Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2021, Tartu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-20-16187 OÜ Tarmetec hagi KnK Mefab SIA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. veebruari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Tarmetec määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja/hageja: OÜ Tarmetec, rk 10322549, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja/kostja: KnK Mefab SIA, rk 40103621044, Läti Vabariik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2021. a määrus ja saata OÜ Tarmetec hagi KnK Mefab SIA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tartu Maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.OÜ Tarmetec (hageja) esitas 4. novembril 2020 Tartu Maakohtule hagi KnK Mefab SIA (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse aluseks oli Läti äriühingu KnK Mefab SIA poolt hagejale 13. märtsil 2020 esitatud tellimus nelikanttorude valmistamiseks ja tarnimiseks. Hageja valmistas tooted ja tarnis need kostjale, kaup jõudis kostjani 30. märtsil 2020 ja 6. aprillil 2020. Hagiavalduse kohaselt on kaupade tellimuskirjas ja müügiarvetel tarnetingimuseks märgitud EXW, mis tähendab seda, et kauba müüja teeb kaubad ostjale kättesaadavaks, andes need
vedajale üle, ostja kannab aga kõik veokulud ja (kahjustamise) riskid alates kaupade vedajale üleandmisest. Incoterms tarneklausli EXW märkimisel ekspordi puhul ei ole müüjal kohustust ise kaupa ostjani toimetada, kuid ta hoolitseb ostja kulul veo korraldamise eest ostja nimetatud sihtkohta. Kaubad anti vedajale üle Tartus, hageja tehase asukohas. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I määrus) art 7 lg-st 1 (a ja b) on asjas õigeks kohtualluvuseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja.
2.Kostja esitas 10. veebruaril 2021 vastuse, milles leidis, et vaidlus tuleb lahendada Läti kohtus. Kostja teatas, et ei nõustu Eestis toimuva menetlusega. Kostja vastuse kohaselt korraldas hageja kauba kohale toimetamise Lätti ning art 7 lg 1 punkt b järgi on kohustuse täitmise koht Läti. Poolte vahel puudub EXW kokkulepe.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Tartu Maakohus jättis 18. veebruari 2021. a määrusega hagi läbi vaatamata ja tagastas hagiavalduse koos lisadega selle esitajale. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EL) nr 1215/2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) artikli 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Kostja asukoht on Lätis. Artikkel 5 lg 1 sätestab, et isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Hageja on viidanud sellele, et pooled on sõlminud EXW kokkuleppe ja seega tuleneks kohtualluvus artiklist 7 (valikuline kohtualluvus). Maakohus leidis, et ainuüksi asjaolu, et kostja on tellimuses viidanud EXW-le, ei tekita kokkulepet kohtualluvuse kohta ega määratle lepingu täitmise kohana Eestit. Lühendi EXW taga peaks olema viidatud sihtkoha aadressile, kostja tellimuses selline viide puudub. Tellimuses on viidatud sihtkohale (delivery address), milleks on Riia. Seega nähtub hageja esitatud dokumentidest, et müüja tegi kaubad kättesaadavaks ostjale muus asukohas, s.o Lätis Vabariigis. Kohus leiab nii kohtualluvuse üldsätete kui valikulist kohtualluvust reguleerivate sätete alusel, et hagejal tuleb esitada kostja vastu nõue Läti Vabariigi kohtusse. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Hageja esitas 5. märtsil 2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2021. a määrus ja saata asi tagasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Antud juhul ei ole pooltel vaidlust, et kaubad on antud vedajale üle Tartus, hageja tehase asukohas Ringtee tn 6. Kaupade tellimuskirja ja müügiarvete kohaselt on tarnetingimuseks märgitud EXW, mis tähendab seda, et kauba müüja teeb kaubad ostjale kättesaadavaks, andes need vedajale üle, ostja kannab aga kõik veokulud ja (kahjustamise) riskid alates kaupade vedajale üleandmisest. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et müüja tegi kaubad ostjale kättesaadavaks Läti Vabariigis. Hageja annab toodetud kaubad alati üle oma tehases Tartus, laadides siin kaubad peale vedajafirma transpordile või tuleb ostja ise oma transpordiga kaubale järele. Kuna antud juhul on kostja märkinud tellimusele EXW klausli ning sihtkohana oma tegevuskoha Lätis, siis tähendab see hageja jaoks seda, et ta korraldab ostja kulul ka transpordi ja lisab transpordikulud müügiarvele. See tähendab aga ikkagi seda, et kaubad loetakse ostjale üleantuks Tartus, kus
kaup antakse üle vedajale, mitte aga sihtkohas Läti Vabariigis. Hageja ei kanna enam mingeid riske seoses kauba säilimisega veol. Maakohus ei ole arvestanud et üleandmiskohustuse täitmise kohaks on asja vedajale üleandmise koht. See reegel tuleneb VÕS § 209 lg 4. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu , et kaubad on väljastanud vedajale ja vedu on korraldatud ostja kulul (vt CMR saatelehed). Seetõttu ei ole kohus ka võtnud seisukohta, kas kaupade vedajale üleandmisega on müügileping müüja poolt täidetud. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas on maakohus lugenud esitatud dokumentidest välja, et müüja tegi kaubad kättesaadavaks ostjale muus asukohas, s.o Lätis Vabariigis. Müüja on andnud kaubad üle vedajale Tartus ja see on CMR-saatelehtedelt näha.
5.Kostja ei nõustu asja arutamisega Eesti kohtus ega Eesti õiguse kohaldamisega. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 üldeeskirjadele võib mõnes liikmesriigis asuvaid isikuid kodakondsusest olenemata kaevata nimetatud liikmeriigi kohtusse. Seega lahendatakse vaidlus kahe ettevõtte vahel kostja alalises asukohas, mis on Läti. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel mingit muud kokkulepet jurisdiktsiooni kohta. Hageja tõlgendus kohustuse täitmiskohast on vale. Määruse (EL) nr. 1215/2012 artikli 7 punkti 1b kohaselt on kohustuse täitmise koht Läti, kuna hageja korraldas ostetud kauba tarnimise Lätti. Kostja ei pidanud korraldama kauba tarnimist, vaid pidi selle Lätis kätte saama, sealhulgas kontrollima kauba kvaliteeti Lätis, mida kostja ei saanud teha Eestis. Kostja lükkab tagasi hageja viite EXW-le, kuna poolte vahel sellist kokkulepet ei ole (nagu hageja ise märgib, poolte vahel puudub kirjalik leping). Kostjale pole selge, mil viisil nende kolme tähe kombinatsioon võib tekitada õiguslikke tagajärgi. Kostja leiab, et kohaldamisele kuulub Läti õigus, kuna konkreetne tehing lõppes hageja poolt korraldatud kaupade tarnega Lätti.
7.Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi saata. Määruskaebus rahuldatakse.
9.TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 2).
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohtu arvates kuulub käesolevas asjas kohtualluvuse kindlaksmääramisel kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EL) nr 1215/2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I) , artikli 7 lg 1 punkt a ja punkti b esimene taane. Nimetatud sätte kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Müügi
puhul käsitletakse asjaomase kohustuse täitmise kohana liikmesriiki, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda. Seega sõltub riik, kuhu hagi esitada tuleb, sellest, mida pidada asjaomase kohustuse täitmise kohaks. Müügilepingu puhul saab selleks olla teistsuguse kokkuleppe puudumisel koht, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda. Eelnevast tulenevalt on müügilepingust tuleneva haginõude esitamine Eesti kohtusse õigustatud juhul, kui kaubad anti üle Eestis.
11.Hageja esitatud asjaoludel on tegemist müügilepinguga ning kaup anti vedajale üle hageja asukohariigis. Vaidlus seisneb peamiselt selles, kas kaupade vedajale üleandmisega on kaubad üle antud ostjale (kostjale) ja seega täidetud asjaomane kohustus kohtualluvuse määramise eeldusena. Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui vaidluse läbivaatamisel kvalifitseeritakse õigussuhe teenuse osutamisena (töövõtulepinguna) või komplekslepinguna, siis on vaidluse lahendamiseks pädev Eesti kohus, kuna kohaldamisele kuuluks (Brüssel I) artikli 7 lg 1 punkt a ja punkti b teine taane, mille kohaselt teenuste osutamise puhul võib esitada hagi liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada.
12.Kaupade tellimuskirja ja müügiarvete kohaselt on tarnetingimuseks märgitud EXW ja tarneaadressiks kostja Riias asuv aadress. EXW puhul on tegemist Incotermsi, Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) egiidi all koostatud ja publitseeritud rahvusvaheliste kaubandusreeglite kogu tarneklausliga. Incoterms’i tarneklauslitega reglementeeritakse, kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma. Tarneklausli nimele järgneva geograafilise punkti nimetusega fikseeritakse koht, kus müüja põhilised kaubaga seonduvad kohustused lõpevad. EXW puhul on see ühtlasi ka tarnekohaks, kus kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb müüjalt ostjale üle. EXW (Ex Works), hangitud tehasest tarneklausel tähendab, et müüja oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba ostja käsutusse oma territooriumil või mõnes teises nimetatud kohas (tehases, laos jms). Ostja peab kandma kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid kauba toimetamisel soovitud sihtkohta alates müüja territooriumist.
13.Maakohus leidis ekslikult, et ainuüksi asjaolu, et kostja on tellimuses viidanud EXW-le, ei tekita kokkulepet kohtualluvuse kohta või ei määratle lepingu täitmise kohana Eestit. Kostja on tellimusele märkinud inglise keeles üksteise alla „tarneaadress (kostja aadress)“ ja „tarnetingimused EXW“. Ka hageja on oma arvetele kirjutanud inglise keeles „tarneaadress (kostja aadress)“ ja „tarnetingimused EXW“. Ringkonnakohus leiab, et neid dokumente koos hinnates võib asuda seisukohale, et tarnetingimusteks on valitud EXW, mis tähendab, et kauba üleandmine ostjale toimus müüja territooriumil. Kostja ise on korduvalt märkinud, et kauba kättetoimetamist korraldas hageja, teenuse eest maksis kostja. See on kooskõlas EXW tarneklausliga, mille puhul ei ole müüjal kohustust ise kaubad ostjani toimetada, kuid ta hoolitseb ostja kulul veo korraldamise eest ostja nimetatud sihtkohta. Ringkonnakohus leiab, et hageja on esitanud asjaolud, mis annavad aluse määratleda vaidluse kohtualluvuse Eestis Brüssel I määruse artikli 7 lg 1 alusel.
14.TsMS § 427 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 423 lõike 1 punktides 2, 7–10 ja 12 nimetatud alustel.
Maakohus jättis hagi läbi vaatamata § 423 lg 1 p-i 13 alusel, seega saab ringkonnakohtu määrusele edasi kaevata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Indrek Parrest
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.