Old Town Realty OÜ hagi MABUHAY REALESTATE OÜ ja Orkerena Invest OÜ vastu vara tagasivõitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. veebruari 2021. a määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Orkerena Invest OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Old Town Realty OÜ (registrikood 12866555), lepinguline esindaja Valeria Titova Kostja Orkerena Invest OÜ (registrikood 12785383) lepinguline esindaja Ivo Kaurit
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. veebruari 2021. a määrus osas, millega maakohus määras Orkerena Invest OÜ menetluskulud kindlaks väiksemas ulatuses kui 2655 eurot. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata Orkerena Invest OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks lisaks maakohtus kindlaksmääratud menetluskuludele täiendavalt 450 eurot ning mõista need Old Town Realty OÜ-lt menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja koos seadusjärgse viivisega (võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt summalt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.2.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-19-5047 ning mõista Old Town Realty OÜ-lt Orkerena Invest OÜ kasuks välja 2655 eurot. 4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 2655 eurolt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Old Town Realty OÜ (hageja) hagi MABUHAY REALESTATE OÜ ja Orkerena Invest OÜ (kostja) vastu vara tagasivõitmiseks.
2.Harju Maakohus jättis 15. detsembri 2020. a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määrus jõustus 30. jaanuaril 2021.
3.Kostja palus 29. jaanuari 2021. a taotluses määrata kindlaks kostja menetluskulud, mille nimekirja ta esitas 4. detsembril 2020. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluses kantud kulud kokku 4740 eurot, millest lepingulise esindaja osutatud õigusteenuste kulu on 4690 eurot, ajakulu 46,9 tundi, tunnihind 100 eurot, ning hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. 16. detsembril 2020 esitas kostja täiendava menetluskulude nimekirja, paludes mõista hagejalt täiendavalt välja menetluskulu 150 eurot, mis on kantud seoses hageja täiendava tõendi vastuvõtmise taotlusele seisukoha esitamisega. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohustuslane ning seetõttu tuleb õigusabiteenuse kulud välja mõista ilma käibemaksuta.
5.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu, leides, et kostja lepingulise esindaja õigusabiteenuste ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Hageja hinnangul on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendamatu inglis- ja eestikeelse volikirja koostamise ja hagile vastamise tähtaja pikendamise osas (0,25 tundi). Samuti on põhjendamatu ja ülepaisutatud ajakulu 16.04.2019 määruskaebuse koostamine (ajakulu 4 tundi) ning hagile vastuse koostamine (8 tundi). Viidatud dokumendid on oma sisult peaaegu identsed, seetõttu ei ole eluliselt usutav, et
2-19-5047 nende koostamiseks kulus kokku 12 tundi. Vastus hagile on 3,5 lehekülge ning määruskaebus on sama pikk. Samuti on kostja vastuses hageja 13.05.2019 kompromissettepanekule väitnud, et 14.05.2019 kuupäeva seisuga on kostja menetluskulud 615 eurot, mitte 1375 eurot (kaks korda rohkem) nagu kostja menetluskulude nimekirjas väidab. Hageja hinnangul on määruskaebuse ja hagi vastuse põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi. Kuna kostja määruskaebus jäi rahuldamata, tuleb kostja taotlus määruskaebuse koostamise ajakulu, samuti tasutud riigilõivu 50 eurot osas rahuldamata jätta. Samuti on ülepaisutatud ajakulu määruskaebusele hageja esitatud seisukohaga tutvumise osas (1 tund), mõistlik ajakulu on maksimaalselt 30 minutit. Vähendada tuleb kostja esindaja ajakulu seoses hageja 7. juuni 2019. a tõendi kogumise taotlusega tutvumisega ning sellele seisukoha koostamisega (taotletud 5 tundi). Põhjendatud ajakulu nende toimingute eest on maksimaalselt 1,5 tundi. 