OÜ Tarmetec hagi KnK Mefab SIA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9879,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Tarmetec (registrikood 10322549) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat R. V. Kostja KnK Mefab SIA (registrikood 40103621044; Ganibu dambis 19 Riga LV-1005 Läti Vabariik; epost: [email protected]; [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
08.02.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata KnK Mefab SIA taotlus eelotsuse küsimiseks.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista kostjalt KnK Mefab SIA hageja OÜ Tarmetec kasuks välja põhivõlg 8785,67 eurot ja viivised 1352,30 eurot.
4.Mõista kostjalt KnK Mefab SIA hageja OÜ Tarmetec kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 11.03.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
Mõista kostjalt KnK Mefab SIA hageja OÜ Tarmetec kasuks välja menetluskulud 2797,35 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Tarmetec esitas 04.11.2020 Tartu Maakohtule hagi KnK Mefab SIA vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 8785,67 eurot, kuni 04.11.2020 viivis 391 eurot ja alates 05.11.2020 viivis 8% aastas + Euroopa Keskpanga intressimäär põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 13.03.2020 hagejale tellimuse 24 660 euro väärtuses erinevates mõõtudes nelikanttorude valmistamiseks ja tarnimiseks. Hageja valmistas tooted ja tarnis need kostjale kahe saadetisena. Esimene kaubalaadung jõudis kostjani 30.03.2020 ja teine 06.04.2020. Hageja esitas kostjale 30.03.2020 arve summas 12 513,76 eurot ja 06.04.2020 arve summas 12 513,76 eurot. Tellimuskirjas näidatud summadele oli lisandunud transpordi ja kaubaaluste hind. Kostja on tasunud 30.03.2020 arve 16.03.2020 ettemaksena summas 12 258 eurot. 06.04.2020 arve tasus kostja 06.04.2020 osaliselt summas 3983,85 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees on 8785,67 eurot. Kostja tunnistas 21.04.2020 e-kirjas võlgnevust ja lubas arve tasuda hiljemalt 05.05.2020, kuid ei ole arvet tasunud. Hageja leidis, et kuna lepingule iseloomulik kohustus on täidetud Tartus, on müügileping tugevamalt seotud Eestiga ning REÕS § 33 lg 1 kohaselt kuulub asjas kohaldamisele Eesti õigus. Lisaks põhivõlale palus hageja kostjalt välja mõista viivised VÕS § 113 lg 1 toodud määras alates 07.04.2020.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja müüdud toode puudustega ning kostja pidi puudused ise kõrvaldama. Hageja toodetud torud olid ebaühtlased ja neil olid kahjustused. Hageja on puuduseid osaliselt e-kirjadega tunnistanud. Kuna kostja Ühendkuningriigis asuv klient ei võtnud kaupa vastu, pidi kostja ise puudused kõrvaldama. Kostja on oma nõude tasaarvestanud hageja nõudega vastavalt Läti seadustele. Tasumata summa 8785,67 eurot on sama suur kui kostjale tekkinud kahju. Kostja kahju oli kaupade vedu 5500 eurot ja torude sirgendamise kulud 3200 eurot, hiljem on kahju suurenenud. Vaidluse lahendamise raames nõustus hageja kostjale hüvitama torude sirgendamise kulud 3200 eurot. Kostja vaidles vastu ka viivistele. Kostja leidis samas, et kohaldamisele kuulub Läti õigus, kuna tehing lõppes kauba tarnimisega Lätti. Kostja palus kohtul esitada Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse küsimus kohtu pädevuse kohta.
HAGEJA VASTUVÄITED TASAARVESTUSAVALDUSELE
2/5
3.Hageja vaidles tasaarvestusele vastu. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole hagejale selge, millise dokumendiga ja millises summas on kostja hageja nõude enda nõudega tasaarvestanud. Kostja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Kostja ei ole piisavalt täpselt kirjeldanud kauba puudusi ega andnud hagejale võimalust väidetavate puudustega kauba asendamiseks või kauba parandamiseks. Kostja ei selgitanud, kui paljud detailid olid puudustega. Kostja ei ole nõudnud asja parandamist või asendamist ja on seega kaotanud võimaluse nõuda mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja väitel kaubal puuduseid ei olnud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • kostja esitas 13.03.2020 hagejale tellimuse 24 660 euro väärtuses erinevates mõõtudes nelikanttorude valmistamiseks ja tarnimiseks (dtl 8); • hageja valmistas tooted ja tarnis need kostjale 30.03.2020 ja 06.04.2020 (dtl 9, 10); • hageja esitas kostjale kauba kohta 30.03.2020 arve summas 12 513,76 eurot ja 06.04.2020 arve summas 12 513,76 eurot (dtl 11, 12). • kostja tasus 30.03.2020 arve 16.03.2020 ettemaksena summas 12 258 eurot. 06.04.2020 arve tasus kostja 06.04.2020 osaliselt summas 3983,85 eurot (dtl 13). Seega oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes.
