lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-19718/94

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-19718/94
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3242
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Mapri Ehitus10131080(Avaldaja)Neticom OÜ10650512(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-19718

Kohtuasi

Neticom OÜ, VIM Agentuuri Kinnisvara OÜ ja Osaühingu Mapri Ehitus avaldus XX pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. detsembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja/võlausaldaja Neticom OÜ (registrikood 10650512), seaduslik esindaja Jaak Roosipuu Avaldaja/võlausaldaja Osaühing Mapri Ehitus (registrikood 10131080), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Võlgnik XX (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja juurde Neticom OÜ 19. veebruaril 2021. a esitatud tõend AS-i KC Grupp bilansi kohta.
2.Jätta Harju Maakohtu 18. detsembri 2020. a määrus muutmata. Täiendada Harju Maakohtu 18. detsembri 2020. a määrust otsustusega, et pankrotimenetluse kulud jäävad võlgniku kanda.
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud XX kanda. Kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada pankrotiseaduse (PankrS) § 32 ja § 150 lg 5 kohaselt koosmõjus PankrS § 5 lg-ga 2.

2-19-19718

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Neticom OÜ (võlausaldaja I) esitas 16. detsembril 2019. a Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik, pankrotis) pankroti väljakuulutamiseks ning ajutise halduri nimetamiseks.
2.Harju Maakohus nimetas 2. märtsi 2020. a määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki ning kohustas teda esitama hiljemalt 16. märtsiks 2020. a kohtule kirjaliku aruande võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.
3.VIM Agentuuri Kinnisvara OÜ (võlausaldaja II) esitas 20. märtsil 2020. a Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning ajutise halduri nimetamiseks (tsiviilasi nr 2-20-4400). Maakohus liitis 30. märtsi 2020. a määrusega võlausaldaja I ja võlausaldaja II esitatud avaldused ühte menetlusse tsiviilasjaks nr 2-19-19718.
14.mail 2020. a esitas võlausaldaja I uue pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-20-7069), mille maakohus liitis 16. juuni 2020. a määrusega ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-19-19718. Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlgniku võlg võlausaldaja I, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, AS KC Grupp ja XX tsiviilasjas nr 2-13-14836 sõlmitud kompromissist, millega MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, AS KC Grupp ja võlgnik solidaarselt kohustusid tasuma võlausaldajale I 500 000 eurot hiljemalt 1. augustiks 2016. a. Kuna kohustatud isikud võlga ei tasunud, algatati võla sissenõudmiseks täitemenetlus. Võlgnikud vaidlustasid täitemenetluse tsiviilasjas nr 2-16-12561, paludes tunnistada sundtäitmise lubamatuks. Maakohus jättis võlgnike sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata ning otsus jõustus 2. augustil 2019. a. Võlgnik vaidlustas täitemenetluse uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mis võeti menetlusse tsiviilasjana nr 2-19-8028. Maakohus jättis hagi 17. detsembri 2019. a otsusega rahuldamata. Võlgnikud vaidlustasid maakohtu otsuse ringkonnakohtus. Võlausaldaja I saatis 19. märtsi 2020. a e-kirjaga ja 20. märtsi 2020. a e-kirjaga võlgnikule ning võlgniku lepingulisele esindajale digitaalselt allkirjastatud pankrotihoiatuse ettepanekuga tasuda Harju Maakohtu 2. augusti 2013. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-13-14836 tulenev põhivõlg 1 346 060 eurot 13 senti 10 kalendripäeva jooksul pankrotihoiatuse kättesaamisest. Võlausaldaja I hoiatas, et kui võlgnik ei täida selle tähtaja jooksul kohustust, kavatseb võlausaldaja pöörduda pankrotiavaldusega kohtusse. Võlausaldaja I palus nõudekirja käsitada pankrotihoiatusena PankrS § 10 lg 2 p 1 mõttes. Pankrotihoiatus jõudis võlgnikuni. Võlgnik võlga ei tasunud. Võlgnik on asunud oma vara hävitama, peitma ning raiskama, mis on täiendav alus võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks (PankrS § 10 lg 2 p 3). Võlgnik võõrandas 17. aprillil 2019. a pooled AS-i KC Grupp aktsiatest oma abikaasale CC-le. Lisaks on võlgnikule kuuluvad AS-i KC Grupp aktsiad koormatud pandiga võlgniku abikaasa CC kasuks. Võlausaldaja I hinnangul viitavad need asjaolud eesmärgile võlgniku vara vähendada ning tekitada tahtlikult võlgniku maksejõuetus. Aktsiate võõrandamine võib olla pankrotimenetluses tagasivõidetavaks tehinguks, kuna see on tehtud võlgniku lähikondsega ja see kahjustab võlausaldajate huve. Ajutise pankrotihalduri 5. mail 2020 esitatud arvamuse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Kõiki eelnevaid asjaolusid arvestades esineb alus võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks. Võlausaldaja I palus, et juhul, kui kohus ei kuuluta võlgniku pankrotti välja tsiviilasjas nr 2-1919718 võlausaldaja I esitatud varasema pankrotiavalduse alusel, siis lahendada asi uue, 14. mail 2020. a esitatud pankrotiavalduse alusel ning kuulutada selle alusel võlgniku pankrot välja. Menetluskulud palus võlausaldaja I jätta võlgniku kanda.

2-19-19718

5.Harju Maakohus võttis pankrotiavalduse läbivaatamisel aluseks võlausaldaja I 14. mail 2020. a esitatud pankrotiavalduse.
6.18. mai 2020. a menetlusdokumendis teatas võlgnik, et võlausaldaja II nõue on tasutud ning esitas tõendina maksekorralduse võla tasumise kohta.
7.Osaühing Mapri Ehitus (võlausaldaja III) esitas 12. juunil 2020. a avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja III nõue AS KC Kinnisvara ja võlausaldaja III vahel
30.aprillil 2014. a sõlmitud laenulepingust, mille alusel võlausaldaja III andis AS-ile KC Kinnisvara laenu 12 400 eurot. Laenu käendas OO 13 000 euro ulatuses. Laenu tähtajaks ei tagastatud, mistõttu pooled leppisid kokku uue laenu tagastamise tähtaja. Lisaks leppisid pooled kokku täiendava laenu andmise 8500 euro ulatuses. Uue kokkuleppe kohaselt käendas laenu OO 30 000 euro ulatuses ning võlgnik käendas laenu samuti 30 000 euro ulatuses. Kuna laenu tähtajaks ei tagastatud, esitas võlausaldaja III hagi (tsiviilasi nr 2-19-8233) OO ja võlgniku vastu. 17. septembri 2019. a määrusega seadis maakohus tsiviilasjas nr 2-19-8233 hagi tagamiseks OO kinnisasjale võlausaldaja III kasuks kohtuliku hüpoteegi 30 000 eurot. Maakohus rahuldas võlausaldaja III hagi ning mõistis OO-lt ja võlgnikult solidaarselt võlausaldaja III kasuks välja põhivõla 19 900 eurot, intressi 5543 eurot, viivise 19 311 eurot 10 senti ja viivise 0,1% põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Võlgnik ja OO vaidlustasid maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-10-8233.
25.mail 2020 esitas võlausaldaja III võlgnikule ja AS-ile KC Kinnisvara pankrotihoiatuse, milles palus võla tasuda hiljemalt 4. juuniks 2020. a ning hoiatas, et kui võlgnik võlga ei tasu, esitab võlausaldaja III võlgniku vastu pankrotiavalduse kohtusse. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte, kuid teatas, et ei kavatse võlga tasuda. Tsiviilasjas nr 2-19-8233 hagi tagamise määruse lahendamisel hindas maakohus võlgniku varalist seisundit ning luges põhistatuks võlausaldaja III väite võlgniku maksejõuetuse kohta. Samuti kinnitavad teiste võlausaldajate praeguses asjas esitatud pankrotiavaldused võlgniku suutmatust oma kohustusi täita. Seega on võlgniku pankroti väljakuulutamise eeldused täidetud.
8.Harju Maakohus võttis võlausaldaja III pankrotiavalduse tsiviilasjana nr 2-20-8629 menetlusse ning liitis selle 2. novembri 2020. a määrusega ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 219-19718.
9.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt saab võlgniku likviidseks varaks lugeda võlgniku arvelduskontodel olevat raha 230 eurot ja võlgniku omandis olevat 1/3 kaasomandi osa kinnistust asukohaga MMM (registriosa nr XXXXXXX), pindalaga 15599 m2, mille orienteeruv väärtus on 10 000 – 30 000 eurot. Käimasolevate kohtuvaidluste tõttu on võlgniku kohustuste mahtu raske hinnata, kuid ajutise pankrotihalduri hinnangul moodustavad võlgniku kohustused vähemalt 82 818 eurot 9 senti. Juhul, kui kõik nõude esitanud isikud suudavad oma nõuet tõendada, siis suurenevad võlgniku kohustused märgatavalt ja moodustavad orienteeruvalt 7 679 192 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu.
10.Võlgnik vaidles võlausaldajate nõuetele vastu, leides, et need ei ole selged. Võlgnikul on piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks, seega ei ole võlgnik maksejõuetu.

2-19-19718

MAAKOHTU MÄÄRUS

11.Harju Maakohus kuulutas 18. detsembri 2020. a määrusega välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Maakohus määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ning kohustas võlausaldajaid teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu. Maakohus määras ajutise pankrotihalduri tasuks 4320 eurot (koos käibemaksuga) ja vajalike kulutuste katteks 98 eurot ning määras, et see tasutakse kohtu deposiiti tasutud summa arvelt.
11.1.Maakohus tuvastas asjas kogutud tõendite ning ajutise halduri aruande alusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku teadaolev vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maakohus jättis tähelepanuta võlausaldaja I esimese pankrotiavalduse ja võlausaldaja II pankrotiavalduse, kuna nende esitamise põhjuseks olnud võlad on tasutud pankrotimenetluse ajal.
11.2.Pankroti väljakuulutamise aluseks võttis maakohus võlausaldaja I 14. mail 2020. a esitatud pankrotiavalduse ning võlausaldaja III esitatud pankrotiavalduse. Võlausaldaja I 14. mai 2020. a pankrotiavalduses esitatud nõude olemasolu on maakohtu hinnangul tõendatud. Kohtulik kompromiss, mis sõlmiti 500 000 euro tasumiseks tsiviilasjas nr 2-13-14836, on täitmisel. Võlgnik vaidlustas täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga tsiviilasjas nr 2-16-12561, kuid kohtud jätsid võlgniku hagi rahuldamata. Hetkel on vaidlus sama asja üle pooleli tsiviilasjas nr 2-19-8028. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid võlgniku hagi ka tsiviilasjas nr 2-19-8028 rahuldamata. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmine on otsustamisel. Võlausaldaja I nõue on selge, kuna võlgnik on selle vaidlustanud samadel alustel, mis olid talle teada juba esimese vaidluse ajal, seega on ta kaotanud õiguse neile tugineda.
11.3.Võlausaldaja III nõue on selge, kuigi tsiviilasjas 2-19-8233 selle nõude üle toimuvas vaidluses ei ole 6. aprillil 2020. a maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta veel jõustunud, sest võlgnik on maakohtu otsuse vaidlustanud. Maakohtu hinnangul ei ole OO ja võlgnik solidaarvõlgnikud võlausaldaja III ees 30 000 euro ulatuses. Seega ei taga OO kinnistule seatud kohtulik hüpoteek võlgniku võlga võlausaldaja III ees.
11.4.Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi rohkem kui vara, võlgnikul puudub kindel sissetulek ning aruande koostamise ajal sai võlgnik toetusi Eesti Töötukassast. Võlgniku sissetulekutest ei ole võimalik sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. Võlgniku makseraskused on eelkõige tingitud sõlmitud käenduslepingutest, kompromissilepingust, üürilepingust ja laenulepingutest, millest tulenevaid kohustusi ei ole võlgnik suutnud täita. Võlgniku nimel on 1/3 kaasomandi osa kinnistust, asukohaga MMM (registriosa nr XXXXXXX), mille pindala on 15 599 m2. Kinnistu hind on Maa-ameti hinnastatistikat aluseks võttes 137 531 eurot 18 senti. Kinnistu on koormatud looduskaitseseaduse § 16 lg-s 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks ning on võlgniku ja tema abikaasa kaasomandis. Neid asjaolusid arvestades on kinnistu orienteeruv väärtus 10 000–30 000 eurot. Võlgniku nimele on registreeritud väikelaev SILVER SHARK DC registreerimismärgiga AMA-848. Võlgnikule kuulub kaks vana Tiki-Treilerit aastast 2003–2004, üks on teadmata kadunud, teine koos väikelaev välja renditud. Võlgnikul AS-is Swedbank väärtpaberikonto nr 99100299447, millel on seisuga 04.03.2020. a 8280 AS-i KC Grupp lihtaktsiat nimiväärtusega 63,9 eurot, mis moodustab 50% AS-i KC Grupp aktsiakapitalist. Üheks väärtuslikumaks AS-i KC Grupp varaks on väidetavalt tütarettevõttele AS KC Kinnisvara kuuluv äriühing Property Logic Brasil, mille omanduses on Brasiilias asuvad saared Ilha de Cajaba.

2-19-19718

11.5.Võlgniku hinnangul on ajutine pankrotihaldur jätnud aruandest välja Brasiilias asuva vara väärtuse, mis moonutab ettekujutust võlgniku maksejõulisusest. AS-i KC Grupp Brasiilia tütarühingule kuuluva kinnisvara väärtuseks on võlgniku sõnul hinnatud 80 000 000 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et viidatud vara kuulub võlgnikule. AS-i KC Grupp väärtust ei saa hinnata varade mahu järgi, kuna äriühingu kohustuste maht ei ole teada. AS KC Grupp ei ole esitanud 2019. a majandusaasta aruannet ning seisuga 15. detsember 2020 on äriühingul maksuvõlg 47 866 eurot 52 senti.
11.6.Eelnevate tõendite põhjal leidis maakohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seega tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Oliver Ennok andis nõusoleku nimetada teda võlgniku pankrotihalduriks. Maakohus leidis, et ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kulutused tuleb tehtud töö mahtu ja keerukust arvestades taotletud ulatuses välja mõista. Pankrotimenetluse kulud tasutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 kohaselt pankrotivarast.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

12.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 18. detsembri 2020. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata, võlausaldajate pankrotiavaldused rahuldamata või läbi vaatamata ning lõpetada menetlus. Menetluskulud palus võlgnik jätta solidaarselt võlausaldajate kanda. Võlgniku hinnangul on võlausaldajate nõuded ebaselged. Võlausaldaja I nõude selguse üle on vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-8028 ja võlausaldaja III nõude selguse üle toimub vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-8233. Võlausaldaja I nõude osas on maakohus jätnud arvestamata võlgniku vastuväited. Tsiviilasjas nr 2-19-8028 on hagi tagatud ning sellega seotud täitemenetlused peatatud ning kuni võla olemasolu ei ole selgeks vaieldud, siis ei saa olla põhjendatud veelgi raskemate meetmete võtmine nagu võlgniku pankroti väljakuulutamine. Võlgnik esitas tsiviilasjas nr 2-19-8028 kassatsioonkaebuse, vaidlustades hagi rahuldamata jätmise. Võlgnik on teinud võlausaldajale I pankrotihoiatuse ning kui tsiviilasjas nr 2-19-8028 peaks leidma tuvastamist, et kompromissist taganemine oli põhjendatud, võlgneb hoopis võlausaldaja I võlgnikule ja teistele võlausaldajatele solidaarselt 2 727 473 eurot 19 senti. Seda asjaolu ei ole maakohus oma määruses hinnanud. Võlausaldaja I mõistab ka ise oma nõude ebaselgust, sest ta on asunud dokumente võltsima, et tõendada nõude olemasolu võlgniku vastu. Võlgnik ei ole võlausaldaja III nõuet tasunud, kuna leiab, et see on ebaselge ning nõue on tagatud. Selle nõude alusel võlgniku pankroti väljakuulutamine on põhjendamatu. PankrS § 15 lg 3 p 1 ei võimalda nõude alusel, mille üle toimub vaidlus, pankrotti välja kuulutada. Võlgnik on vaidlustanud võlausaldaja III nõude tervikuna ning välistatud ei ole, et see nõue jääb rahuldamata. Maakohus on võlausaldaja III nõude kohta järeldanud, et see on selge, kuigi sellekohane otsus tsiviilasjas nr 2-19-8233 ei ole jõustunud. Ebaselge ja vaieldava nõude alusel ei oleks saanud võlgniku pankrotti välja kuulutada. Võlausaldaja III nõue on pandiga tagatud. Võlausaldaja III nõude täitmise tagamiseks on seatud OO-le kuuluvale kinnistu osale 30 000 euro suurune kohtulik hüpoteek. Ei ole kahtlust, et võlausaldaja III kasuks seatud hüpoteek tagab võlausaldaja III nõude tasumise. Arvestades kinnistu väärtust, mis on ligi 375 000 eurot, jääb võlausaldaja III hüpoteegi katteks, varasemaid hüpoteeke arvestades, alles 178 312 eurot (375 000–196 688), millest isegi 1⁄2 katab ära võlausaldaja II nõude. Seejuures on 2003–2005. aastal seatud hüpoteekidega tagatud summad märkimisväärses ulatuses ära tasutud. Järelikult on võlausaldaja III nõude täitmine pandiga täielikult tagatud.

2-19-19718 Võlgnik ei nõustu maakohtu määruses sisalduva võlgniku maksejõuetuse analüüsiga. Võlausaldajate pankrotiavaldused on pahatahtlikud ning võlgnikku kahjustavad. Maakohus jättis põhjendamatult võlausaldajatelt menetluskulud osaliselt välja mõistmata. Maakohus on 18. detsembri 2020. a määruses sisuliselt rahuldanud võlgniku taotluse jätta võlausaldaja I 17. detsembri 2019. a pankrotiavaldus ja võlausaldaja II pankrotiavaldus läbi vaatamata või rahuldamata. Seega oleks maakohus pidanud jätma pankrotiavaldustega seotud menetluskulud võlausaldajate I ja II kanda (PankrS § 150 lg 3). PankrS § 150 lg 3 on erisätteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes.

13.Võlausaldaja I ja III palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Menetluskulude jaotuse osas leidis võlausaldaja III, et pankrotiseaduse normistikust ei tulene, et kui pankroti väljakuulutamine otsustatakse üksnes mõne avalduse alusel, on põhjendatud jätta menetluskulud solidaarselt võlausaldajate kanda.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 18. detsembri 2020. a määruse tühistamiseks. Määrust tuleb täiendada otsustusega, et pankrotimenetluse kulud jäävad võlgniku kanda.

Esmalt lahendab ringkonnakohus Võlausaldaja I taotluse.

Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Võlausaldaja I esitas 19. veebruaril 2021. a ringkonnakohtule täiendava tõendina tsiviilasjas nr 2-20-7904 AS-i KC Grupp esitatud menetlusdokumendi, millest nähtub, et AS-i KC Grupp omakapital on negatiivne 7 374 134 euro 5 sendi ulatuses. AS KC Grupp palus selle dokumendi alusel enda pankroti välja kuulutada. Esitatud tõendiga soovib võlausaldaja I lükata ümber võlgniku väidet, et ta ei ole maksejõuetu, kuna omab AS-i KC Grupp aktsiaid.

17.Määruse põhjendusi tuleb täiendada seoses asjaoluga, et määruskaebuse menetlemise ajal on olukord muutunud. Pankrotiavalduste aluseks olevate nõuete kohta tehtud kohtulahendid on siinse menetluse ajal jõustunud. Samuti on AS-i KC Grupp pankrotimenetluses selgunud võlgniku vara koosseisu mõjutavad asjaolud.
17.1.Tsiviilasjas nr 2-19-8028 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti rahuldamata võlgniku jt hagi võlausaldaja I vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, jõustus 25. jaanuaril 2021. a. Viidatud lahendis vaidlustas võlgnik teistkordselt võlausaldaja I nõuet, mille alusel võlausaldaja I taotles võlgniku pankroti väljakuulutamist (14.05.2020 esitatud pankrotiavalduse alusel, vt täpsemalt määruse kirjeldav osa, p 4).
17.2.Tsiviilasjas nr 2-19-8233 loobus võlgnik 10. mail 2021. a kassatsioonkaebusest, mille tulemusena jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-8233, milles vaieldi võlausaldaja III nõude üle, mille alusel võlausaldaja III esitas praeguses menetluses pankrotiavalduse (vt täpsemalt määruse kirjeldav osa p 7). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-19-8233 võlausaldaja III nõude võlgniku vastu. Seega on kohtumenetluses kinnitust leidnud, et see nõue on selge.

2-19-19718

17.3.Tsiviilasjas nr 2-20-7904 esitas AS KC Grupp tõendi, millest nähtub, et AS-i KC Grupp omakapital on negatiivne 7 374 134 euro 5 sendi ulatuses. AS KC Grupp taotles viidatud tsiviilasjas enda pankroti välja kuulutamist. AS-i KC Grupp pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 29. aprilli 2021. a määrusega.
18.Määruskaebemenetluses vaidlustas võlgnik tema suhtes pankroti väljakuulutamise, kuna leiab, et võlausaldajate nõuded, mille alusel tema pankrot välja kuulutati, ei ole selged ning ta ei ole maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). PankrS § 31 lg 2 esimese lause kohaselt jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud aluseid.
18.1.Määruskaebemenetluse ajal muutunud asjaolusid arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1) ning seega oli võlgniku pankroti väljakuulutamine põhjendatud. Võlgniku üks peamisi vastuväiteid menetluses oli, et ta ei ole maksejõuetu, kuna talle kuulub 8280 AS-i KC Grupp lihtaktsiat. Maakohus leidis, et võlgnikule kuuluvaid aktsiaid ei saa tema maksejõuetuse hindamisel talle kuuluva varana arvestada, kuna AS-i KC Grupp kohustuste maht on teadmata. Äriühingul oli esitamata 2019. a majandusaasta aruanne. Praeguseks on AS KC Grupp oma maksejõuetust kinnitanud (III kd, tl 159 ja 160) ning maakohus on äriühingu pankroti 29. aprillil 2021. a välja kuulutanud.
18.2.Määruskaebuses on võlgnik esile toonud, et maakohus ei saanud võlausaldaja I ja võlausaldaja III esitatud pankrotiavalduste alusel võlgniku pankrotti välja kuulutada, kuna nende nõuete üle vaieldi hagimenetluses ning seega ei olnud nõuded selged. Maakohus tugines võlgniku pankroti väljakuulutamisel peamiselt võlausaldaja I esitatud nõudele, mis põhines tsiviilasjas nr 2-13-14836 sõlmitud kompromissil, mille alusel võlgnik oli kohustatud võla tasuma. Seega ei ole alust väitel, et nõue ei olnud maakohtus pankrotiavalduse läbivaatamise ajal selge. Nõue oli läbi vaieldud juba tsiviilasjas 2-13-14836, milles võlgnik nõustus kompromissiga ning asjaolu, et ta selle teistkordselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustas (tsiviilasi nr 2-19-8028), ei anna alust väita, et nõue ei olnud selge. Seega on õiged maakohtu järeldused selle nõudele tuginedes pankroti väljakuulutamise kohta ning ringkonnakohus ei näe alust maakohtu määruse tühistamiseks.
18.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, mis puudutavad võlausaldaja III nõude pandiga tagatust, ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Nõude üle vaieldi tsiviilasjas nr 2-20-8233, milles nii maakohus kui ka ringkonnakohus tegid otsused võlgniku kahjuks ning võlgnik küll vaidlustas alama astme kohtu otsuse Riigikohtus, kuid loobus 10. mail 2021 kassatsioonkaebusest. 10. mail 2021 tsiviilasjas nr 2-20-8233 jõustunud otsusega mõisteti võlgnikult võlausaldaja III kasuks välja võlg 30 000-eurose käenduse ulatuses. Seega ei ole ka selle nõude ebaselguse väite alusel põhjust maakohtu määrust tühistada.
18.4.Kokkuvõttes on maakohus õigesti leidnud, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuna tema kohustused ületavad tema vara ning tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

2-19-19718

19.Võlgnik leidis määruskaebuses, et kuna maakohus jättis võlausaldaja I esialgse nõude alusel pankroti välja kuulutamata ning võlausaldaja II nõude alusel esitatud pankrotiavalduse läbi vaatamata, oleks nende avalduste menetlemisega seotud kulud tulnud jätta võlausaldajate kanda. Oma seisukoha toetuseks viitas võlgnik Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2019. a määrusele tsiviilasjas nr 2-18-14590.
19.1.PankrS § 150 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse põhjusel, et võlausaldaja loobub pankrotiavaldusest, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja.
19.2.Praeguses tsiviilasjas ei saa pankrotimenetluse kulude jaotamisel lähtuda võlgniku viidatud lahendist tsiviilasjas nr 2-18-14590. Nimetatud tsiviilasjas oli menetluses ühe võlausaldaja nõue, kes loobus pankrotiavaldusest, mistõttu ringkonnakohus jättis menetluskulud võlausaldaja kanda. Praeguses menetluses tsiviilasjas nr 2-19-19718 on pankrot välja kuulutatud mitme võlausaldaja esitatud pankrotiavalduste alusel. Ringkonnakohus nõustub küll selles osas võlgnikuga ja tsiviilasjas 2-18-14590 järeldatuga, et PankrS § 150 lg 3 on erisäte tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes ning seetõttu ei saa kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud erisusi menetluskulude jaotuse osas. Kuid, kuna praeguses asjas on pankrot välja kuulutatud ning sellega võlausaldajate taotluste eesmärk saavutatud, ei saa menetluskulude jaotuse osas teha erisusi, jättes menetluskulud osaliselt nende võlausaldajate kanda, kelle pankrotiavaldused jäid läbi vaatamata või rahuldamata. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul põhjust menetluskulude jaotust maakohtu määratust erinevalt määrata. Menetluskulud
20.TsMS § 171 lg 1 kohaselt tuleb määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta võlgniku kanda. Määrust tuleb täiendada otsustusega, et pankrotimenetluse kulud jäävad võlgniku kanda, kuivõrd maakohus ei ole selles osas seisukohta võtnud. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja