Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-6374/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.06.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 937

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-6374

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

2-21-6374

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi M. P.i vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

16 132,86 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806 asukoht esindajad Tartu mnt 83-601 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: C. K. (PlusPlus Legal OÜ, epost xxx) Kostja: M. P. (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt M. P.ilt hageja AS-i PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 9043,16 eurot, enne 06.09.2018.a sissenõutavaks muutunud viivis summas 744,38 eurot, viivis avajavahemiku 16.02.2019.a kuni 23.04.2021.a eest summas 4329,87 eurot ja hüvitis sissenõudmiskulude eest 35 eurot.

3.Välja mõista kostjalt M. P.ilt hageja AS-i PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (s.o 9043,16 eurolt) alates 24.04.2021.a kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,06% päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivistega (s.o 5074,25 eurot) mitte enamas ulatuses kui põhinõue 9043,16 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank - a/a EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Kostja ja hageja sõlmisid 06.09.2018.a kompromissilepingu / võlatunnistuse nr 24696238. Hagiavalduse kohaselt omas hageja omas võlgniku vastu 01.08.2016.a väikelaenulepingust nr 1054246 tulenevat nõuet, mille alusel kostja võlgnes hagejale 9443,16 eurot ja viivised summas 2160,29 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu / võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 1415,91 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 10187,54 eurot (s.o 9443,16+744,38). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Käesoleva asja hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud e-toimiku vahendusel 24.05.2021.a. TsMS § 3111 lg 3 näeb ette, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

2-21-6374 välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei sa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavalduse põhjendava osa mahtu) ja õigusvaidluse keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindajakulud 100 euro ulatuses. Asjas tasutud riigilõiv 700 eurot on tuvastatav toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 700 eurot ja esindajakulud 100 euro (lisandub käibemaks; TsMS § 174 lg 10) ulatuses. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).