ATL OÜ hagi Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotihaldur O. K. ja Agrochema Eesti OÜ vastu nõude tunnustamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot Hageja ATL OÜ (registrikood 11139190) Hageja seaduslik esindaja R. P. Hageja lepinguline esindaja S. T. Kostja Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotihaldur O. K. Kostja Agrochema Eesti OÜ (registrikood 11139178) Kostja esindaja vandeadvokaat V. K.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
30.03.2021, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta ATL OÜ hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Välja mõista ATL OÜ-lt Agrochema Eesti OÜ kasuks menetluskulud 2010 eurot.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.ATL OÜ esitas 20.03.2020 Tartu Maakohtule hagi Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotihaldur O. K. ja Agrochema Eesti OÜ vastu. Hageja palus tunnustada ATL OÜ nõuet Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotimenetluses summas 96 370,96 eurot teise järjekoha nõudena. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tartu Maakohus 28.10.2019 välja Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankroti ning pankrotihalduriks nimetati O. K. Hageja esitas 12.11.2019 võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 96 370,96 eurot. 02.03.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid nõudele kogu ulatuses vastu Agrochema Eesti OÜ ja pankrotihaldur. Nõude aluseks on hageja ja võlgniku (endise ärinimega A. C. A. ) vahel 30.11.2018 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel andis hageja võlgnikule laenu 81 500 eurot. Laen anti üle lepingu sõlmimise päeval allkirja vastu. Võlgnik kohustus hagejale tasuma intressi 20% aastas ning laen koos intressidega tuli tagastada 30.11.2019. Võlgnik ei tagastanud laenu ega maksnud intresse. Pankroti välja kuulutamisel oli intressi summa 14 870,96 eurot, s.o kokku koos põhivõlaga 96 370,96 eurot. Hageja juhatuse liige R. P. andis vande all ütlused, mille kohaselt hageja sai laenu andmiseks vajaliku sularaha jooksvalt A. A. käest, kuna A. A. oli hagejale võlgu. A. A. enda pangakontod olid kinni ning hageja maksis A. A. eest arveid enda arvelduskonto kaudu. Seega maksis A. A. oma võla hagejale ära, kuid see jäeti õigel ajahetkel raamatupidamises kajastamata. Faktiliselt oli kassas raha ning toimusid sissetulekud kassasse, aga raamatupidamises on see kajastatud ühe kandena. Sellest tulenevalt on kassaväljavõte võlgnikule laenu andmise hetkel miinuses, kuna kassa väljaminekud on kajastatud ajaliselt varem kui kassa sissetulekud. Hageja esitas asjatundja arvamuse selle kohta, kuidas ja millistel asjaoludel on võimalik miinuses olevast kassast anda välja sularahas laenu. Lisaks selgitas hageja, et ATL OÜ kassasse laekus 03.01.2018 kuni 17.10.2018 A. A. kokku 105 708,67 eurot, mis on piisav, et anda välja laen 81 500 eurot. R. P. oli mõlema lepingupoole juhatuse liikmena õigus tehingu dokumente allkirjastada.
KOSTJATE VASTUVÄITED
2.Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotihaldur O. K. vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt võib 30.11.2018 laenu näol olla tegemist näiliku tehinguga, millega tekitati formaalne nõue võlgniku vastu. Laenulepingu nr XXX on nii hageja kui võlgniku poolt allkirjastanud R. P. , kes oli allkirjastamise hetkel nii hageja kui võlgniku juhatuse liige. R. P. ei ole pankrotihaldurile esitanud võlgniku raamatupidamise dokumente 2018.a kohta, mis võiksid kinnitada võlgniku poolt laenu saamist. Laenusumma kohta on esitatud erinevaid andmeid. Hageja väitel on põhiosa ja intress kokku 96 370,96 eurot. Võlgniku juhatuse liige R. P. kinnitas 19.11.2019 võlgniku vandes, et võlgniku kohustus hageja ees on 93 370,96 eurot. Hageja 2018. majandusaasta aruandes on laenusumma 81 500 eurot intressimääraga 7% ja lõpptähtajaga 31.12.2019. Laenutingimuste erinemise tõttu ei ole see suure tõenäosusega laen võlgnikule.