22. oktoobri 2019. a kohtunõude täitmise ajakulu on põhjendatud maksimaalselt 30 minuti ulatuses. 29. oktoobri 2019. a hageja täiendavale seisukohale ja tõenditele seisukoha esitamise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 45 minutit. 7. veebruari 2020 vastuse ja taotlusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 15 minutit. 21. aprilli 2020 e-kirjaga tutvumise ning 29. aprilli 2020. a menetlusdokumendi koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt üks tund. Hageja 05.05.2020 ja 20.05.2020 seisukohtadega tutvumise põhjendatud ajakulu on 15 minutit. Hageja 31. juuli 2020. a hagi täpsustusega tutvumise, kohtunõudega tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 30 minutit. Hageja 1. septembri 2020. a seisukoha ja selle lisade analüüsimise ning kostja hageja 1. septembri 2020 tõenditele seisukoha koostamise ajakulu on põhjendamatu, kuna kohus ei küsinud nendele dokumentidele kostja seisukohta. 16. oktoobri 2020. a menetluse kiirendamise taotluse koostamise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 1,5 tundi. Kompromissi arutamise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 30 minutit, kuna mingit põhjalikku arutelu poolte vahel ei toimunud. Kokkuvõttes on kostja lepingulise esindaja õigustoimingute ajakulu põhjendatud maksimaalselt 18–19 tunni ulatuses.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Harju Maakohus rahuldas 11. veebruari 2021. a määrusega kostja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2205 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus 15. detsembri 2020. a määrusega menetluskulud hageja kanda. MABUHAY REALESTATE OÜ-l kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei tekkinud, seega võttis maakohus seisukoha üksnes kostja menetluskulude osas. Maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks järgmiselt: - 29.04.2019 – määruskaebuse koostamise, lisade koostamise ja esitamise ajakulu (taotletud 4 tundi) – põhjendamatu ajakulu, kuna määruskaebus jäi rahuldamata; - 20.05.2019 – tutvumine hageja seisukohaga määruskaebusele (0,5 tundi) ning ringkonnakohtu 29.05.2019 määrusega tutvumine (0,5 tundi) – põhjendamatu ajakulu, kuna määruskaebus jäi rahuldamata; - 30.04.2019 – hagi vastuse koostamine – põhjendatud ajakulu on 4 tundi (8 tunni asemel); - 07.06.2019 – tutvumine hageja tõendi kogumise taotluse ja maakohtu nõudega ning seisukoha koostamine, põhjendatud ajakulu on 0.75 tundi (2,5 tunni asemel); - 10.06.2019 – kohtunõude täitmine, põhjendatud ajakulu on 1 tund (2,5 tunni asemel), kuna seisukohas korrati osaliselt vastuses hagile esitatut ning seisukoht oli ainult 1,5 lehekülge pikk;
2-19-5047 -
-
-
22.10.2019 – kohtunõude täitmine, põhjendatud ajakulu on kostja esitatud dokumendi sisu ja mahtu arvestades 0,5 tundi (2,5 tunni asemel); 29.10.2019 – täiendav seisukoht hageja seisukohale ja tõenditele, põhjendatud ajakulu on 0,75 tundi (2 tunni asemel), kuna seisukohas korratakse varem esitatut; 07.02.2020 – tutvumine hageja vastuse ja taotlusega ning seisukoha ja kostja taotluste koostamine, põhjendatud ajakulu neile toimingutele nende sisu ja mahtu arvestades on kokku 1,5 tundi (4,5 tunni asemel), samuti on kostja taotlenud õiguslike seisukohtade koostamise tasu topelt; 21.04.2020 – e-kirjaga tutvumise, 29.04.2020 dokumendi koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakulu on 1 tund, arvestades, et esitatud dokument kattub osaliselt varem esitatuga; 05.05.2020 – seisukohtadega tutvumise põhjendatud ajakulu on seisukoha mahtu arvestades 0,15 tundi (0,75 tunni asemel); 20.05.2020 – seisukohtadega tutvumise põhjendatud ajakulu on 0,1 tundi (0,5 tunni asemel); 23.07.2020 – tutvumine hagi täpsustusega, kohtunõudega, vastuse koostamine ning kohtule