Ühinguõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

N (sünd xxx) ja S D

Edasikaebamise kord 1(5)

2-19-135253 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Sillamäe linn, Viru pst 37c korteriühistu esitas 26.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A N 343,70 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 25.02.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse seoses sellega, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada mõistliku aja jooksul ning andis asja lahendamiseks Viru Maakohtule. Avaldaja esitas 23.03.2020 Viru Maakohtule avalduse A N (põhivõlgnik) ning A D ja S D vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Avalduse kohtule esitamisel selgus, et põhivõlgnik on korteriomandi võõrandanud ning alates 16.01.2020 said korterimanikeks ja korteriühistu liikmeteks A D ning S D , millest ei ole korteriühistut ja valitsejat teavitatud. Kinnistusregistri andmete kohaselt oli korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanik 06.05.2009 kuni 16.01.2020 A N , alates 16.01.2020 on ühisomanikeks A D ja S D . Sillamäe linn, Viru pst 37c elamus on moodustatud korteriühistu. Avalduse kohaselt on korteriühistu täitnud oma kohustusi ning kandnud kulutusi seoses elamu tavapärase valitsemise, korrashoiu ja kommunaalkuludega, mille eest esitas korteriomanikele, sh põhivõlgnikule igakuuliselt arved majandamiskulude tasumiseks, mille tasumise tähtpäevaks oli järgneva kuu 20. kuupäev. Vaatamata teenuste saamisele ja igakuiselt saadetud arvetele on põhivõlgnik alates 2018 augustist tasunud arveid ebaregulaarselt ning vaid osaliselt, mille tõttu tekkis tal võlgnevus korteriühistu ees. Võlgnik on sellest ajast tasunud majandamiskulude katteks kokku 1151 eurot (02.04.2019 551 eurot, 01.10.2019 500 eurot ja 01.01.2020 100 eurot). Tasutu on arvestatud eelmiste perioodide eest võlgnevuse katteks, osaliselt jäi tasumata arve 2019 juuli eest summas 57.82 eurot, pärast seda ei ole rohkem midagi tasutud. Arvete jätkuva tasumata jätmisega suurenes puudutatud isikute võlgnevus avaldaja ees ja 01.03.2020 seisuga (koos veebruarikuu arvega) moodustab see 859.27 eurot. Eeltoodust tulenevalt taotleb avaldaja puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista 01.03.2020 seisuga majandamiskulude võlgnevus 859.27 eurot, 27.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras summas 64.59 eurot ja jooksev viivis tasumata põhivõlgnevuselt KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras alates 28.11.2020 (kaasa arvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni. Avaldaja palub jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Avaldaja on välja toonud arvestused majandamisekulude kululiikide kohta korteriomandile xxx üldpinnaga 46,90 m2. Arvesti lugemise erinevus on veekaod, mis korteriomanikud kannavad vastavalt korteriomandi suurusele, arve esitatakse maja üldveearvesti näitude alusel. Hoone hooldamine on elamu majapidamisega (korrashoid, raamatupidamine, avariiteenistust jne) seotud kulu tariifiga 0,4561 eurot/m2, mis kehtestati korteriühistu üldkoosoleku 26.06.2018 otsusega, võlgniku jaoks summas 21.39 eurot. Küte on tasu tarbitud soojusenergia eest, arvestatskse maja soojusarvesti näitude alusel, korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia arvestatakse Sillamäe Linnavalitsuse 29.09.2000 määruse nr 642-m ja 04.04.2001 määruse nr 238-m alusel (kütteperioodil ja kütteperioodi vaheajal tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodika). Elumajas üldtarbitud soojus on tasu tarbitud soojusenergia eest kütteperioodi 2(5)