2/7
Hageja ei ole tõendanud temal raha olemasolu. Hageja 2018. majandusaasta aruandest nähtub, et majandusaasta lõppes kahjumiga 135 219 eurot ning maksuvõla kogusumma oli 12 963 eurot. Hageja esitatud kassa sissetuleku orderid ei kinnita raha olemasolu hageja kassas. Orderid on allkirjastanud mõlema poole esindajana R. P. ja ühtegi kassa orderite aluseks olevat dokumenti ei ole esitatud. R. P. väited, et hageja maksis A. A. eest arveid, on tõendamata ja eluliselt ebausutavad. Hageja ja R. P. poolt esitatust jääb täielikult arusaamatuks nende vahendite päritolu, mille arvelt A. A. maksis sularahas hagejale tagasi oma väidetavat kohustust olukorras, kus A. A. pangakontod olid väidetavalt arestitud.
3.Agrochema Eesti OÜ vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kassa väljamineku order näitab laenu andmist võlgnikule. See võib olla hageja poolt laenu tagastamine või R. P. seotud kolmanda isiku kohustuste täitmine või näilik tehing. Hageja ja võlgniku vahel vormistatud laenuleping on tõenäoliselt näilik. Poolte eesmärgiks oli hagejal võlgniku suhtes nõudeõiguse tekitamine viimase pankrotimenetluses. Lepingu näilikkust toetab ka hageja majandusaasta aruanne. Hageja 2018. majandusaasta aruande kohaselt oli hagejal 2018. alguses raha 8244 eurot, sellele on aasta jooksul juurde tulnud müügitulu 1 058 223 eurot ja tekkinud kulusid 1 194 600 eurot. Hageja laenukohustus on suurenenud 2018. jooksul, nõuded ja ettemaksed on vähenenud, põhivara on 0, müügitulu on võrreldes 2017. aastaga vähenenud, tekkinud on kahjum ja omakapital on vähenenud rohkem kui neli korda. Majandusaasta aruanne on esitatud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Hageja ei tõendanud, et tal oli võlgnikule laenu andmiseks rahalisi vahendeid. Hageja majandusaasta aruanne kinnitab hagejal reaalse majandustegevuse puudumist. Lisaks leiab kostja, et laenulepingule on mõlema poole nimel alla kirjutanud R. P., kes juhib läbi oma XXX ja XXX käesoleva ajani hagejat. Hageja ja võlgnik kuulusid hagiavalduse aluseks oleva lepingu vormistamise ajal ühte konsolideerimisgruppi. Arvestades sellega, et R. P. on kriminaalasjas esitatud süüdistus KarS § 201 lg 3 kvalifitseeritud kuriteos ei saa tema poolt alla kirjutatud dokumentide usaldusväärsust eeldada. Hageja esitatud asjatundja arvamuse punktid 10 ja 11 tõendavad, et raamatupidamise kassa kontol näidatud tehingud ei vasta tegelikkusele. Puudub ülevaade selle kohta, kuidas hageja kassas olevaid summasid dokumenteeris. Hageja poolt koostatud kassaorderid ei ole usaldusväärsed. Kassaorderite järgi on A. A. teinud 2018. jooksul hageja kassasse sissemakseid 105 708,67 eurot. Kuna A. A. ja hageja on seotud ettevõtted, peaksid nõuded olema kajastatud ka hageja 2018. majandusaasta aruande lisas „Tehingud seotud osapooltega“. A. A. on 19.01.2021 seisuga maksuvõlg kokku 184 129,36 eurot ja võla algus alates 10.05.2016. A. A. ei ole esitanud Äriregistrisse majandusaasta aruandeid alates 2017. a ja seega ei ole kindel, kas ettevõte tegutseb. A. A. on tehtud kustutamishoiatus. Puudub võimalus kontrollida, kas A. A. olid vahendid selliste summade hagejale üle andmiseks. Hageja pangakontode väljavõtete järgi tasus hageja 2017. aasta aprillis A. A. arveid kokku 2 449,91 eurot ja mais 3 301.99 eurot. Kokku oli A. A. kohustus hageja ees 5 751,90 eurot, mitte 105 708,67 eurot.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohus jätab asja juurde võtmata hageja poolt 27.04.2021 esitatud tõendid. Kohus andis selle tähtaja üksnes hageja juhatuse liikmele kirjalikult vande all küsimustele vastamiseks. Hageja sai juba 02.11.2020 kohtuistungil tähtaja 20.11.2020 kõigi seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamiseks. Kohus hoiatas, et esitatud dokumentide alusel jääks hagi rahuldamata. Hageja ei saa tõendeid esitada pärast kohtu määratud tähtaega põhjendamata nende olulisust või esitamisega hilinemist. Hageja ei ole seda põhjendanud. 3/7
