lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-140667/25

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-140667/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2306
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisMTÜS § 13 lg 1MTÜS § 14 lg 1TsMS § 405 lg 3LihtmenetlusVÕS § 1018 lg 1Käsundita asjaajamise mõisteAÕS § 156 lg 1Juurdepääs avalikult kasutatavale teeleMTÜS § 12 lg 4Põhiseaduse § 48TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-140667/14Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja25.02.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-21-106422/48Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.12.20232-21-123056/39Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.06.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aiandusühing KOHTLA TUULETARE80189796(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-140667

Tsiviilasi

Aiandusühing KOHTLA TUULETARE hagi Andrei Turilovi vastu võlgnevuse nõudes 110 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. veebruari 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Turilovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. mai 2021

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Andrei Turilov (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sven Paaver Vastustaja (hageja): Aiandusühing

KOHTLA

TUULETARE

(registrikood 80189796), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 25. veebruari 2021 otsus hagi rahuldamise ulatuse, menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Andrei Turilovilt välja 100 eurot Aiandusühingu KOHTLA TUULETARE kasuks ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjendustel ja jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 1023 lg 1Kulutuste hüvitamine ja tasu maksmine
VÕS § 1026 lg 1Asjaajamine enda huvides
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 1041Teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue
3.Andrei Turilovi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSE VARASEM KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Aiandusühing KOHTLA TUULETARE (hageja/aiandusühing) esitas 22. detsembril 2020 Viru Maakohtule hagi Andrei Turilovi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 110 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja mittetulundusühing, mis on asutatud Ida-Viru maakonnas Toila vallas Valaste külas Tuuletare maal asuvate aianduskruntide/kinnistute omanike poolt. Aiandusühingu põhikirja p 4 kohaselt on ühingu eesmärgiks aiandusomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine, ühiste kommunikatsioonide rajamine ja hooldamine. Kostjale kuulub kinnistu asukohaga X (reg nr X). Põhikirja p 12 kohaselt „aiandusühingusse kuuluva aiandusomaniku aiandusomandi võõrandamisel loetakse omandaja aiandusühingu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva“. Kostja on aiandusühingu (hageja) liige. Kostja tahe olla hageja liige tuleneb järgmistest asjaoludest: kostja tasub regulaarselt liikmemakse (ning ka eelmise omaniku võlgnevusi), kostja või tema abikaasa on osalenud hageja üldkoosolekutel, kostja abikaasa on valitud hageja juhatusse, kostja on pöördunud hageja poole küsimuste ja taotlustega. Põhikirja p-ide 17.3. ja 17.4. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma osamaksu (s.o liikmemaks) ja sihtotstarbelisi makse. Aiandusühingu põhikirja p-de 30.4.-30.6. kohaselt kuulub üldkoosoleku ainupädevusse kapitalide ja fondide moodustamine; sisseastumismaksu, osamaksu, sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete suuruse ja tasumise korra kehtestamine; osamaksu suurendamine ja vähendamine. Kostja ei ole kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest korrektselt ega õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus 1. detsembri 2020 seisuga 110 eurot. Kostja võlgneb 10 eurot valve korraldamise eest perioodil 2017/2018 ja 100 eurot tee ehitamise eest. Antud summade arvestamise aluseks on hageja üldkoosolekute otsused 30. septembrist 2017 ja
18.augustist 2018. Juhul, kui kostjat ei loeta hageja liikmeks, saab hageja nõuda kostjalt tasu käsundita asjaajamise sätete (VÕS § 1018 jj) või alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1). Hageja on tegutsenud kostja (soodustatud isik) huvides ning võib VÕS § 1023 lg 1 alusel nõuda kulutuste

hüvitamist. Täidetud on ka VÕS § 1028 lg 1 eeldused: kostja on rikastunud hageja arvel hagejalt saadud teenuste võrra, rikastumine on toimunud hageja arvel ning kostja poolt teenuse saamiseks puudus õiguslik alus.

