4.Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes Aiandusühistu XXXXXXX kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aiandusühistu XXXXXXX (hageja; ühistu) esitas 9. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Alla Grigorjevalt (kostja) 1286 euro 75 sendi saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite, mille tõttu lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 401 eurot 34 senti. Hagiavalduse kohaselt on hageja asutatud 23. augustil 1994 endise aianduskooperatiivi XXXXXXX baasil. Hageja liikmeks on alates asutamisest ka kostja. Ühistu kasutuses oli maa, millele olid ühistu liikmed saanud oma kasutusse maatükid (krundid). Hiljem erastasid liikmed nende kasutuses olevad krundid, kuid kogu muu ühistu vara ja ühistu kasutuses olnud maa jäid ühistule alles. Ühistu haldab siiamaani ühistu kasutuses olevaid teid ja muid kommunikatsioone, hoiab korras järve, korraldab jäätmete väljavedu ning valvet ühistus. Kostjale kuulub kinnistusraamatust nähtuvalt XXXXXXXXXXX, krunt 188, millele on hiljem antud aadress XXXXXXX ühistu 188 (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX; XXXXXXX kinnistu). Kostja kinnistu suurus on 1257 m2 ehk 12,57 sajandikku. Hageja 5. oktoobri 2014. a üldkoosoleku otsuse kohaselt kinnitati liikmemaksu tariifiks 10 eurot maatükki kohta. Hageja 10. juuli 2017. a üldkoosoleku otsuse kohaselt kinnitati liikmemaksu tariifiks 7 eurot maatüki ühe sajandiku kohta. Hageja otsuse kohaselt on kinnitatud remondifondi tariifiks 10 eurot maatüki kohta. Hageja otsuse kohaselt on ühistu valve kulud jaotatud liikmete vahel, mille kohaselt kostja osaks on 35,79 eurot aastas. Seega on kostja kohustuseks tasuda hagejale iga aasta eest 133 eurot 78 senti. Hageja on kostjale esitanud igal aastal arve, kuid kostja pole neid tasunud. Hageja käesolevas asjas esitatud nõue hõlmab 2018., 2019. ja 2020. aastat. Seonduvalt kostja vastuväidetega märkis hageja, et vastavalt ühistu põhikirja p-le 2.4 on ühistu liige konkreetse maatükiga seotud füüsiline isik, mis on liikmelisuse alus. Kostjale 2(9)
kuuluv kinnisasi (maatükk) asub ühistu territooriumil. Enne erastamist olid lihtsalt plaanil märgitud maaüksus, kus oli ka kasutaja kohta andmed. Kostja oli ühistu üks asutajatest ning on väljendanud enda kuulumist ühistusse ühistu asutamisotsuses. Asutaja ei pea tegema eraldi avaldust liikmeks astumiseks. Kostja on osalenud ühistu üldkoosolekutel ning üldkoosolekult puudumine ei vabasta liiget otsuste täitmisest. Üldkoosolekute protokollid on pandud ühistu teadetetahvlile, kus kõigil oli võimalik nendega tutvuda. Teadetetahvel asub ühistu sissesõidu juures. Kostja poolt (tee kasutamise eest) tasutu on hageja arvestanud varasemate perioodide võlgnevuste katteks.
Kostja hagi ei tunnistanud.
Hagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja on XXXXXXX kinnistu omanik. Kinnistu on kostja aiamaa (suvila), kus kostja veedab aeg-ajalt vaba aega. Kostja kinnistul puudub nii veevarustus, kanalisatsioon kui ka elektrivõrk. Elektrit saab kostja talle kuuluva bensiinigeneraatori abil ning vett vajadusel järvest bensiinipumba abil. Prügi viib kostja enda kinnistult ära iseseisvalt. Kinnistu on piiratud aiaga, mistõttu puudub vajadus ühistu pakutava valveteenuse järele. Kostja ei ole kunagi olnud ühistu (hageja) liige. Ühistu asutamisel esitasid ühistusse astuda soovijad ühistu juhatusele vastavasisulised kirjalikud avaldused. Juhatus võttis avaldused esitanud isikud ühistu liikmeks. Kostja ei ole kunagi avaldanud soovi ühistu liikmeks saada ning pole juhatusele kunagi avaldust esitanud. Kostjat pole ka kunagi kutsutud hageja üldkoosolekutele ega esitatud talle tutvumiseks üldkoosolekutel vastu võetud otsuseid. Hagile lisatud arveid ei ole hagejale varem saadetud. Kostjal ei ole hagejaga sõlminud lepinguid, samuti pole kostja tellinud ega saanud hagejalt mingisuguseid teenuseid ega töid. Hagejal puudub oma kinnisvara, nt teed või muud kinnisasjad. Järelikult puuduvad hagejal mistahes õiguslikud alused kostja vastu nõude esitamiseks. Isegi kui kostja oleks (hüpoteetiliselt) ühistu liige, on hageja nõuded tõendamata. Hageja ei ole tõendanud liikmemaksu, remondifondi ja valvekulude suurust. Hageja ei ole esitanud ühtegi üldkoosoleku protokolli (koos osalejate liikmete nimekirjadega), kust nähtuksid hagiavalduses märgitud vastuvõetud otsused (väidetavalt 22. juulil 2018 toimunud korduva üldkoosoleku protokolli väljavõte ei ole asjakohane tõend). Võimaliku 22. juuli 2018. a korduva üldkoosoleku otsused oleksid ka tühised. Puuduvad tõendid 22. juuli 2018. a korduva üldkoosoleku kokkukutsumise ning faktilise toimumise kohta. Kostja on maksnud hagejale igal aastal 10 eurot tasu tee kasutamise eest. Alates maist 2018 on kostja maksnud 40 eurot. Neid tasutud summasid ei ole hageja hagi esitamisel arvestanud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas 5. juuli 2022. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 401 eurot 34 senti. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 401 eurot 34 senti ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus märkis, et võib lihtmenetluses lahendatava asja puhul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1) kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
3(9)
Kostjal on hageja väidetu kohaselt tekkinud võlgnevus, mis koosneb liikmemaksust, remondifondi tasust ning valvekuludest aastate 2018–2020 eest. Nõude arvestuse aluseks on hageja üldkoosolekute otsused. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on mittetulundusühing, mis on registrisse kantud
9.detsembril 1997, ja et kostjale kuulub XXXXXXX kinnistu. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et kostja ei ole ühistu liige. Hageja põhikirja p 2.4 kohaselt loetakse ühistu liikmeks vastuvõtmise päevaks vastuvõtuotsuse tegemise päeva või endise ühistu liikme määtüki omandamise päeva. Päevast, mil liikmeks astuja loetakse ühistu liikmeks, tekivad tal liikme õigused ja kohustused. Hagile lisatud kaardist nähtuvalt asub kostja maatükk ühistu territooriumil. Kohtule esitatud ühistu asutamisotsuses on kostja selgesõnaliselt väljendanud enda kuulumist ühistu liikmete hulka. Kohus nõustus hagejaga, et asutaja ei pea tegema täiendavat avaldust liikmeks astumiseks. Seega on kostja hageja liige ja tal on kohustus tasuda liikmemaksu ja muid tasusid. Hageja nõue tugineb ühistu 22. juuli 2018. a üldkoosolekul (korduskoosolekul) ja
18.oktoobri 2020. a üldkoosolekul otsustatud määradel, s.o liikmemaksu tariif 7 eurot maatükki ühe sajandiku kohta; remondifondi tariif 10 eurot maatükki kohta ning valvekulude tariif 35,79 eurot maatükki kohta. Kohus kontrollis kostja vastuväidet, mille kohaselt ei ole hageja teatanud kostjale üldkoosolekute toimumisest ega võimalikest üldkoosolekutel vastuvõetud otsustest. Kohtu hinnangul olid kostja need väited tõendamata. Hageja põhikirja punkti 5.8 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Kas teade oli ühistu teadetetahvlil vähemalt 15 päeva ette, ei ole kohtumenetluses olnud kontrollitav. Asjaolu, koosoleku teated olid ühistu liikmetele edastatud, tõendab see, et teised aiandusühistu liikmed koosolekul osalesid. Hageja 22. juuli 2018. a üldkoosolekul (korduskoosolekul) osales koosoleku protokolli väljavõtte kohaselt 48 liiget 188-st. Menetluses ei ole seega tõendamist leidnud, et kokkukutsumise korda oleks rikutud ning seega ei ole hageja 22. juuli 2018. a üldkoosoleku otsused tühised (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 3, § 241 lg-d 1 ja 2). Hageja põhikirja p-de 3.3.1 ja 3.3.4 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Seega on kostja kohustatud tasuma sihtotstarbelisi osamakseid ühistu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal. Hageja 22. juuli 2018. a üldkoosoleku protokolli järgi otsustati jätta liikmemaksu tariifiks 7 eurot maatüki ühe sajandiku kohta; jätta remondifondi tariifiks 10 eurot maatüki kohta ning valvekulude tariifiks 35,79 eurot maatüki kohta. Hageja 18. oktoobri 2020. a üldkoosoleku otsuse kohaselt kinnitati liikmemaksu tariif samal tasemel, 7 eurot maatüki ühe sajandiku kohta ja remondifondi tariif 10 euro maatüki kohta. Seega on kõik hageja poolt märgitud tariifid (liikmemaks, remondifond, valve kulud) kinnitatud hageja 22. juuli 2018. a üldkoosolekul. Eelmärgitut arvestades peab kostja tasuma hagejale igal aastal 133 eurot 78 senti (12,57 × 7 eurot liikmemaksu + 10 eurot remondifondi + 35,79 eurot valvekuludeks). Kostja võlgnevus kolme aasta eest (2018, 2019, 2020) kokku on 401 eurot 34 senti (3 × 133,78), mis tuleb VÕS § 108 lg 1 ning hageja põhikirja p-de 3.3.1 ja 3.3.4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 162 lg-st 1.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4(9)
3.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta mõlemas kohtuastmes hageja kanda. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja on ühistu liige. Hageja on registrisse kantud 9. detsembril 1997. Arvestades MTÜS § 8 lg-s 3 sätestatut, pidi ühistu asutamisleping olema sõlmitud ühe aasta jooksul enne registrisse kandmise avalduse esitatamist. Kostja ei ole osalenud 1997. a-l ühelgi mittetulundusühingu asutamiskoosolekul. Hageja poolt esitatud dokument tõlgitud pealkirjaga "asutamisleping" ei ole hageja kui mittetulundusühingu asutamisdokument. Seetõttu ei ole õige maakohtu järeldus, et on kostja selgesõnaliselt väljendanud enda kuulumist aiandusühistusse selle ühe asutajana. Kostja ei ole kunagi avaldanud soovi olla hageja liige. Konkludentselt ei saa mittetulundusühingu liikmeks astuda. Seda on kinnitanud ka Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-20-140667 tehtud otsuses. Väär on maakohtu poolt hageja põhikirja p 2.4 põhjal tehtud järeldus, et kostja kuulumine hageja liikmete hulka tuleneb sellest, et kostja kinnistu asub hageja territooriumil. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ka ise ei ole pidanud kostjat oma liikmeks. Hageja juhatuse 27. juuli 2018. a koosoleku protokollist nähtub, et seoses sellega, et kostja ei ole hageja liige, tuleb vaadata üle tema liikmemaksud (jätta arvestusest välja valve- ja elektritasud). Hageja kohustus on tõendada enda nõuet. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja nõue on tõendatud 22. juuli 2018. a korduva üldkoosoleku protokolli väljavõttega. Kostja tugines maakohtu menetluses mh sellele, et viidatud üldkoosoleku protokolli väljavõte on ebausaldusväärne tõend ning palus jätta selle tähelepanuta. Hageja põhikirjast (p-d 5.12 ja 6.7) tuleneb, et üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. MTÜS § 21 lg 31 sätestab, et üldkoosolekul koostatakse seal osalevate liikmete nimekiri. Hageja ei ole esitanud 22. juuli 2018. a korduskoosoleku protokolli ega ühtegi teist hagiavalduses märgitud üldkoosoleku protokolli (koos osalejate nimekirjaga), kus oleks vastuvõetud hagiavalduses märgitud otsused. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks ta ei ole 22. juuli 2018. a korduskoosoleku protokolli kohtule esitanud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et väidetava 22. juuli 2018. a korduskoosoleku otsused on tühised ning need ei ole kostja jaoks kohustuslikud. Ebaõige ja üllatuslik on maakohtu järeldus, nagu pidanuks kostja tõendama 22. juuli 2018. a üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Praegusel juhul oli hageja kohustatud tõendama 22. juuli 2018. a üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise asjaolusid. Hageja pole kõnealuse koosoleku toimumisega seonduvaid asjaolusid aga isegi selgitanud. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja poolt hagejale tehtud maksed. Maakohus ei ole maksetega arvestamata jätmist ka põhjendanud, mis on vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8. Hagi rahuldamisel pidanuks maakohus igal juhul arvestama kostja poolt tasutut ja vähendama hageja nõuet 40 euro võrra.
Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Hageja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde ning pea vajalikuks neid kõiki korrata. Hageja on esitanud tõendi, kus on märgitud asutajaliikmena ning avalduse ka allkirjastanud. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kostja on üldkoosolekutel osalenud. Kostja kinnistu asub ühistu territoorjumil ning kostja ei oleks saanud maad erastada ühistusse kuulumata. Kostja ei ole vaidlustanud talle esitatud arvete suurust ja kulutusi. Arvete aluseks on üldkoosoleku otsused, mille alusel on kõik ühistu liikmed nendele esitatud arved tasunud, 5(9)
v.a kaks ühistu liiget, sh hageja. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ühistu üldkoosoleku otsused, mh 22. juuli 2018. a üldkoosoleku otsused, oleksid tühised või et need on vaidlustatud. Kostja poolt tasutud 40 eurot on hageja arvestanud kostja eelnevate võlgade katteks. Kostja tegelik võlg ühistule oli kogunenud pikema aja jooksul ja on kokku 1553 eurot 52 senti. Hagiavalduses esitas hageja nõude ainult viimase kolme aasta võla summas 401 eurot 34 senti saamiseks. Kuna kostja tasus ainult 40 eurot, siis raamatupidaja arvestas selle eelnevate perioodide katteks, kuna tasutud arvete selgitus seda võimaldas. Hageja juhatus ei saa määrata makse või kohustusi ega neid vähendada või suurendada. Seda saab MTÜS-ist ja hageja põhikirjast lähtudes teha ainult üldkoosolek.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
6.Hageja nõuab kostjalt kui oma liikmelt ühistu liikmemaksu, remondifondi tasu ning valvekulude tasumist aastate 2018–2020 eest. Kostja vaidles maakohtu menetluses hageja nõudele vastu. Kostja leidis, et ta ei ole hageja liige ning hageja üldkoosolekute otsused ei ole seetõttu talle kohustuslikud. Lisaks ei ole hageja kostja vastuväidete kohaselt tõendanud liikmemaksu, remondifondi ja valvekulude suurust, sh ei ole hageja esitatud ühtegi üldkoosoleku protokolli (koos osalejate liikmete nimekirjaga), kust nähtuksid hagiavalduses väidetud otsused, väidetavalt 22. juulil 2018 toimunud korduva üldkoosoleku otsused on kostja hinnangul tühised. Samuti leidis kostja, et hageja ei ole kostjale viimase huvides teenuseid osutanud ega hagi juurde lisatud arveid esitanud, lisaks on hageja jätnud nõude esitamisel tähelepanuta, et kostja maksis enne 2018. a maid hagejale tee kasutamise eest 10 eurot aastas ning alates 2018. a maist 40 eurot aastas. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on kostja jäänud samade vastuväidete juurde ka apellatsioonimenetluses.
7.Maakohus tuvastas, et kostja on hageja liige ning liikmena on kostjal kohustus tasuda liikmemaksu ja muid tasusid. Maakohus tugines eelkõige hageja põhikirja p-le 2.4 ning hageja ja kostja vahel sõlmitud aiandusühistu 14. mai 1994. a asutamislepingule. Seega oli kostja kohtu hinnangul väljendanud aiandusühistu asutajana selgesõnaliselt tahet olla ühistu liige. Lisaks asub kostja maatükk asub ühistu territooriumil.
7.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja on hageja liige. Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega märgib ringkonnakohus, et hageja on kohtu peetavasse registrisse (mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse) küll kantud alles
9.detsembril 1997, kuid asja materjalidest nähtuvalt oli hageja asutatud juba 23. augustil 1994 ning oli esmalt kantud ettevõtteregistrisse (Ettevõtteregistri nr 48004600). Seda kinnitavad hageja esitatud Ettevõtteregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri info ning hageja erinevad põhikirjad (dtl 151–159, 305–306, 307–308, 323–331, 332–341, 342–350, 351). Viidatud registritest nähtuva info põhjal on ka usutav, et hageja moodustati 1982. a asutatud aianduskooperatiivi "XXXXXXX" reorganiseerimisel. Enne
1.oktoobrit 1996 asutatud ja ettevõtteregistris registreeritud mittetulundusühinguid ja muid mittetulunduslikke ühendusi, mis vastasid MTÜS-i nõuetele, sai ühingu või ühenduse avalduse põhjal kanda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (MTÜS § 93 lg-d 1–3). Nii on see toimunud ka hageja puhul.
7.2.Ringkonnakohus iseenesest nõustub kostjaga, et kaudse tahteavalduse alusel või konkludentselt ei ole võimalik mittetulundusühingu liikmeks saada. Samas on kostja 6(9)
aiandusühistu (hageja) asutamislepinguna pealkirjastatud dokumendis (dtl 301–302, tõlge dtl 303) avaldanud selgesõnaliselt soovi ühistu liikmeks saada. See, kas nimetatud leping vastas hageja asutamise ajal kehtinud kõigile asutamislepingu sisu- ja vorminõuetele, ei ole kostja tahte seisukohalt ringkonnkohtu arvates määrav. Kaudselt kinnitab kostja liikmesust hagejas ka osalemine vähemalt ühel liikmete üldkoosolekul, s.o 23. mai 1999. a koosolekul (dtl 174, tõlge dtl 178). Hageja väitel on kostja osalenud veel mitmel üldkoosolekul, jättes ennast registreerimata. Kostja esitatud hageja juhatuse 27. juuli 2018. a protokollist ei saa teha kostja soovitud järeldust, nagu ei peaks hageja ise kostjat liikmeks (dtl 196, tõlge dtl 197). Lisaks nähtub kostja enda esitatud tõenditest, et talle kuuluv XXXXXXX kinnistu on tekkinud aiandusühistu (hageja) krundi nr 188 erastamise teel (dtl 271, 272, 286, 287–289). Ida-Viru Maavanema 11. oktoobri 1999. a korraldusega on võimaldatud kostjal nimetatud krunt ostueesõigusega erastada. Seda kinnitavad ka hageja poolt 28. märtsi 2023. a menetlusdokumendile lisatud erastatava vara ühistu liikmele üleandmist kajastavad dokumendid (dtl 297–300). Arvestades maareformi seaduses, selle alusel kehtestatud Maa ostueesõigusega erastamise korras (Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrus nr 267), samuti Ülemnõukogu seaduses Aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta (eriti selle § 4 lg-s 1) sätestatut, sai kostja kirjeldatud viisil maad erastada aianduskooperatiivi või -ühistu liige. Hageja ei ole esitanud veenvaid selgitusi selle kohta, kuidas ta sai praeguse XXXXXXX kinnistu maa erastada aiandusühistusse kuulumata.
8.Nagu eelnevalt märgitud, vaidleb kostja hagile vastu ka põhjusel, et hageja pole tõendanud liikmemaksu, remondifondi ja valvekulude suurust. Hagis viidatud üldkoosolekute toimumine on kostjale teadmata, mh ei ole kostjat kutsutud väidetavalt korduskoosolekuna toimunud 22. juuli 2018 toimunud liikmete üldkoosolekule. Maakohus leidis 22. juuli 2018 üldkoosoleku protokolli väljavõtte põhjal (dtl 56), et kõik hageja poolt märgitud tariifid (liikmemaks, remondifond, valve kulud) on kinnitatud hageja 22. juuli 2018 üldkoosolekul. Menetluses ei ole tõendamist leidnud, et koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, seega ei olnud hageja 22. juuli 2018. a teistkordse üldkoosoleku otsused maakohtu arvates tühised ning otsused on kostja jaoks kohustuslikud. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus eelnimetatud asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse norme, jaotades mh ebaõigesti asjaolude tõendamise koormise (TsMS § 230 lg 1) ning jättes otsuse nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 442 lg 8).
8.1.MTÜS § 7 lg 1 p-st 6 ja § 12 lg-st 4 tulenevalt määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks ühingu põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Hageja põhikirja (dtl 74–82) punktide 3.3.1 ja 3.3.4 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Ühistu ühiskapital moodustub ühistu liikmete osamaksudest (p 4.3), mille tasumise kord ja suurus otsustatakse ühistu liikmete koosoleku poolt (p 4.6). Osamaks on väljendatud mitterahalisel kujul ühisomandi osana (teed, elektriseadmed ja muud kommunikatsioonid jt) (p 4.5). Lisaks näeb hageja põhikiri ette sihtotstarbelised maksed, mille tasumise korra ja suuruse otsustab ühistu juhatus (p 4.8).
8.2.Kui ühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek MTÜS § 21 lg 3 kohaselt õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine mh juhul, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. MTÜS § 241 lg 2 järgi võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda ka üksnes vastuväite esitamisega.
7(9)
Nendest sätetest on asja lahendamisel lähtunud ka maakohus, kuid ei ole jälgitavalt põhjendanud järeldust, mille kohaselt pole 22. juuli 2018. a koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Sarnaselt kostjaga leiab ringkonnakohus, et kostja ei pidanud tõendama koosoleku kokku kutsumise korra järgimata jätmist. Taolise negatiivse asjaolu (koosolekule kutsumata jätmine) tõendamise võimalused on ka piiratud. Kostja vastuväiteid arvestades oli hageja kohustatud tõendama 22. juuli 2018. a üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise asjaolusid. Ringkonnakohus pidas võimalikuks maakohtu vea kõrvaldada ning andis hagejale 21. veebruari 2023. a istungil võimaluse tõendada 22. juuli 2018. a üldkoosoleku kokku kutsumise ja toimumise asjaolusid (dtl 261–262). Hageja on 28. märtsil 2018 esitanud nende asjaolude tõendamiseks 22. juuli 2018. a protokolli esilehe ning protokolli tõlke (dtl 367, 368–369).
8.3.Kostja vastuväiteid arvestades ei saa esitatud tõendite põhjal ringkonnakohtu hinnangul tuvastada, et liikmete 22. juuli 2018. a üldkoosoleku läbiviimisel koosoleku kokku kutsumise korda järgiti ning et otsused on koosolekul kehtivalt vastu võetud. Muu hulgas ei ole hageja maa- ega ringkonnakohtu menetluses esitanud sellest üldkoosolekust osavõtnute nimekirja, mis on aga MTÜS § 21 lg 6 kuuenda lause kohaselt protokolli lahutamatu lisa. Protokolli teksti järgi võttis koosolekust osa üksnes 36 liiget 188-st. Hageja põhikirja p 6.1 järgi on aga üldkoosolek otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb või on esindatud üle poole ühistu liikmetest. Nõutava kvoorumi puudumisel tuleb põhikirja sama punkti järgi kokku kutsuda sama päevakorraga uus üldkoosolek, mis on p 6.2 järgi otsustusvõimeline liikmetele kuuluvate häälte arvust sõltumata. Hageja väidabki, et 22. juuli 2018. a üldkoosolek oli teistkordselt kokku kutsutud koosolek, kuid neid väiteid tõendanud ei ole. Sarnased puudused esinevad ka hageja 18. oktoobri 2020. a üldkoosoleku ja selle protokolli (dtl 175–177) puhul.
9.Eelmärgitut arvestades ei ole kostja kohustatud ülalviidatud hageja üldkoosolekute otsuseid täitma. Hagiavalduses esitatud asjaolud ei võimalda hageja nõudeid rahuldada ka muul õiguslikul alusel (käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine). Eeltoodust johtuvalt ei käsitle ringkonnakohus hageja väiteid ja tõendeid ühistu kulude suurusest. Samuti ei vasta kohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellatsioonkaebuse muudele väidetele.
10.Seoses hagi rahuldamata jätmisega muudab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
11.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kostja menetluskulude suurust kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes ka ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
8(9)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.