Tõendeid ei saa lisada vande all antud ütlustele. Seega jätab kohus esitatud tõendid TsMS § 237 lg 1 ja § 331 lg 1 alusel asja juurde võtmata.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • Tartu Maakohtu 28.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr XXX kuulutati välja Altmonte Kaubandus AS (pankrotis, registrikood 10498931) pankrot (tl 6); • hageja esitas pankrotimenetluses nõude summas 96 370,96 eurot (tl 7); • hageja esitatud nõudele vaidlesid vastu pankrotihaldur ja Agrochema Eesti OÜ. Nõue jäi tunnustamata (tl 14). Seega tuli hagejal nõude tunnustamiseks esitada hagi PankrS § 106 alusel (kuni 01.02.2021 kehtinud redaktsioon). Kuna pankrotiavaldus võeti menetlusse enne 1. veebruari 2021. aastal, kohaldatakse nõude tunnustamisele PankrS § 193 lg 5 järgi redaktsiooni, mis kehtis 2021. aasta 31. jaanuarini.
6.Nõude tunnustamiseks peab hageja tõendama, et tal on võlgniku vastu nõue. Hageja on nõude olemasolu tõendamiseks esitanud 30.11.2018 kuupäevaga laenulepingu, mille kohaselt ATL OÜ (hageja) andis A. C. A. (võlgniku endine ärinimi) laenu 81 500 eurot intressiga 20% ning tagastamise tähtajaga 30.11.2019. Lepingu p 2.5 kohaselt makstakse laenusumma välja pärast lepingu allkirjastamist. Lepingule on mõlema äriühingu esindajana alla kirjutanud R. P. (tl 15). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et R. P. oli 30.11.2018 mõlema äriühingu juhatuse liige (tl 89-91). VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega oli hagejal kohustus anda võlgnikule laenulepingu järgi 81 500 eurot ning võlgnikul kohustus see summa koos intressidega tagasi maksta.
7.Kostjad on sularaha üleandmise kohta esitanud vastuväited. VÕS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Üldreegli kohaselt peab laenuandja võla olemasolule tuginedes tõendama raha üleandmise fakti. Hageja esitas sularaha üleandmise tõendamiseks 30.11.2018 kassa väljamineku orderi sularaha 81 500 euro tasumise kohta. Sularaha üleandja ja vastuvõtjana on alla kirjutanud R. P. (tl 16). Kohus leiab kassa väljamineku orderit (tl 16) hinnates, et see käib vaidlusaluse laenulepingu alusel makstava summa kohta. Orderil on viide laenulepingu numbrile, see kannab laenulepinguga sama kuupäeva ning summa kattub laenulepingus nimetatud summaga. Tegemist on kviitungiga raha kättesaamise kohta VÕS § 95 mõttes, kuid selle saab teiste tõenditega ümber lükata (vt Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-2-1-162-13 p 37). Muuhulgas saab võlgnik väita, et laenuandjal ei olnud laenu andmiseks piisavalt raha. Pankrotihaldur O. K. vastuväidete kohaselt puudub tal info selle kohta, et võlgnik oleks laenu saanud. Kohus leiab, et info puudumine iseenesest ei kinnita laenu saamist või
4/7
mittesaamist. Kohus saab seda hinnata kooskõlas teiste tõenditega. Võlgniku juhatuse liige R. P. on vande all kinnitanud, et võlgnikul oli ATL OÜ ees kohustus 93 370,96 eurot (tl 3839). Ka see ei tõenda nõude olemasolu, kuivõrd võlgniku pankrotihaldurile antud dokumentides võlga ei kajastu. Ei ole selge, miks ei ole R. P. laenuandja ning laenuvõtja juhatuse liikmena kajastanud laenu võlgniku raamatupidamises ja andnud selle kohta haldurile üheselt arusaadavat teavet. Samuti ei ole selge, miks erineb R. P. võlgniku esindajana nimetatud summa hageja pankrotimenetluses nõutud summast.