2-19-135253 vaheajal, arvestused on tehtud lähtudes tarbitud soojusenergiast ja kehtestatud metoodikatest, kulud jagatakse korteriomanike vahel võrdsetes osades. Üldelektrienergia ja võrguteenuse kulud on kulud elektri tarbimise eest maja üldkasutatavates ruumides, kulud jagatakse korteriomanike vahel vastavalt korteriomandi suurusele. Prügiveo teenuse hind kooskõlastatakse Sillamäe Linnavalitsusega, hind määratakse ühe inimese kohta kuus, prügiveo hind Sillamäe linnas on alates 01.01.2019 3.99 eurot ja alates 01.03.2020 4.61 eurot inimese kohta. Remondifondi eraldised on kehtestatud korteriühistu üldkoosoleku 26.06.2018 otsusega suuruses 0,05 eurot/m2, võlgniku jaoks 2.35 eurot. Reservfondi eraldised on kehtestatud korteriühistu üldkoosoleku 26.06.2018 otsusega suuruses 0,1533 eurot/m2, võlgniku jaoks 7.19 eurot. Sissekäigu koristamise kulu kannavad korteriomanikud vastavalt korteriomandi suurusele, maksete suurus arvestati tariifiga 0,04 eurot/m2 koos käibemaksuga, võlgniku osa 1.88 eurot. Fonolukusüsteemi teenindamise kulu kehtestatud korteriühistu üldkoosoleku 10.09.2019 otsusega, tariifiga 0.30 eurot kuus. Kindlustusmaksed on korteriühistu üldkoosoleku 02.04.2019 otsuse alusel S K AS-ga sõlmitud kindlustuslepingu alusel tasumusele kuuluvad maksed tariifiga 0,016 eurot/m2, võlgniku osa 0.75 eurot. Lifti hooldusega seotud kulud kannavad korteriomanikud vastavalt korteriomandi suurusele tariifiga 0.0321 eurot/m2 koos käibemaksuga, võlgniku osa 1.51 eurot. Sihtotstarbelise remondifondi maksete tegemine korteripinna põhjal alates 2019 mai kuni september suurusega 1 euro/m2 otsustati üldkoosoleku 02.04.2019 otsusega, võlgniku osa 46.90 eurot. Üldkoosoleku 10.09.2019 otsusega otsustati koguda remondifondi täiendav raha talveperioodil (oktoover-aprill) suurusega 0.30 eurot/m2, võlgniku osa 14.07 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Avalduse ja selle täiendused on kätte toimetatud A N ja S D 28.01.2021 menetlusdokumentide avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, A D tööandja kaudu 01.06.2020 ja (täiendused) 26.04.2021. Puudutatud isikud ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole nendelt nõutavatele summadele vastu vaielnud. Viru pst 37c, Sillamäe linn elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on moodustatud Sillamäe linn, Viru pst 37c korteriühistu. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu puudutatud isikutele majandamiskulude tasumiseks erandeid tulenevalt korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Puudutatud isikud on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses. Avaldaja on esitanud nõude korteriga seotud majandamiskulude võlgnevuse kohta korteriühistu ees perioodi juuli 2018 kuni 01.03.2020 eest, avaldaja selgitusel hakkas võlgnevus tekkima augustis 2018, kuid avaldaja arvestas tasutud 1151 eurot varasemate võlgnevuste katteks, osaliselt on katmata juuli 2019 arve, seejärel hakkas võlgnevus uuesti tekkima. Võlgnikule esitatud arvete (dtl 23-43) ja kliendivõlgnevuse ja laekumiste aruannete (dtl 19) põhjal on põhivõlgnevus nimetatud perioodi eest summas 859.27 eurot (arvestatud 2010.27 eurot, tasutud 1151 eurot). Võlgnevus koosneb järgmistest kommunaalteenuste ja tasude liikidest: hoone hooldamine, küte, lift, üldelekter ja –elektrivõrk, prügivedu, remondi- ja reservfond, sissekäigu koristamine, juuniseptember 2019 elumajas üldtarvitatud soojus, alates september 2019 fonosüsteemi teenindamine, kindlustusmaksed. Avaldaja on põhistanud ning tõendanud kortermajale osutatud teenuste – hoone hooldamine ja sissekäigu koristamine, küte, soojusenergia, üldelektrienergia ja võrguteenus, prügivedu, fonolukusüsteemi teenindamine, kindlustus, lifti hooldamine - kulude kujunemist ning jaotust korteriomanike vahel, s.h A N väljastatud arvetel avalduses märgitud võlgnevuse nõude perioodil 3(5)

