Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, A.b kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud A. Z. (võlgnik) esitas 26.05.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Avalduselt on tasutud seaduses sätestatud määras riigilõivu. Peeter Sepper andis 27.05.2021 kohtule nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (ajutine haldur). 31.05.2021 võttis kohus A. Z.i pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Määruses märkis kohus muuhulgas, et võlgnik pankrotiavalduses pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil taotlenud ei ole. Kohus vaatab pankrotiavalduse läbi kirjalikus menetluses. 27.05.2021 teatas Peeter Sepper kohtule, et ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 09.06.2021 esitas ajutine haldur aruande. 10.06.2021 edastas kohus ajutise halduri aruande võlgnikule, määrates võlgnikule seisukoha esitamiseks tähtaja hiljemalt 14.06.2021. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. Z.i pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter Sepperi, kes on kohtule andnud oma nõusoleku pankrotihalduriks nimetamise kohta. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt vara pankrotivara mõttes ei ole, võlgnik on töötu. Kodune vara ja isiklikud tarbeesemed arestimisele ega pankrotivara hulka ei kuulu. Kohustuste kogusumma moodustab 22 281,94 eurot. Ajutine haldur on täiendavalt märkinud, et kohustustele lisanduvad vähemalt täiturite tasud. Pandiõigused puuduvad. Arvestades asjaolu, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mis on kohtule aluseks pankroti väljakuulutamiseks, ei oma pankrotimenetluse kulude kalkulatsioon ja võlgniku varade vahekord tähtsust. Võlgniku suhtes on algatatud järgmised täitemenetlused: nr 035/2020/1539, nr 035/2020/657, nr 035/2020/338, nr 022/2020/3387, nr 022/2020/2813, nr 022/2020/2811, nr 022/2020/2775 ja nr 022/2020/2735. Kuriteo- ega tsiviilasju menetluses ei ole. Käesolevas arvamuses esitatud andmetele tuginedes saab teha järelduse, et võlgnikul vara pankrotivara mõttes ei ole, samal ajal kui kohustuste kogusumma moodustab esialgsetel andmetel vähemalt 22 281,94 eurot ning nimetatud seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Alalise maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 28 lg 2 mõttes: võlgnik võttis kiirlaene, teades, et ta neid tagastada ei suuda. Maksejõuetus kujunes välja 2020. aastal (järelduse alus: täitemenetluste algatamine). Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja nõudmise võimalused puuduvad. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu: vara puudumise tõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline vara seisund on alalise iseloomuga. Arvestades

asjaolu, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, on kohtul alus välja kuulutada tema pankrot. Aruandes esitatud andmetele tuginedes saab teha järelduse, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 22 281,94 eurot ning vara kohustuste katmiseks täiesti puudub. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 1 mõttes. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu: puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kuna võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, on alus välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 15.06.2021 kell 15.00. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.07.2021 kell 10.30 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 4014. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur Peeter Sepper on esitanud tasunõude 8,5 tunni eest 673,20 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 1 sätestatust. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 66 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 673,20 eurot (koos käibemaksuga).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur on palunud välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 584 eurot, millele lisandub käibemaks, riigi vahenditest. Käesoleval ajal on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suuruseks kujuneks 700,80 eurot (koos käibemaksuga). Ajutise halduri aruande kohaselt on tema tasu suuruseks antud juhul 673,20 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, välja riigi vahenditest Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on EExxx Swedbank AS. Kohus jätab rahuldamata ajutise halduri taotluse hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 27,60 eurot (700,80 – 673,20). /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.