5.Kohus on pooltele selgitanud, et töövõtulepingule kuulub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.2008 määruse nr 593/2008 (Rooma I) art 4 p 1 järgi kohaldamisele Eesti õigus. Kui pooled on soovinud kohaldada lepingule mõne muu riigi õigust, tuleb neil sellist kokkulepet tõendada. Kumbki pooltest ei ole väitnud ning tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe mingi muu riigi õiguse kohaldamiseks. Kohus lähtub asja lahendades Eesti seadustest.
6.Kostja on esitanud taotluse esitada Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse küsimus vaidluse pädevuse kohta. Kostja on palunud esitada Euroopa Liidu Kohtule kaks eelotsuse küsimust: • kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1/2012 on antud juhul kohaldatav? 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, kui see on olemas, millise liikmesriigi (Läti või Eesti) pädevusse antud vaidlus kuulub; • kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EL) nr 1/2003 on käesoleval juhul kohaldatav? 593/2008 lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I), kui see on olemas, siis kõnealuse vaidluse suhtes kohaldatava liikmesriigi õigus. Kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtul ei ole tekkinud küsimust selles, kas Euroopa Liidu määrused kohalduvad käesolevas asjas. Maakohus jääb selle juurde, et määrused kohalduvad. Kuna Tartu Ringkonnakohus on andnud oma seisukoha kohtualluvuse kohta ja leidnud, et vaidlus allub Eesti kohtule, lähtub maakohus sellest. Kohus ei pea põhjendatuks küsida kohtualluvuse kohta eelotsust. Tegemist ei ole õiguslikult vaieldava küsimusega. Kohtualluvuse puhul on küsimus poolte vahel sõlmitud kokkuleppe tõlgendamises ning seda saab teha liikmesriigi kohus.
7.VÕS § 637 lg 3 ja 4 kohaselt oli kostjal kohustus töövõtulepingu alusel esitatud arve tasuda – töö oli valmis ja kostjale üle antud. Arvete alusel on tasumata 8 785,67 eurot
3/5
(12 513,76 + 12 513,76 - 12 258 - 3983,85). Hagejal on õigus nõuda nimetatud summa tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 637 alusel.
8.Kostja selgituste kohaselt on ta hageja nõude tasaarvestanud enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestusavalduse võib esitada ka kohtumenetluses. Kostja 01.02.2021 vastusest nähtub, et ta soovib oma nõude tasaarvestada hageja nõudega (dtl 55). Kohus peab kostja vastust piisavalt selgeks – üheselt on aru saada kostja tahe nõudeid tasaarvestada. Nõuete tasaarvestamiseks peab kostja tõendama, et tal on hageja vastu nõue. Kostja väidetest nähtub, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Kohtul tuleb kostja nõude lahendamiseks analüüsida: 1) kas töövõtja tehtud töö vastas lepingutingimustele; 2) kas töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest; 3) kas kostja sai kasutada õiguskaitsevahendeid. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kostja väitel ei vastanud töö lepingule, kuna hageja tarnis kostjale puudustega toote. Hageja on sellele väitele vastu vaielnud ning kostja oleks pidanud puuduste olemasolu tõendama. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, kas ja millises mahus ei vastanud töö (hageja toodetud torud) lepingutingimustele. Kostja on väitnud, et ta pidi kulutama kaupade veole 5500 eurot ja torude sirgendamisele 3200 eurot, kuid ta ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja väidetest ei nähtu, kas hageja vastutab tehtud töö võimaliku puuduse eest. Kostja ei ole selgitanud, kas ta teavitas hagejat mõistliku aja jooksul võimalikest puudustest (VÕS § 644). Kostja ei ole selgitanud ka seda, kas kostja andis hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (VÕS § 646).
9.Seega ei ole kostja tõendanud, et tal oleks hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 637 alusel 8 785,67 eurot.
10.Lisaks põhivõlale mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 alusel viivised alates 07.04.2020 (teise arve saamise aeg) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kuni kohtuotsuse kuulutamiseni on viiviste summa 1352.3 eurot.
11.Menetluskulud Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda. TsMS § 143 p 1 kohaselt on tõlkimiskulud asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on õigusabikulud kohtuvälised kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb asja menetluse eest tasuda riigilõivu. Kõik need kulud jätab kohus kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2100 eurot (17,5 tundi * 120 EUR). Lisaks on hageja tasunud hagiavalduse ning määruskaebuse esitamisel riigilõivusid kokku 600 eurot ning tõlkimiskulusid 97,35 eurot. Kohus, arvestades tsiviilasja vaidluse sisu, hageja nõude olemust, menetluse käiku ning hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu 4/5
võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et hageja õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud. Poolte vahel on olnud vaidlus kohtualluvuse üle, s.t vaidlust on selles küsimuses lahendanud ringkonnakohus. Lisaks on poolte vahel olnud vaidlus kohaldatava õiguse üle, asjas on esitatud tasaarvestusavaldus. Seega on vandeadvokaadi ajakulu 17,5 tundi põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt on tunnihind 120 eurot tavapärane. Kokku mõistab kohus kostjalt välja hageja põhjendatud menetluskulude katteks käesolevas tsiviilasjas 2797,35 eurot (2100 eurot + 600 eurot + 97,35).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.