Viru Maakohus Olev Mihkelson 25. veebruar 2021 2-20-140667
Kohtuasi
Aiandusühing KOHTLA TUULETARE hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
110 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aiandusühing KOHTLA TUULETARE registrikood 80189796 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko JeweLex Advokaadibüroo OÜ e-post [email protected] Kostja: A. T. ik xxx elukoht xxx e-post xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aiandusühing KOHTLA TUULETARE hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista kostja A. T.ilt 110 (ükssada kümme) eurot hageja aiandusühing Kohtla Tuuletare (RK 80189796) kasuks.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses A. T. kanda.
4.Välja mõista A. T.ilt Aiandusühing KOHTLA TUULETARE kasuks menetluskulud 443,76 eurot so tasutud riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud 360 eurot, dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot ja tõlke kulud 5,76 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna pooltele TsMS §-de 405 ja 637 lg.2 1 alusel edasikaebeõigust.
Aiandusühing Kohtla Tuuletare (hageja) esitas 22.12.2020 Viru Maakohtule hagi A. T.i vastu võlgnevuse nõudes, kus palus kostjalt välja mõista võlgnevus 110 eurot. Hagi asjaolude kohaselt hageja on mittetulundusühing, mis on asutatud xxx asuvate aianduskruntide/kinnistute omanike poolt (lisad 1 ja 3). Aiandusühingu põhikirja p. 4. kohaselt on aiandusühingu tegevuse eesmärgiks on aiandusomandite eseme osaks olevate ehitiste ka maatüki mõtteliste osade ühine majandamine, ühiste kommunikatsioonide rajamine ja hooldamine (põhikiri lisatud, lisa 2). Kostjale kuulub kinnistu asukohaga: xxx. Kostja on aiandusühingu KOHTLA TUULETARE liige. Aiandusühingu põhikirja p. 12. sätestab, et aiandusühingu kuuluva aiandusomaniku aiandusomandi võõrandamisel loetakse omandaja aiandusühingu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Kostjal on tekkinud võlg aiandusühingu ees. Arvestades, hageja eesmärke ja hageja üldkoosolekute otsuseid on hageja esitanud kostjale arveid. Esitatud arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning kostja poolt tasumisele kuuluvad summad. Kostja ei ole aga kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest korrektselt ega õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus. Seisuga 01.12.2020. a on kostja võlgnevus hageja ees 110,00 eurot (lisa 4). Aiandusühingu juhatuse liige on korduvalt suhelnud kostjaga võlgnevuse suuruse osas ning andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud suulisi ja kirjalike meeldetuletusi (lisa 7), kuid nendest hoolimata ei ole kostja arveid tasunud. Kuna kohtuväliselt ei ole õnnestunud poolte vahel probleemi lahendada, pöördub hageja käesoleva hagiga oma huvide kaitseks kohtusse. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest (arvestades hageja nõude suurust, leidis hageja lepinguline esindaja mõistlikuks vältida menetluskulude tekkimist) pöördus hageja lepinguline esindaja enne hagiavalduse koostamist (s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist) kostja poole ettepanekuga tasuda võlgnevus hageja ees. Hageja lepinguline esindaja seletas kostjale hageja nõudega seotud asjaolud ja nõude põhjendused. Hageja lepinguline esindaja seletas kostjale ka seda, et käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskulud on kindlasti suuremad, kui hageja nõude suurus. Kostja ei nõustunud võlgnevuse tasumisega ja pidas võimalikuks menetluskulude tekkimise. Hageja nõuab kostjalt võlgnevus 110,00 eurot.
2.Kostja A. T. vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt kostja ei ole aiandusühingu liige ja sellest tulenevalt puuduvad tal kohustused hageja ees.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et asi tuleb lahendada lihtmenetluses (TsMS § 405) ning hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 405 lg.1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
5.Hagi ese: mittetulundusühingu liikmelisusest tuleneva kohustuse täitmise nõue summas 110 eurot. Alternatiivse nõudena esitas hageja nõude välja mõista kostjalt võlgnevus 110 eurot VÕS § 1018 ja VÕS § 1028 lg.1 alusel.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja on mittetulundusühing; 2) kostja on alates 14.05.2018 aiandusühistus asuva kinnistu omanik. 2(5)
3) kostja on jätnud hagis märgitud arved tasumata;
7.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg.1 kohaselt Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜS § 13 lg.1 kohaselt mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Hageja Põhikirja p. 12. sätestab, et aiandusühingu kuuluva aiandusomaniku aiandusomandi võõrandamisel loetakse omandaja aiandusühingu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva.
8.Kostja vaidleb hagile vastu üksnes väitega, et ta ei ole aiandusühingu liige ning otsus tee remondi kohta ei ole piisavalt selge. Maakohus leiab, et antud juhul oli hageja üldkoosoleku otsusega kehtestatud, et aiandusühingu liikmelisus omandatakse aiandusühingusse kuuluva kinnistu omandamisega. Tsiviilasjas on hageja esitanud tõendid, kust nähtub, et kostja on oma toimingutega tunnistanud oma liikmelisust aiandusühingus (liikmetasu maksmine (Lisa 1), eelmise omaniku võlgnevuse tasumine, kostja abikaasa valiti aiandusühingu juhatusse (Lisa 3), kostja ja tema abikaasa osalesid üldkoosolekutel (Lisa 2), kostja pöördumised/taotlused ühingu juhatuse poole (Lisa 5). Maakohus on seisukohal, et asjas on tõendamist leidnud kostja liikmelisus aiandusühingus Kohtla Tuuletare.
9.MTÜS § 12 lg 4 sätestab, et liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. MTÜS § 18 lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Aiandusühingu põhikirja p. 17.1. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma MTÜ põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning MTÜ juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Aiandusühingu põhikirja p. 17.3. ja 17.4. kohaselt on ühistu liige kohustatud sh tasuma osamaksu (s.o liikmemaks) ja sihtotstarbelisi makseid. Aiandusühingu põhikirja p. 30.4.-30.6. kohaselt kuulub üldkoosoleku ainupädevusse kapitalide ja fondide moodustamine; sisseastumismaksu, osamaksu, sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete suuruse ja tasumise korra kehtestamine; osamaksu suurendamine ja vähendamine. Hageja on esitanud kostjale arveid osutatud teenuste eest. Esitatud arvetes on märgitud osutatud teenused, tariifid ning kostja poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad aiandusühingu liikmete üldkoosoleku otsustest, aiandusühingu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Hageja vahendusel toimub liikmete varustamine kommunaalteenustega, millise maksumus liikmele/jaotus toimub vastavalt üldkoosoleku otsustele. Kostja tarbis teenuseid, kuid on jätnud olulises osas teenuste eest tasumata. Kostja võlgnevuse moodustavad kaks summat, s.o 10 eurot valve korraldamise eest perioodil 2017/2018 ja tasu tee ehitamise eest suuruses 100,00 eurot. Antud summade arvestamise aluseks on hageja üldkoosolekute otsused. 30.09.2017 üldkoosolekul otsustati koguda valve korraldamise eest perioodil 2017/2018 10 eurot igalt hageja liikmelt (lisa 5). 18.08.2019 üldkoosolekul otsustati jätkata väikese ja suure ringi tee katmist asfaldipuruga. Selleks koguda algselt 100 eurot maja (s.o liikme) kaupa (lisa 5). Juhatuse poolt oli kogutud hinnapakkumised potentsiaalsetest töövõtjatest, millest oli valitud kõige odavam 3(5)
hinnapakkumine. Tee ehitajaks oli valitud OÜ R. OÜ R esitas hagejale töö eest arve suuruses 5623,20 eurot (lisa 6). Kostja ei tasunud esitatud arveid. Seisuga 01.12.2020 on kostja võlgnevus hageja ees 110,00 eurot. Maakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et üldkoosoleku otsus ei olnud piisavalt selge. Kostja ei ole otsust vaidlustanud. Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Alternatiivsed nõuded: 10.1 VÕS 1018 lg 1 p-le 2 kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Soodustatu tahet asjaajamiseks eeldatakse juhul, kui asjaajamine oli soodustatu objektiivsetes (hästimõistetavates) huvides. Hageja tegevuse eesmärk on aiandusomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine, ühiste kommunikatsioonide rajamine ja hooldamine (põhikirja p 4). Kuna hageja tegevus valve korraldamisel ja tee (kostja kasutab nimetatud teed) remondil on kostja jaoks eeldatavalt vajalik, siis on need kulutused tehtud kostja objektiivsetes huvides, siis vastavalt VÕS § 1023 on kostjal kohustus kulud hüvitada. 10.2 VÕS § 1027 järgi peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Maakohus on seisukohal, et ka alusetu rikastumise sätete alusel oleks hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisena tehtud kulude hüvitamist: 1) kostja on rikastunud hageja arvel, kuivõrd kostja on kätte saanud hagejalt teenused, s.o ühiste tehnosüsteemide hooldamine (nt. tee ehitamine), haldusteenused jt; 2) rikastumine on toimunud hageja arvel, hageja osutas kostja huvides teenused ja kandis kõik teenuste osutamisega seotud kulutused, s.h tasus kostja poolt tarbitud kommunaalteenused; 3) kostja poolt teenuse saamiseks puudus õiguslik alus, nii normatiivne, kui lepinguline.
11.Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on püüdnud asja lahendada kohtuväliselt, kuid kostja on sellele vastu vaielnud ja vaidles vastu ka maksekäsule. Hageja puhul on tegemist mittetulundusühinguga, kes on need menetluskulud kandnud ja tal on õigus ka kulude hüvitamisele.
4(5)
Hageja palub välja mõista 08.02.2021 menetluskulude nimekirjas kostjalt 443,76 eurot sh tasutud riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud 360 eurot (2*180), dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja tõlkekulud 5,76 eurot. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi tasutakse riigilõiv hagihinnalt vastatavalt riigilõivuseaduse lisale 1. Hagihinnalt kuni 350 eurot tasutakse riigilõivu 75 eurot. Asja läbivaatamise kuluks on tõlke ja dokumentaalse tõendi saamise kulud (TsMS § 143 p 1, 2). Seega on tasutud riigilõiv, tõlke ja dokumentaalse tõendi saamise kulu põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud ning tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine (hagiavaldus, seisukoht vastaspoole vastusele). Kohus leiab, et hageja õigusabikulud 3 tunni eest 360 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud hagiavalduses. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt menetluskulud 443,76 eurot ning viivise seadusejärgses määras.
12.Tulenevalt sellest, et maakohus lahendas asja TsMS § 405 alusel, ei anna kohus menetlusosalistele luba edasikaebamiseks (TsMS § 637 lg 2 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.