esitamine, põhjendatud ajakulu on 0,75 tundi (1,5 tunni asemel); 06.10.2020 – tutvumine hageja 01.09.2020 seisukoha ning selle lisadega seisukoha koostamine hageja tõenditele ja nende kohtule esitamine, on osaliselt põhjendamata, sest kohus ei ole kostjalt nende kohta seisukohta küsinud. Põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi (2,5 tunni asemel); 16.10.2020 – menetluse kiirendamise taotluse koostamine ja kohtule esitamine, põhjendatud ajakulu on taotluse mahtu arvestades 1,5 tundi (2,5 tunni asemel); 18.11.2020 – hageja 17.11.2020 menetlustähtaja pikendamise taotlusega tutvumine, kliendilt kompromissi pakkumise küsimine, kompromissipakkumise sisu kliendile selgitamine ning selle arutamine, hageja kompromissiga seoses saadetud kirjaga tutvumine, 20.11.2020 saadetud kohtu e-kirjaga tutvumine, hagejaga kompromissi arutamine ning kohtule sellekohase e-kirja saatmine, põhjendatud ajakulu on kokku 0.5 tundi (2,1 tunni asemel).
Maakohtu hinnangul tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus mõista hagejalt välja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, kuna määruskaebus jäi rahuldamata. Ülejäänud menetluskulusid pidas maakohus taotletud ulatuses põhjendatud ja vajalikeks. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 100 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud. Kokkuvõttes olid maakohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenused põhjendatud ja vajalikud 22,05 tunni ulatuses. Kuna kostja esindaja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, mõistis maakohus menetluskulud hagejalt välja ilma käibemaksuta.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Kostja esitas Harju Maakohtu 11. veebruari 2021. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud 2205 eurot ületavas osas kindlaks määrmata. Kostja palub teha uue määruse, millega määrata kostja menetluskulud kindlaks 5140 euro ulatuses ning mõista need hagejalt kostja kasuks välja koos seadusjärgse viivisega. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et kostja lepinguline esindaja taotles menetluskulude kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist 4890 euro ulatuses, millest 4840 eurot olid
2-19-5047 õigusabikulud (48,4 tundi × 100 eurot) ja 50 eurot määruskaebuselt tasutud riigilõiv. 29. aprilli 2019. a määruskaebusega seotud menetluskulud tuli maakohtu arvates jätta välja mõistmata, kuna määruskaebus jäi rahuldamata. Kostja taotles menetluskulude kindlaksmääramist 5140 euro ulatuses, mitte 4890 euro ulatuses. Maakohus ei lahendanud kostja 28. detsembri 2020. a täiendavat menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, milles kostja palus määrata kindlaks täiendavad menetluskulud 250 eurot. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja 29. aprilli 2019. a määruskaebus oli põhjendamatu, kuna see jäi rahuldamata (määruskaebuse koostamise ja sellega seotud muude toimingute ajakulu 5 tundi ning määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot). Maakohus ajas segamini menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise põhimõtted. Kuna maakohus jättis 15. detsembri 2020. a määrusega kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, ei saanud maakohus enam otsustada, et määruskaebuse esitamine oli põhjendamatu menetlustoiming. Maakohus oleks saanud üksnes vähendada määruskaebusega seotud toimingute ajakulu. Igal juhul oleks hagejalt kostja kasuks tulnud välja mõista määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Maakohus ei arvestanud kostja lepingulise esindaja ajakulu hindamisel kohtupraktikaga, mille kohaselt tuleb ajakulu hindamisel arvestada asja keerukust (Riigikohtu 2. mai 2019, a otsus tsiviilasjas nr 2-17-6057) ja seda, et suured menetluskulud olid osaliselt tingitud sellest, et hageja ei kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Maakohtu diskretsioon ei ole jälgitav, seetõttu palub kostja kõigile tema esindaja menetluses tehtud toimingutele kulunud aega uuesti hinnata. Praeguses asjas ei olnud tegemist lihtsa võlaõigusliku vaidlusega, vaid hagi esitati kostja vastu kahe korteriomandi tagasivõitmiseks täitemenetluses. Maakohtus oli menetlus rohkem kui 1,5 aastat eelmenetluse staadiumis. Maakohus tagas hagi kahe korteriomandi osas väärtusega ca 72 000 eurot ning korraldas asjas istungi. Asjas vaieldi täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 188 tulenevate eelduste ja tähtaegade tõlgendamise ning kohaldamise üle. Asja lahendamisel sai määravaks kostja kohtule esitatud tõlgendus TMS § 188 lg 1 kohaldamise kohta, millele ei olnud kohtupraktikas selget vastust. Maakohtu põhjendustest ei ole aru saada, kas maakohus hindas vaidlust keskmisest oluliselt keerukamaks või mitte. Kohtul tuleb selles osas seisukoht võtta. Maakohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel seda, et hageja muutis menetluses oma nõuet pärast istungit ning esitas asjakohatuid tõendeid ükshaaval, põhjustades sellega menetluse venimise. Hageja venitas menetlust ka sellega, et esitas nõudeid ning kompromissettepanekuid kostjale, mitte kostja lepingulisele esindajale. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja lepingulise esindaja menetluskulud 5360 eurot ning osutatud teenuste ajakulu 32 tundi. Ei saa eeldada, et kostja lepinguline esindaja pidi suutma teha menetlustoiminguid kaks korda kiiremini kui hageja lepinguline esindaja. Kostja lepingulise esindaja töömaht sõltus suuresti hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingutest ning nende korrektsusest, mitte vastupidi. Hagejale pidi 32 tunni ulatuses menetlustoimingute tegemisel olema ettenähtav kostjale samas suurusjärgus ajakulu tekkimine. Neid asjaolusid oleks tulnud samuti menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada. Seega ei tohiks kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendada alla hageja lepingulise esindaja ajakulu, s.o 32 tunni. Sellele lisandub kostja täiendavas menetluskulude kindlaksmääramise taotluses esitatud ajakulu (28. detsembri 2020. a dokumendid), millega koos on kostja lepingulise esindaja ajakulu minimaalselt 36 tundi. Maakohus on vääralt hinnangud kostja lepingulise esindaja ajakulu järgmiste toimingute puhul:
2-19-5047 1) hagi vastuse ajakulu, mis oli maakohtu hinnangul põhjendatud 4 tunni ulatuses (kostja taotles 8 tundi); 2) vastus hageja 1. septembri 2020. a seisukohale ja selle lisadele, mis oli maakohtu hinnangul põhjendatud 0,5 tunni ulatuses, kuna maakohus ei küsinud dokumendile kostja seisukohta (kostja taotletud ajakulu oli 2,5 tundi). Ajakulu ei saa vähendada üksnes põhjusel, et maakohus ei küsinud seisukohta hageja esitatud tõenditele, kuigi TsMS § 328 lg 2 kohaselt tuleb küsida seisukohta vastaspoole esitatud tõenditele. Kostja palus määrata määruse täitmise korra kindlaks selliselt, et väljamõistetud menetluskulud ja viivis tuleb kanda Indecor OÜ (registrikood 12433218) arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-5047“.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
10.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, millega maakohus määras Orkerena Invest OÜ menetluskulud kindlaks väiksemas ulatuses kui 2655 eurot ning mõistja kostja kasuks hagejalt välja täiendavad menetluskulud. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada 29. aprillil 2019 esitatud määruskaebuselt menetluskulude väljamõistmata jätmise osas ning 28. detsembril 2020 esitatud taotlusega esitatud menetluskulude kindlaksmääramata jätmise osas. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
14.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14; 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 15 ja 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4.).
15.Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud ekslikult välja mõistmata 29. aprillil 2019 esitatud määruskaebusega seotud menetluskulud (õigusabiteenuse ajakulu 5 tundi ning riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot) ning koos 28. detsembri 2020. a taotlusega esitatud täiendavad menetluskulud. Muus osas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kostja lepingulise esindaja õigusabikulude põhjendatuse ning vajalikkuse hindamisel diskretsiooni piire ületanud ning on oma otsustust piisava põhjalikkusega selgitanud. Seega ei pea kolleegium põhjendatuks analüüsida eraldi kõigi kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingute põhjendatust ning vajalikkust nagu kostja on määruskaebuses taotlenud.
2-19-5047
16.Kostja esitas 28. detsembril 2020 maakohtule taotluse täiendava määruse tegemiseks seoses sellega, et maakohus jättis 15. detsembri 2020. a hagi läbi vaatamata jätmise määruses tegemata otsustuse hagi tagamise tühistamise kohta. Kostjal tekkisid selle taotluse esitamisega täiendavad menetluskulud, mille ta palus maakohtul kindlaks määrata. Taotluse kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal maakohtu 15. detsembri 2020. a määrusega tutvumiseks ning selle analüüsiks 0,25 tundi ning õiguslike võimaluste hindamiseks 0,35 tundi, 28. detsembri 2020. taotluse ning menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks 1,5 tundi. Seega oli kostja täiendav menetluskulu nimetatud toimingute eest 250 eurot (2,5 h × 100 eurot).
16.1.Kolleegiumi hinnangul on kostja täiendav menetluskulude kindlaksmääramise taotlus põhjendatud, kuid mõnevõrra ülepaisutatud, mistõttu rahuldab kolleegium selle osaliselt. Taotluse sisu ja mahtu ning tehtud toiminguid arvestades on põhjendatud ja vajalik ajakulu 28. detsembri 2020. a menetlusdokumendi koostamiseks ja esitamiseks 1,5 tundi. Seega tuleb viidatud toimingutega seoses mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendav menetluskulu 150 eurot (1,5 h × 100 eurot).
16.2.Kolleegium nõustub kostjaga ka selles, et 29. aprilli 2019. a määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud oleks tulnud samuti hagejalt kostja kasuks välja mõista. 4. detsembril 2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjal hagi tagamise vaidlustamiseks 29. aprillil 2020 esitatud määruskaebuse koostamisele 4 tundi, hageja seisukohaga määruskaebusele tutvumiseks 0,5 tundi ning ringkonnakohtu lahendiga määruskaebuse kohta tutvumiseks samuti 0,5 tundi. Kostja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot.
16.3.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et määruskaebusega seotud toimingute ajakulu on põhjendamatu ning tuleb jätta hüvitamata. Ringkonnakohus määrab ka selle toiminguga seotud menetluskulud kindlaks. Hagi tagamise määrust vaidlustades realiseeris kostja oma menetluslikku õigust teda puudutavaid kohtulahendeid vaidlustada, seega ei saa selle õiguse kasutamisega seotud menetluskulusid selgelt põhjendamatuteks pidada. Asjast ei nähtu, et määruskaebus oleks esitatud oma menetlusõigusi ilmselgelt kuritarvitades. Asjaolu, et kohus ei nõustunud määruskaebusega, ei tähenda, et selle esitamine oma õiguste ja huvide kaitseks oleks olnud põhjendamatu ja mittevajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Hageja oleks saanud määruskaebuselt menetluskulu väljamõistmist vaidlustada 15. detsembri 2020. a hagi läbi vaatamata jätmise määruse vaidlustamisega, kuna nimetatud määrusega määras maakohus kindlaks menetluskulude jaotuse. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa enam menetluskulude jaotust vaidlustada (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). Seega ei saanud hageja määruskaebusega seotud menetluskulude kindlaksmääramisel menetluskulude jaotamisega seotud vastuväiteid esitada.