2-19-135253 (dtl 240-120, tarbitud soojusenergia ja selle maksumuse arvestus dtl 135-145, tarnijate arved avaldajale dtl 164-236). Avaldaja on esitanud selgitused ja tõendid (korteriühistu 26.06.2018, 02.04.2019, 10.09.2019 üldkoosoleku otsused dtl 122, 155, 152) remondi- ja reservfondi maksete suuruse kujunemise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. KrtS § 43 lg 1 järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. KrtS § 43 lg 2 kohaselt korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kohus tuvastas, et korteriomandi asukohaga xxx omanik oli 06.04.2009 kuni 15.01.2020 A N ning 15.01.2020 kinnistamisavalduse alusel alates 16.01.2020 ühisomanikud A D ja S D . Kinnistusraamatu kandest ei nähtu, et viimased oleksid saanud korteriomanikeks korteri võõrandamisel täite- või pankrotimenetluse käigus. TsMS § 477 lg 5 kohaselt kohus ei ole hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et avaldaja põhivõlgnevuse nõue summas 859.27 eurot on põhjendatud, kuid kohus muudab nõude jagunemist puudutatud isikute vahel. Kohus asub seisukohale, et KrtS § 43 lg-tes 1 ja 2 sätestatut arvestades tuleb jätta erinevalt avaldaja taotletust alates korteriomandi omandamisest tekkinud kulud üksnes solidaarselt A D ja S D kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb A N A D ja S D solidaarselt mõista avaldaja kasuks välja perioodi 01.07.2018 kuni 15.01.2020 eest majandamiskulude võlgnevuse 665.40 eurot (arvestatud juuli 2018 kuni detsember 2019 1752.47 eurot + 01.-15.01.2020 63.93 eurot (132,12/31 * 15 päeva) – tasutud 1151 eurot). A D ja S D solidaarselt tuleb avaldaja kasuks välja mõista alates korteri omandamisest 16.01.2020 kuni 01.03.2020 majandamiskulude võlgnevus 193.87 eurot (132.12/31 * 16 päeva + 125.68) Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikutelt ka viivise väljamõistmist. Avaldaja palub avalduse täiendustes (dtl 242) välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt seisuga 27.11.2020 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis majandamiskulude maksmisega viivitamise eest KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras kokku summas 64.59 eurot. Samuti palub 4(5)

2-19-135253 avaldaja välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt jooksev viivis tasumata põhivõlgnevuselt KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras alates 28.11.2020 (kaasa arvatud) kuni võlgnevuse kohase tasumiseni KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue on samuti põhjendatud ja tuleb rahuldada, samas tuleb ka viivisenõue jagada tulenevalt põhivõlgnevuse jaotusest puudutatud isikute vahel taotletust erineval viisil. Avaldaja on arvestanud seadusjärgset viivist (8% aastas) alates juulist 2019 tasumata maksetelt (viivisearvestus dtl 237) kuni 27.11.2020 kokku summas 64.59 eurot. Kohus nõustub viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni määruse tegemiseni, s.o alates 28.11.2020 kuni 09.06.2021 (k.a), s.o 194 päeva eest (vt www.viivisekalkulaator.ee). Eeltoodust tulenevalt tuleb 09.06.2021 seisuga avaldaja kasuks välja mõista A N , A D ja S D solidaarselt viivis kokku summas 81.70 eurot (49.49 + 3.93 (8.14/31 * 15) + 28.28 (põhinõudelt 665.40 eurot)) ning A D ja S D solidaarselt viivis kokku summas 19.39 eurot (4.21 (8.14/31*16) + 6.94 + 8.24 (põhinõudelt 193.87 eurot)). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele alates 10.06.2021 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isikute tegevusetus, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja palus jätta kõik menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Avaldaja ei ole kohtule vastuseks 16.12.2020 kohtunõudele menetluskulude nimekirja esitanud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isikutelt tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik 5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.