3.Välja mõista kostjalt V S’ilt hageja AS PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (4 696.55) alates 25.05.2021 kuni põhinõude tasumiseni määraga 28,2% aastas, kuid kokku mitte enam kui 4 696.55 eurot.
1 (5)
2-21-8323
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt V S’ilt hageja AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud kokku summas 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot (sh riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 180 eurot).
5.Välja mõista kostjalt V S’ilt hageja AS PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (730 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 400 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.24. mail 2021 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja ja Mogo OÜ sõlmisid 08.06.2018 laenulepingu nr xxxx, mille alusel liisis kreeditor sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas kreeditor kostjale kokku 3 218.85 eurot. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, so kostja kohustus alates 10.06.2018 esimese osamaksena 105.38 eurot ja alates 10.07.2018 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 178.98 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes.
2.Kostja ja kreeditor sõlmisid 02.11.2018 Lepingu LISA nr. xxxx, mille kohaselt laenu summat suurendati 68.03 euro võrra seoses sellega, et laenuandja loobus eelmärgitud summas enne Lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksepäevast kuni 10.11.2018 arvestatud intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas laenusaajale ei tehta. Uus laenu põhisumma on vastavalt eeltoodule 2 761.14 euro. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, so kostja kohustus perioodil 10.11.2018-10.06.2020 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 181.85 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes.
3.Kostja ja kreeditor sõlmisid 05.02.2019 Lepingu LISA nr. xxxx, mille kohaselt laenu summat suurendati 2 000 euro võrra. Lisaks eeltoodule suurendati põhisummat 12.75 eurot seoses sellega, et 2 (5)
2-21-8323 laenuandja loobus eelmärgitud summas enne Lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksepäevast kuni 12.02.2019 arvestatud intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas laenusaajale ei tehta. Laenu summat suurendati 59.33 eurot võrra seoses sellega, et laenuandja loobus eelmärgitud summas enne lisa jõustumist sisse nõutavaks muutunud ja laenusaaja poolt tasumata intressi nõudmisest, mistõttu eelmärgitud summas laenusaajale väljamakset ei tehta. Uus laenu põhisumma on vastavalt eeltoodule 4 696.55 eurot. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, so kostja kohustus perioodil 12.02.2019-12.01.2022 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 198.34 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes.
4.Tagatislepingu p. 4.1.13 järgi kohustus kostja laenuandjal igal ajal võimaldama kontrollida tagatise seisukorda laenuandja poolt määratud ajal ja asukohas laenusaaja kulul. Laenuandja teatab sellest 3 tööpäeva ette. Laenulepingu p.10.2.5 järgi on liisinguandjal õigus leping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda, kui tagatislepingust või muust eritingimuste ps 11 viidatud lepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse oluline rikkumine laenusaaja või kolmanda isiku poolt. Tagatislepingu p. 7.3.2 järgi tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige, kui laenusaaja ei ole tagatislepingu p-s 4.1.13 sätestatud kohustust täitnud ja tagatist toonud laenuandja-poolsesse kontrolli. Seoses sellega, et kostja ei täitnud seda nõuet, 12.04.2019 ütles liisinguandja lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei ole sõidukit tagastanud ning hagejale ei ole teada sõiduki asukoht.
5.14.05.2019 loovutas Mogo OÜ oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja saatis kostjale võlateatise, millisele jättis kostja reageerimata.
6.Liisingulepingu p-de 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma kreeditorile perioodilisi väljaostumakseid vastavalt liisingulepingus kokkulepitud maksegraafikule. Maksegraafiku järgi pidi kostja väljaostumaksed tasuma iga kuu 12-ndaks kuupäevaks. Kostja jättis kreeditorile juba esimese osamakse peale 05.02.2019 lepingu sõlmimist. Tasumata põhiosa suurus on 4 696.55 eurot. Liisingulepingu p-de 4.1 järgi kohustus kostja lisaks väljaostumaksetele tasuma hagejale intressi ja seda määras 2,45% kuus, 29,40% aastas. Kreeditoril oli õigus nõuda kuni liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi tasumist summas 218.67 eurot. Lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga 28,20% aastas. Hageja arvestab viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni, võttes aluseks lepingu p.5.3 sätestatud lepingulise aasta intressimäära. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 2 801.25 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Tegutsedes hea usus nõuab hageja viivist kuni põhivõla summani.
7.Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 30.12.2019, 11.06.2020, 11.01.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 3 (5)
2-21-8323
8.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4 696.55 eurot, intressid 218.67 eurot, viivised 2 801.25 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, viivised põhinõudelt 4 696.55 eurolt alates 25.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni määraga 28,2% aastas, kuid kokku mitte enam kui 4 696.55 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 970 eurot, sh riigilõiv 550 eurot, hageja õigusabikulud 420 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
10.Viru Maakohus võttis 26.05.2021 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale ema kaudu kätte toimetatud 01.06.2021. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
12.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Mogo OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
13.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 7 751.47 eurot ulatuses (sh põhivõlgnevus 4 696.55 eurot, intressid 218.67 eurot, viivised 2 801.25 eurot, sissenõudekulud 35 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt (4 696.55 eurolt) alates 25.05.2021 kuni põhinõude tasumiseni määraga 28,2% aastas, kuid kokku mitte enam kui 4 696.55 eurot.
14.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 4 (5)
2-21-8323
16.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 970 eurot, sh riigilõiv 550 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud esindustasu arvest nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist (1,5 tundi) ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest (2 tundi). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, so summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 2,5-l leheküljel. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses koos käibemaksuga 180 eurot. Hageja on tasunud 24.05.2021 riigilõivu summas 550 eurot. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 2 ja TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus riigilõivu summas 550 eurot kostja kanda. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 730 eurot, sh riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 180 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.