16.4.Eelnevast tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista määruskaebuse koostamise ning esitamisega ning lahendamisega seotud menetluskulud. Määruskaebuse esitamise ja koostamise ajakulu on ülemäärane, mistõttu kolleegiumi hinnangul tuleb seda vähendada 2 tunni võrra (taotletud 4 tunni asemel on põhjendatud 2 tundi). Määruskaebuse sisuline osa ei hõlmanud keerukat analüüsi ega faktiliste asjaolude ringi. Põhjendamatu menetluskulu on ringkonnakohtu määrusega tutvumise ajakulu 0,5 tunni ulatuses, kuna ringkonnakohtu 29. mai 2019. a määrus hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta on resolutsioonmäärus. Seega on määruskaebusega seotud toimingute ajakulu põhjendatud 2,5 tunni ulatuses (määruskaebuse koostamine 2 tundi, hageja seisukohaga tutvumine 0,5 tundi) ning selle rahaline suurus on 250 eurot, millele lisandub määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot.
2-19-5047
16.5.Kokkuvõttes tuleb seoses täiendavate menetlustoimingute ajakulu kindlaksmääramisega mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja 28. detsembri 2020 taotlusega seotud menetluskulu 150 eurot ning 29. aprilli 2019. a määruskaebusega seotud menetluskulu 300 eurot. Täiendavalt väljamõistetavate menetluskulude suurus on kokku 450 eurot. Ringkonnakohus määrab, et vastavalt määruskaebuses esitatud taotlusele tuleb ka nendelt menetluskuludelt tasuda viivist seadusjärgses määras, seda alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni.
17.Kostja palus määruskaebuses määrata kindlaks ka määruse täitmise kord selliselt, et väljamõistetud menetluskulud ja viivis tuleb kanda Indecor OÜ (registrikood 12433218) arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-5047“. Kolleegium jätab kostja taotluse määruse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole välja toonud erilisi asjaolusid, mille tõttu määruse täitmise kord tuleks praeguses määruses eraldi kindlaks määrata. Riigikohus on leidnud, et sellesisuline lahendi täitmise korra kindlaksmääramise taotlus ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20, viimane lõik).
18.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
18.1.Kostja heidab määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenuse ajakulu hindamisel võtnud arvesse praeguse tsiviilasja keerukust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenuse ajakulu põhjendatust hinnanud iga toimingu kohta eraldi ning andnud oma hinnangu toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, lähtudes lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumendi sisust ja mahust. Seega ei ole maakohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust määruse tegemisel rikkunud ega diskretsiooni piire ületanud. Asja keerukusele sai maakohus anda hinnangu kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihinda kindlaks määrates. Kuna maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot on põhjendatud ja vajalik, ei pidanud ta andma eraldi hinnangut vaidluse lihtsuse või keerukuse kohta.
18.2.Teiseks leidis kostja, et maakohus oleks pidanud kostja lepingulise esindaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestama ka sellega, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt oli tema lepingulise esindaja osutatud õigusteenuste ajakulu 32 tundi. Seega oleks olnud loogiline järeldada, et ka kostja lepingulisel esindajal kulus samas mahus aega menetluses esitatud dokumentide koostamiseks. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kui kohus peab määrama kindlaks ühe menetlusosalise kasuks teiselt menetlusosaliselt väljamõistetavad menetluskulud, siis ei ole nende kulude kindlaksmääramisel üheks kriteeriumiks teise menetlusosalise menetluses teostatud toimingute maht ja rahaline suurus. Menetlusosalisele vajaliku õigusabiteenuse maht sõltub tõendamiskoormuse jaotusest ja menetlusõiguste kasutamisest. TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, sõltumata teise poole kuludest.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
2-19-5047
20.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.