2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see läbi vaatamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Alusetu ja tõendamata on hageja väide, et kostja on hageja liige. Hageja on mittetulundusühing ning selle põhikirjaga ei saa kohustada ühingusse mitte kuuluvaid isikuid ühingusse astuma või neid nende tahtest sõltumata ühingusse arvata. Mittetulundusühingu liikmelisus ei ole üleantav (MTÜS § 14). Seega on hagi perspektiivitu TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses ning tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavatest üldkoosoleku otsustest on tekkinud kostjale kohustused ja need on muutunud sissenõutavaks. 18. augusti 2019 üldkoosoleku protokollist ei selgu, kes ja millal peab hagejale maksma 100 eurot. Nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja poolt raha maksmine või tema abikaasa osalemine hageja üldkoosolekutel ei muuda hagejat kostja liikmeks. Kostja tasus eelmise omaniku võlgu vaid seetõttu, et säilitada heanaaberlikke suhteid.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 110 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 443,76 eurot (sh riigilõiv 75 eurot, esindajakulu 360 eurot, dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot ja tõlkekulud 5,76 eurot). Maakohus mõistis väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole, et hageja on mittetulundusühing, kostja on alates
14.maist 2018 aiandusühistus asuva kinnisasja omanik ning kostja on jätnud hagis märgitud arved maksmata. Maakohus leidis, et hageja põhikirjaga on kokkulepitud, et aiandusühingu liikmelisus omandatakse aiandusühingusse kuuluva kinnistu omandamisega. Samuti on hageja esitanud tõendid, millelt nähtub, et kostja on oma tegevusega tunnistanud liikmelisust aiandusühingus. Seega on hageja tõendanud, et kostja on hageja liige. Maakohus viitas MTÜS § 12 lg 4 ja §-le 18 ning põhikirja p-dele 17.1, 17.3, 17.4 ja 30.4-30.6. Maakohus tuvastas, et hageja on kostjale osutatud teenuste eest esitanud arved. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad aiandusühingu liikmete üldkoosoleku otsustest, aiandusühingu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Hageja vahendusel toimub liikmete varustamine kommunaalteenustega, millise maksumus liikmele/jaotus toimub vastavalt üldkoosoleku otsustele. Kostja tarbis teenuseid, kuid on jätnud olulises osas teenuste eest tasumata. Kostja võlgnevuse moodustavad kaks summat, s.o 10 eurot valve korraldamise eest perioodil 2017/2018 ja 100 eurot tasu tee ehitamise eest. Antud summade arvestamise aluseks on hageja üldkoosolekute otsused: 30. septembri 2017 üldkoosolekul otsustati koguda valve korraldamise eest perioodil 2017/2018 10 eurot igalt hageja liikmelt ning 18. augusti 2019 üldkoosolekul otsustati jätkata väikese ja suure ringi tee katmist asfaldipuruga. Selleks koguda algselt 100 eurot maja (s.o liikme) kaupa. Kostja ei ole arveid tasunud ning võlgnevus oli 1. detsembri 2020 seisuga 110 eurot. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et 18. augusti 2019 üldkoosoleku otsus ei olnud piisavalt selge. Kostja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