8.Kostjate vastuväite kohaselt ei olnud hagejal raha, mida võlgnikule üle anda. Hageja on esitanud sularaha kassakonto väljavõtte 01.11.2018 kuni 30.11.2018 kohta, millest nähtuvalt alates 15.11.2018 oli kassakonto miinuses summas 8749,30 eurot (tl 118). Väidetavalt anti laenusumma üle 30.11.2018. Hageja on esitanud asjatundja selgituse, mille kohaselt kassaarvestus sai olla negatiivne, kui faktiliselt oli kassas raha või olid sissetulekud kassasse, kuid need jäid õigel ajal raamatupidamisdes kajastamata (tl 131-132). Asjatundja on osundanud kahele maksele, millega pandi panka sularaha olukorras, kus kassakonto ei olnud väljamakse tegemiseks piisav. Asjatundja võttis kokku, et sularaha olemasolu on faktiline asjaolu ega sõltu raamatupidamises kajastatust. Kohus leiab asjatundja arvamusele tuginedes, et hagejal tuleb tõendada temal sularaha olemasolu. Asjaolu, et sularaha olemasolu ei kajastu kassakontol, ei tähenda iseenesest, et kassas sularaha ei olnud. Samas võib see tekitada kahtluseid hageja väidete osas, kui hageja väited sularaha kohta on vastuolus tema enda peetava raamatupidamisega. Hageja selgituse kohaselt andis ta võlgnikule laenu A. A. saadud sularaha arvelt. Hageja esitas 03.01.2018 kuni 17.10.2018 koostatud kassa sissetuleku orderid, mille kohaselt sai hageja A. A. sularaha 105 708,67 eurot (tl 133-143). Kassa sissetuleku orderitele on mõlema poole esindajana alla kirjutanud R. P. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei näita hageja selgitusest hoolimata usaldusväärselt sularaha liikumist. A. A. makstud sularaha kogusummas 105 708,67 eurot kajastub hageja kassakontol 08.12.2018, viimane kassa sissetuleku order on kuupäevaga 17.10.2018 (tl 160). Samas on kassakontol jooksvalt ära toodud näiteks 6,72 euro saamine Tasku apteegist ning 60 euro tasumine Maris Tähemaale. Kohus ei pea tõenäoliseks, et hageja jättis 105 708,67 eurot sularaha kassas jooksvalt arvele võtmata ja ei pannud seda ka pangakontole. Samas kõik muud ülekanded peale vaidlusaluse sularaha kajastati kassakontol viivitamatult pärast tehingu toimumist. Hageja juhatuse liige on vande all antud ütlustega selgitanud, et kanded raamatupidamises tehakse vastavalt raha liikumise järgi, tehingu toimumise hetkel (tl 195). Kohus ei pea usutavaks, et A. A. oli raha, mida hagejale anda. Kostja on osundanud, et A. A. oli alates 10.05.2016 võlg Maksu – ja Tolliametile lõppsummas 184 129,36 eurot (tl 149150). Äriühing on praeguseks registrist kustutatud, äriregistri kohaselt on viimane majandusaasta aruanne esitatud 2016. aasta kohta. Seega võib eeldada, et A. A. ei olnud 2018. aastal enam majandustegevust, kust oleks saanud sellises koguses sularaha tekkida. Pankrotihaldur on hagejal raha puudumise kohta esitanud hageja 2018. majandusaasta aruande, mille kohaselt lõppes hageja majandusaasta kahjumiga 135 000 eurot (tl 40-55). Majandusaasta aruandes on välja toodud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele ettevõtjatele antud laenud summas 81 500 eurot, kuid selle laenu intressimääraks on märgitud 7% ning lõpptähtajaks 31.12.2019 (tl 51). Seega ei ole selge, et tegemist oleks käesolevas asjas esitatud laenulepingu alusel antud laenuga. 2018. majandusaasta aruanne laenu andmist ei tõenda.
5/7
Lisaks eelnevale tuleb kohtul arvestada ka asjaolu, et R. P. ei ole võlgniku esindajana andnud pankrotihaldurile teavet vaidlusaluse laenulepingu järgi sularaha saamise kohta. R. P. ei andnud pankrotihaldurile hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingut, mille ta esitas käesolevasse menetlusse. Kohus ei loe eeltoodu alusel 30.11.2018 kassa väljamineku orderiga tõendatuks, et hageja andis võlgnikule sularaha 81 500 eurot. Rohkem tõendeid hageja sularaha üleandmise kohta esitanud ei ole. Olukorras, kus äriühingute vahel sularaha liikumist kinnitavad ainult ühe isiku erinevate äriühingute esindajana antud allkirjad, ei ole kassa väljamineku order piisavaks tõendiks sularaha üleandmise kohta. Ülejäänud tõendid toetavad pigem kostjate seisukohta, et hagejal ei olnud laenu andmiseks piisavalt raha. Seega ei loe kohus piisavalt tõendatuks, et hageja täitis poolte vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva raha üleandmise kohustuse. VÕS § 396 lg 1 järgi ei ole kostjal järelikult kohustust ka laenu tagastada. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet, mida esitada kostja pankrotimenetluses. Kohus jätab hagi rahuldamata.
9.Kostjate vastuväidete kohaselt on laenuleping näilik tehing, kuna pooled ei soovinud laenulepingut sõlmida. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest järelduvalt R. P. mõlema äriühingu esindajana ei soovinud laenulepingust tulenevaid tagajärgi. Asjaolu, et laenusummat ei ole välja makstud, ei tähenda tingimata, et tegemist on näiliku tehinguga. R. P. soovis laenulepingu alusel nõude tekkimist võlgniku vastu.
10.Kohus jätab kõrvale kriminaalasjast tulenevad tõendid, kuna need ei näita käesolevas tsiviilasjas menetluse esemeks oleva laenu andmist või mitteandmist (tl 92-112). Kahtlustuse esitamine ei tähenda tingimata, et isiku ütlused oleksid tavapärasest vähem usaldusväärsed. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) oleks kahtlustuse alusel süüdi mõistetud. R. P. on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 1, 2 – KarS § 22 lg 3, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 järgi, kuid asjas ei ole tehtud süüdi mõistvat otsust.
11.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotihaldur O. K. teatas kohtule, et kostjal menetluskulud puuduvad. Agrochema Eesti OÜ esitas menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud 3259,20 eurot, ajakulu 27,16 töötundi, lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja õigusabikulude koosseisu ja põhjendatuse osas. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Tsiviilasi ei olnud juriidiliselt keskmisest oluliselt keerukam, vaidluse all olid eelkõige laenu andmisega seotud tõendamisküsimused. Agrochema Eesti OÜ on menetluse käigus esitanud järgmised menetlusdokumendid: 08.06.2020 vastus hagile ja menetluslikud taotlused; 19.01.2021 seisukoht hageja esitatud tõendite, asjatundja arvamuse ja tunnistaja ülekuulamise taotluse 6/7
kohta; 01.04.2021 taotlus seoses hageja juhatuse liikmele kirjalikult esitatavate küsimustega; 08.04.2021 küsimused hageja juhatuse liikmele; 27.05.2021 lõplik seisukoht ja menetluskulude nimekiri. Kostja esindaja on osalenud 02.11.2020 ja 30.03.2021 istungil. Kohtuistungi protokollidest nähtuvalt algas 02.11.2020 istung kell 11.00 ning lõppes kell 11.30, 30.03.2021 istung algas kell 11.05 ning lõppes 11.17. Kohus märgib, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu. Kohus leiab, et hinnates vaidlusaluse asja asjaolusid, esitatud vastust hagile ning kostja kirjalikke seisukohti ja taotluseid, et materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks ei olnud õigusabi osutamisele põhjendatud kulutada kohtus üle 15 tunni. Istungite kestust ja sisu arvestades loeb kohus istungite ettevalmistamise ja istungitel osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 1,75 tundi (sh iga istungi ettevalmistumiseks vajalik kulu 0,5 tundi). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 16,75 tundi ja menetluskulu 2010 eurot (16,75 h x 120 eurot/h). Osundatud summa kuulub hagejalt Agrochema Eesti OÜ kasuks väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.