Renovum OÜ hagi R. M. vastu krediidilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
510,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462) Lepinguline esindaja Aivira Kollamaa Kostja: R. M. (isikukood xxxx)
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt R. M. (M., isikukood xxxx) hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks välja 317,53 eurot.
3.Mõista kostjalt R. M. hageja Renovum OÜ kasuks välja viivis 38% aastas arvestatuna põhivõlalt 508,96 eurot alates 04.05.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata 1 euro väljamõistmise nõudes.
Mõista kostjalt R. M. hageja Renovum OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 485 eurot.
7.Mõista kostjalt R. M. hageja Renovum OÜ kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese 1 (4)
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 02.03.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. M. (kostja) vastu Ü OÜ ja kostja vahel 27.08.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel. Kostja vaidles maksekäsule vastu ainult osaliselt ja 15.04.2021 määrusega tegi Harju Maakohus maksekäsu, kohustades kostjat maksma hagejale põhivõla katteks 508,96 eurot ja intressi 70,99 eurot (digitoimiku lk [dtl 103]). Ülejäänud osas jätkas kohus nõude menetlemist hagimenetluses.
2.03.05.2021 hagiavalduses nõudis hageja kostjalt sama krediidilepingu alusel intressi 196,04 eurot, lepingu hooldustasu 37,46 eurot, seisuga 30.04.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 85,03 eurot ja alates 04.05.2021 viivise arvestatuna põhivõlalt 508,96 eurot määraga 38% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Leping öeldi üles 08.01.2021. Tasumata intress oli 266,03 eurot, maksekäsuga on see lahendatud summas 70,99 eurot. Lepingu alusel peab kostja tasuma hooldustasu 2,75 eurot kuus, kokku 37,46 eurot. Kokkulepitud viivisemäär on 38% aastas. Hageja nõuab seisuga 03.05.2021 sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 85,03 eurot ja sellest edasi kuni põhivõla 508,96 euro tasumiseni.
3.Kohus võttis hagi 04.05.2021 määrusega menetlusse ja selgitas pooltele, et asja menetletakse lihtsustatud korras (dtl 98).
4.Kostja vaidles hagile vastu, kuid ei vaidlustanud hagi aluseks olevate faktiväidete õigsust.
5.Kohus selgitas 28.05.2021 määruses kostjale, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud tuleb lugeda kostja poolt vaikivalt omaks võetuks, kuna kostja pole neid vaidlustanud (dtl 113). Kohus selgitas kostjale, kuidas tema poolt tehtud makseid seadusest tulenevalt kohustuste täitmiseks arvestatakse. Kohus teatas määras edasised menetlustähtajad ja selgitas uuesti lihtmenetluse korda.
Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. 2 (4)
7.Hageja väidetest järelduvalt on tema eriõiguseellase ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr xxxx (hagiavalduse lisad 1-3, dtl 46-54), mis on krediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 tähenduses. Leping öeldi üles seisuga 08.01.2021 (hagiavalduse p 4.1 ja lisa 21, dtl 77 ja 85) ja nõuded loovutati hagejale (hagiavalduse lisa 22, dtl 79). Kostja on võtnud omaks kõik hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohus selgitas seda hagejale 28.05.2021 määruses (dtl 113). Asjaolusid pole seega vaja tuvastada tõendite hindamise kaudu.
8.Kostja pole esitanud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt saaks tema poolt tehtud tagasimakseid arvestada tema kohustuste katteks teisiti kui seda on teinud hageja (hagiavalduse p 3.1, dtl 85). Kostja pole selgitanud, millest tulenevalt on lepingu ülesütlemise kuupäevaks 26.01.2021 (kostja 11.06.2021 avalduse p 2.2, dtl 126), mitte 08.01.2021, nagu väitis hageja. Kohus pööras sellele kostja tähelepanu 28.05.2021 määruses, kuid kostja omapoolseid sisulisi põhjendusi ei esitanud. Kostja võttis omaks, et tagastamata laenusumma oli lepingu lõppemisel 508,96 eurot (kostja 11.06.2021 avalduse p 2.2, dtl 126). Kostja on võtnud omaks kokkuleppe intressinõude aluseks oleva intressimäära osas ega ole lükanud eelnimetatust järelduvalt ümber muid hageja intressinõude arvestuse alusasjaolusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 96 ja § 397 järgi tuleb krediidilt maksta intressi vastavalt kokkuleppele. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu põhitingimuste p 1.10 kohaselt oli kokkulepitud intressimäär oli 38% aastas (hagiavalduse lisa 1, dtl 46) ja selle järgi hageja intressi nõuabki. Intressinõude ja laenu tagastamata põhiosa suuruste võrdlus ei oma asja õige lahendamise seisukohalt tähendust. Hagejal on lepingu ja seaduse järgi õigus nõuda intressi kogu kostjale antud laenu eest kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Põhivõla osaline tagastamine ei võta hagejalt õigust nõuda lepingu järgi õigesti arvestatud intressi. Vaidlusalusel perioodil (august 2018 – detsember 2020) on tarbimislaenude krediidi kulukuse määr olnud vahemikus 19,37% - 20,61%.1 Kokkulepitud intressimäär 38% ületab seda vähem kui kahekordselt, mistõttu pole kohtul põhjust järeldada intressikokkulepete tühisust VÕS § 406(2) lg 1 alusel ega ka muul õiguslikul aluse. Hageja on aga alusetult nõudnud intressi väljamõistmist summas 196,04 eurot (hagiavalduse nõudepunkt 2. Hageja 25.06.2021 avalduse kohaselt tuleb lähtuda esialgses hagiavalduses esitatud nõudest, dtl 136). Tasumata intress oli 266,03 eurot (hagiavalduse p 4.1). Maksekäsuga on see lahendatud summas 70,99 eurot. Intressinõude põhjendatud summa on seega 195,04 eurot (266,03-70,99). Seega mõistab kohus kostjalt intressivõla välja hageja poolt nõutud summas 195,04 eurot ja jätab hageja intressinõude 1 euro suuruse summa osas rahuldamata.
9.Kokkuleppe kohaselt pidi kostja maksma lepingu hooldustasu 2,75 eurot kuus (hagiavalduse p 4.2, dtl 86; lepingu p 2, dtl 48). Kostja pole hooldustasunõude arvestuse õigsust vaidlustanud. Kostja pole selgitanud, mis alusel võib ta kokkulepitud tasu maksmisest keelduda. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega mõistab kohus kostjal lepingutasud välja hageja poolt nõutud summas 37,46 eurot.
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273
3 (4)
10.Kostja võttis maksekäsu kiirmenetluses õigeks hageja nõude laenusumma tagastamiseks summas 508,96 eurot. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist lepingus ettenähtud intressimäära alusel. Ka intressikokkulepe on kostja eespool selgitatu kohaselt omaks võtnud. Hageja esitatud viivisenõude kujunemise arvestuse (hagiavalduse p 4.3) õigsust pole kostja vaidlustanud. Seisuga 03.05.2021 oli viivisenõude suurus 85,03 eurot ja hageja nõuab selle summa väljamõistmist (hagiavalduse nõudepunkt 2. Hageja selgitas 25.06.2021 avalduses kohtu 18.06.2021 kirjale vastates, et 17.06.2021 avaldusega ta oma nõudeid ei muutnud. Seega lähtub kohus hagiavalduses esitatust). See nõue on põhjendatud ja kohus mõistab vastava summa hagejalt välja.
11.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 317,53 eurot (intressivõlg 195,04 eurot + hooldustasu 37,46 eurot + seisuga 03.05.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 85,03 eurot).
12.Alates 04.05.2021 nõuab hageja viivist kokkulepitud määras 38% aastas põhivõla 508,96 tasumiseni (hagiavalduse nõudepunkt 3). Juhindudes TsMS § 367 mõistabki kohus viivise vastavalt välja põhivõla tasumiseni.
13.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Hagi rahuldamata jääv osa on suhteliselt ebaoluline. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja on tasunud riigilõivu 125 eurot. Lepingulise esindaja tasu hüvitamist taotleb hageja 6 tunni eest tunnitasumääraga 120 eurot, kokku summas 720 eurot (käibemaksuta). Hageja oli sunnitud tegema menetluses täiendava kirjaliku avalduse kostja vastuväidete ümberlükkamiseks. Arvestades seda, et tegemist on õiguslikult lihtsa nõudega ning et selliste nõuete esitamine on osa hageja igapäevasest majandustegevusest, ei pea kohus õigusabi osutamiseks kulutatud aega tervikuna põhjendatuks. Kohtu hinnangul oli hagi esitamiseks piisav tööaeg 2 tundi ja kostja vastusele ning kohtumäärusele reageerimiseks piisav tööaeg 1 tund. Põhjendatud kulu kokku seega 360 eurot (2x120 + 1x120). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitise välja summas 485 eurot.
15.Hageja taotluse alusel (hagiavalduse nõudepunkt 5, dtl 90) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.