Maakohus märkis, et ka käsundita asjaajamise ning alusetu rikastumise sätete alusel oleks hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisena tehtud kulude hüvitamist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus eksis MTÜS § 13 lg 1 ja § 14 lg 1 kohaldamisel. Kostja ei ole kinnisasja omandades omandanud hageja liikmelisust. Üksnes asjaolu, et kostja on tasunud hagejale alusetult raha, ei muuda kostjat hageja liikmeks. Kostja abikaasa osalemine ühingu üldkoosolekutel ja juhatuses näitab, et ühingul puudub korrektne juhtimine ja liikmete arvestamise kord. Põhiseaduse § 48 kaitseb kostja õigust mitte koonduda mittetulundusühingusse. Liikmelisust saab tõendada vaid vastava pädeva organi otsusega (MTÜS § 13 lg 1). Maakohus oleks pidanud kostja ära kuulama (TsMS § 405 lg 3). Kostja ei saanud hageja üldkoosoleku ebaselget otsust „koguda maja kohta raha“ vaidlustada, kuivõrd ta ei ole hageja liige. Kostja ei nõustu ka hageja esindajakuluga. Õiglane oleks olnud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas põhjendamatult alternatiivsed õiguslikud alused nõude põhjendamiseks. Vaja oleks olnud esitada vaid tõend liikmelisuse ja liikme kohustuse kohta. Tee, mille ehitamise eest kostjalt raha nõutakse, kuulub hagejale. Samuti ei ole hageja valvanud kostja aiamaad.
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja osales alates kinnisasja omandamisest aktiivselt aiandusühingu tegevuses, mh teavitas koheselt hageja juhatusele enda kontaktandmed ning teatas, et aiandusühingu küsimustega tegeleb tema abikaasa. Ka teavitas kostja hagejat jooksvalt oma kontaktandmete (e-posti aadress) muutumisest. Kostja aktsepteeris liikmeks olemist. Kostja kanti kohe liikmete nimekirja. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud asjaolu, et ta on hageja liige. Kostja väitis esmakordselt hagivastuses, et ta ei ole hageja liige. Ka maksekäsu kiirmenetluses ei vaielnud kostja vastu asjaolule, et ta on ühingu liige. Hageja leiab seetõttu, et tegemist on kunstliku vastuväitega. Vastavalt MTÜS § 13 lg-le 1 on aiandusühingu liikmed määratletud põhikirja p-des 11 ja 12. Juhul, kui asuda seisukohale, et põhikirja p 12 on tühine, on kostja hageja liige MTÜS § 13 lg 1 (juhatuse otsus) alusel. Kostja pöördus peale kinnisasja omandamist hageja juhatuse poole ja taotles teavet ja dokumente. Hageja juhatus aktsepteeris koheselt kostjat liikmena ning edastas kostjale hageja tegevusega seotud dokumente ja teavet ning võimaldas osaleda üldkoosolekutel. Kostja on kantud hageja liikmete nimekirja. Kostja ei ole esitanud avaldust astuda ühingust välja. Hageja leiab, et sõltumata kohaldamisele kuuluvast õiguslikust alusest, tuleb hagi rahuldada. Hageja hinnangul on hageja menetluskulud mõistetud kostjalt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada hagi rahuldamise ulatuse, menetluskulude jaotuse ja nende kostjalt välja mõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega rahuldab ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel hagi osaliselt ja muudab menetluskulude jaotust maakohtus (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja 21). Kostja apellatsioonkaebus kulub rahuldamisele osaliselt.
7.Arvestades kostja apellatsioonkaebuse ulatust, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
8.Pooled ei vaidle selles, et kostja sai kinnistu asukohaga X (reg nr X) omanikuks 18. mai 2018 müügilepingu alusel. Kostja kasutab kinnistut suvilana. Piirkonna kinnistute omanikud on koondunud aiandusühistusse (hageja), mille tegevuse eesmärgiks on aiandusomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandmaine, ühiste kommunikatsioonide rajamine ja hooldamine (põhikirja p 4). Kostja ei vaidlusta, et ta kasutab kinnistule pääsemiseks hagejale kuuluvat teed.
9.Pooled vaidlevad selles, kas kostja on hageja liige. Hageja põhikirja p 12 kohaselt aiandusühingusse kuuluva aiandusomaniku aiandusomandi võõrandamisel loetakse omandaja aiandusühingu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Ringkonnakohus leiab, et hageja väide, et kostja sai hageja liikmeks hageja põhikirja p 12 alusel, ei ole õige. MTÜS § 14 lg 1 kohaselt ei saa liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja eitab liikmeks asutumist. Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et kostja oleks ühistu liikmeks astuda soovinud. Konkludentselt ei saa mittetulundusühingu liikmeks astuda, seega ei oma tähendust poolte suhtlus ega tõendid aiandusühistuga seotud kulude ja maksude tasumise kohta. Seega on põhjendatud kostja seisukoht, et ta ei ole hageja liige ning tal ei ole kohustust tasuda hageja üldkoosoleku otsustega ühistu liikmetele määratud makseid, sh tasuda sellel üldkoosoleku otsuse alusel valve ja tee hooldus- ja remonditööde eest.
10.Alternatiivselt on hageja esitanud nõude käsundita asjaajamise sätete (VÕS § 1018 jj) ja/või alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1). Hageja on tegutsenud kostja (soodustatud isik) huvides ning võib VÕS § 1023 lg 1 alusel nõuda kulutuste hüvitamist. Hageja leiab, et täidetud on ka VÕS § 1028 lg 1 eeldused: kostja on rikastunud hageja arvel hagejalt saadud teenuste võrra, rikastumine on toimunud hageja arvel ning kostja poolt teenuse saamiseks puudus õiguslik alus.
11.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on teinud kulutusi kostja huvides kostja kinnistu valvamisele, mistõttu tuleb hagi selles osas jätta sõltumata selle esitamise õiguslikust alusest rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et aiandusühistus osutavad talvekuudel valveteenust kohapeal elavad ühistu liikmed. Hageja nõuab kostjalt valvetasu 2017/2018 talveperioodi eest. Kostja selgitas, et ta ei ole valveteenust saanud. Ringkonnakohus märgib, et kostja omandas kinnistu mais 2018, milliseks ajaks oli talvine valveperiood lõppenud.
12.Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et ta kasutab ja soovib ka edaspidi kasutada hagejale kuuluvat teed juurdepääsuks oma kinnistule ja ta on nõus tasuma selle parandamise eest 100 eurot, kui hageja sõlmib temaga kokkuleppe tee kasutamiseks, pooled lepivad kokku kasutamise tingimused, sh tasu suuruse ning hageja ei käsitle teda edaspidi ühistu liikmena.

Kostja ei vaidlustanud ringkonnakohtu istungil tee remondi kogumaksumust 5623,20 eurot ja avaldas ringkonnakohtu istungil, et tal puuduvad tõendid selle kohta, et tee remondiks vajalikud tööd oleks saanud teha odavamalt.

13.Käsundita asjaajamiseks peetakse ühe isiku (asjaajaja) poolt teise isiku (soodustatu) kasuks millegi tegemist tema soodustamise eesmärgil, ilma, et asjaajaja oleks selleks kohustatud (VÕS § 1018 lg 1). Käesoleval juhul parandas hageja talle kuuluvat teed, st tegi kulutusi enda asjale ja eelkõige hageja liikmete huvides. Ka kostjat pidas hageja kulutuste tegemise ajal enda liikmeks. VÕS § 1026 lg 1 kohaselt VÕS §-des 1018- 1024 sätestatut ei kohaldata, kui keegi ajab võõraid asju, arvates, et tegemist on tema oma asjadega. Õigussuhte kvalifitseerimine on kohtu ülesanne. Kohus otsustab ise tuvastatud asjaolude alusel millist õigusakti tuleb asjas kohaldada (TsMS § 438 lg 1). Arvestades käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid peab ringkonnakohus vaidluse lahendamisel kohaseks lähtuda analoogia korras AÕS § 156 lg-s 1 sätestatust ja mõista kostjalt välja 100 eurot tasuna juurdepääsu eest avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule mööda hagejale kuuluvat teed. Kostja on hagejale kuuluvat teed kasutanud alates kinnistu ostmisest mais 2018 ning soovib sõlmida vastavat kokkulepet. Tee kasutamise eest on kostja kohustatud hagejale talumistasu maksma. Kokkuleppe puudumisel võib tasu määrata kohus. Riigikohus on selgitanud tsiviilasjas nr 2-16-7011 AÕS § 156 lg 1 järgi koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise kohustuse tasu määramise kohta, et määratav tasu peab mh sisaldama juurdepääsutee korrashoiu kulusid. Ringkonnakohus leiab, et arvestades remondimaksumust ja teed kasutavate kinnistuomanike arvu (52), on kostjalt nõutav tasu tee remondi eest 100 eurot proportsionaalne ning tuleb kostjalt hageja kasuks alusetu rikastumise võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmiseks välja mõista (VÕS § 1041).
14.Ringkonnakohus leiab, et seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 1 annab kohtule diskretsiooni hagi osalise rahuldamise korral otsustada, kas pooled kannavad menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda. Pooltevaheline vaidlus põhines eelkõige sellel, kas kostjat saab pidada hageja põhikirja alusel hageja liikmeks, kes peab täitma hageja üldkoosoleku otsuseid. Kostja vaidles hagile vastu just põhjusel, et ta ei tunnistanud hageja seisukohti tema liikmelisuse osas. Ringkonnakohus nõustus kostja liikmelisuse osas kostja seisukohaga, mistõttu on vaatamata hagi rahuldamise ulatusele põhjendatud ja õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval