Võlaõigus › Kompromissilepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagejal oli võlgniku vastu nõue, mis tulenes väikelaenulepingust nr xxxx (21.11.2013) ja väikelaenulepingust nr xxxx (11.11.2014) ja millede alusel võlgnes kostja hagejale põhivõlga 4436,68 € ning viiviseid 2582,14 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxx (19.09.2017). Selle lepinguga loobus hageja osaliselt viiviste nõuetest summas 36,68 € ning võimaldas kostjal täita kohustust osamaksetega. Kompromissi summa on 6982,14 € (4436,68 € + 2545,46 €). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 20 €. Kostja tasus 375,00 €, millest 20,00 € arvestati lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 20 € katteks ning 340,00 € kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissi summast vastavalt 4081,68 € ja 2545,46 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta on vähemalt kahe graafikujärgse makse tasumisega hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.04.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissi summalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele allakirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisumma 6627,14 €. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. PlusPlus Baltic OÜ kui sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud kolm võlateatist 26.03.2018, 19.06.2019, 19.03.2020 teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu on hagejal VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kokku 35 €. Kostja võlg on järgmine: põhivõlgnevus: 4081,68 €, sellelt viivised 2545,46 € ja edaspidised viivised 2713,50 €. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 4081,68 € osalt ning lepingu p 3.2 järgi viivist 0,06 % päevas järgmiselt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 1108 x 0,06 % päevas. Võlalt 4081,68 € on viivis perioodi eest 16.04.18-27.04.21 0,06% päevas vastavalt 2713,50 €. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% päevas põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 24204879 (19.09.2017) tulenev võlgnevus kompromissisummas 6627,14 €, s.h põhinõue 4081,68 €, enne 19.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 2545,46 €, viivised põhinõudelt 4081,68 € alates 16.04.2018 2 (4)

kuni 27.04.2021 summas 2713,50 €, sissenõudekulu 35 €, hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4081,68 € alates 28.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Lisaks palub välja mõista menetluskulud, milleks on riigilõiv 600 € ja õigusabikulu 420 € ning menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja vastus Kostja võttis hagi õigeks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3, 206 lg 1 järgi võib kostja hagi õigeks võtta. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhieva otsuse. Kostja võttis hagi õigeks. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Hagi rahuldamise materiaalõiguslikud alused on järgmised. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 578 lg 1 on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi ja § 82 lg 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh ka täitmisega viivitamine kohustuse rikkumine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 alusel rahalise kohustuste täitmist ja täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning kui lepingus on kokku lepitud viivis, saab võlausaldaja nõuda lepingus kokkulepitud määras viivist. TsMS § 367 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni protsendina võlalt alates hagi esitamisest. Vastavalt VÕS § 1132 lg 2 on võlausaldajal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. 3 (4)

Hageja on hagiavalduses esile toonud, et pooled sõlmisid kompromisslepingu, mis on kooskõlas VÕS § 8 lg 1, § VÕS § 578 lg 1. Samuti on hageja esile toonud, et lepingust tulenevad kostja kohustused muutusud sissenõutavaks ja et kostja jättis sellest lepingust tulenevad rahalised kohustused summas 4081,68 € täitamata ja on viivituses, mis on vastuolus VÕS § 76 lg 1, 2, 3, § 82 lg 1. Nii on kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud VÕS § 100 mõttes. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 578 lg 1 järgi kohustuse täitmist ehk võla tasumist 4081,68 € ja lisaks lepingus kokkulepitud viivist 0,06% päevas võlalt: enne 19.09.2017 sissenõutavaks muutunud viiviseid 2545,46 €, viiviseid põhinõudelt 4081,68 € alates 16.04.2018 kuni 27.04.2021 summas 2713,50 €. Lisaks on hagejal õigus nõuda TsMS § 367 alates hagi esitamisest 28.04.2021 viivist 0,06% päevas põhivõlalt kuni võla tasumiseni. Hageja on esile toonuid, et kasutas võla sissenõudmiseks abi, seega on tema nõue põhjendatud sissenõudmiskulude saamiseks VÕS § VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi kokku 35 €. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis ei ole kohtul vaja anda hinnangut hageja esitatud tõendile. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlga 6627,14 €, sealhulgas põhinõue 4081,68 €, enne 19.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 2545,46 €, viivised põhinõudelt 4081,68 € alates 16.04.2018 kuni 27.04.2021 summas 2713,50 € ja sissenõudekulu 35 €, viivis põhinõudelt 4081,68 € alates 28.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et hagimenetluses jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus ei määra kindlaks seetõttu kostja menetluskulude suurust. TsMS § 138 lg 1, 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud menetluskulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväline kulu lepingulise esindaja kulu. TsMS §175 lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust. Hageja esindaja kulu on 2,5 h eest (dokumentide komplekteerimine, hagiavalduse koostamine, esitamine) kokku 420 € (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on kulu, arvestades asja keerukust, materjalide mahtu, põhjendatud. Tasu määr 100 €/h (millele lisandub käibemaks), on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on põhjendatud lepingulise esindaja kulud 420 € (TsMS § 175 lg 1). Asja materjalide kohaselt on hageja maksnud riigilõivu 600 €. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud on TsMS § 162 lg 1, 2, § 138 lg 1, 2, TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi kokku 1020 €. Nimetatud summa tuleb kostjalt hagejale välja mõista. TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hagejale kulude tasumisega viivitamise korral võlgnetavatelt kuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.