kohaselt on kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse vaba. Kirikutesse ja usuühingutesse astumise vabadus ei tähenda seda, et usulisel ühendusel on põhiseaduslik kohustus isik oma ridadesse vastu võtta, kui isik seda soovib. Usulisel ühendusel on õigus seada kriteeriume oma liikmetele (vt Ü. Madise jt, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020, § 40 komm 22). Ringkonnakohus leiab, et avaldaja põhikirja p-d 1.1 ja 10.1 ei ole vastuolus põhiseadusega üksnes seetõttu, et võimaldavad kogudusse kuuluva vaid Eesti alalistel elanikel.
11.Avaldaja põhikirja p-i 6.2.1 kohaselt määratakse esimene koguduse mufti asutamiskoosolekul ja põhikirja p-i 6.3.1 kohaselt määratakse esimesed imaamid koguduse asutamisel. Kohtunikuabi seisukoha järgi ei ole asutamislepingus põhikirja p-des 6.2.1 ja 6.3.1 nimetatud määramisi sätestatud. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga. Põhikirja p-des 6.2.1 ja 6.3.1 nimetatud määramised on sätestatud asutamislepingu p-s 6. Asutamislepingu p-i 6 sõnastus ei ole küll keeleliselt korrektne, kuid selle sisu on arusaadav.
12.Kohtunikuabi määruses toodud muude kande tegemist takistavate asjaolude osas avaldaja ei vaidlusta, et tegemist on puudustega. Avaldaja esitas koos määruskaebuse täiendusega 9. juunil 2025 allkirjastatud põhikirja (dtl 20 jj). Võrreldes kandeavaldusele lisatud põhikirjaga (dtl 7) on selles tehtud parandusi ja täiendusi. Ringkonnakohus võtab esitatud põhikirja asja materjalide juurde. Registripidajal tuleb arvestada sellega avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määrates.
13.Määruskaebuse täiendusele on lisatud ka Siseministeeriumi tunnistus Eesti Islami Koguduse registreerimise kohta (dtl 28). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks tõendi seos käesoleva kandeavalduse lahendamisega, ringkonnakohus jätab selle TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde võtmata.
14.Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada Tartu Maakohtu registriosakonnale vastavasisuline taotlus. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
15.Kuna ringkonnakohus tühistab määruskaebuse alusel registriosakonna määruse ning saadab asja registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks, ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 599 ja § 696). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium