Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXil tasuda YYule kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 19.05.2020 Harju Maakohtule hagi YYu vastu kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja aadressil Xxxxxxxx tn xx-xx Tallinnas asuva korteri (korteriomand) omanik, mille varasemalt oli soetanud hageja poeg PP. PP ja kostja kooselust, mis algas 2006.a, sündis 08.11.2008 tütar BB.
3.25.01.2010 sõlmitud kinkelepinguga võõrandas hageja korteriomandi kostjale (kinkeleping). Sama lepinguga koormas kostja korteriomandi tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega PP kasuks.
4.2020.a kevadel lõppes PP ja kostja kooselu. Koheselt pärast kooselu lõppemist esitas kostja PP vastu mitmeid varalisi nõudeid, mis puudutavad nende kooselu ajal ühiselt soetatud vara.
5.Kostja on jämedalt tänamatu nii hageja kui ka hageja poja suhtes, mistõttu tegi hageja 02.04.2020 kinkelepingust taganemise avalduse, mille notar RR toimetas kostjale kätte. Kinkelepingust taganemise avalduses tegi hageja ettepaneku sõlmida 29.04.2020 kell 12:00 notari büroos asjaõigusleping korteriomandi tagastamiseks. Kostja notari büroosse ei ilmunud.
6.Kostja, saades teada hageja poolt esitatud kinkelepingu taganemise avaldusest, soovis koheselt lõpetada PP isikliku kasutusõiguse korteriomandile ja broneeris selleks notar NN juures aja 28.04.2020. Seejärel esitas kostja kohtule hagi PP vastu isikliku kasutusõiguse kande lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-20-6925).
7.Kuna kostja on käitunud hageja ja tema poja suhtes tänamatult, on hageja kinkelepingu kehtivalt üles öelnud ja seetõttu tuleb kostjal korteriomand hagejale tagastada. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja väide, et kostja on olnud jämedalt tänamatu, on ebaõige ja paljasõnaline. Samuti on ebaõige hageja väide, et ta pöördus kinkelepingust taganemiseks notari poole. Kostja sai notar RRilt teada hagiavaldusest. Kostja ei ole teadlik kinkelepingust taganemise avaldusest, rääkimata avalduse kostjale kättetoimetamisest. Seetõttu ei saanud kostja teada ka notari ajast, rääkimata sellest, et kostja oleks jätnud põhjuseta notarisse ilmumata.
10.Õige on see, et kostja ise pöördus notari juurde sooviga lõpetada korteriomandile PP kasuks seatud isiklik kasutusõigus, kuid ebaõige on väide, et kostja tegi seda hageja poolt kinkelepingust taganemise tõttu. Kostja on vaidlusaluse korteri omanik ning vajab seda enda ja lapse jaoks, sest teist kinnisasja, mida eluruumina kasutada, kostjal ei ole. Kostja ei pea võimaldama hageja pojale ega hagejale oma vara tähtajatut kasutusõigust olukorras, kus kostja vajab korterit enda ja lapse tarvis. Hageja ei vaja korteriomandit elamiseks, sest hageja elab ise Valgamaal ja hageja pojal on võimalik elada enda teistel kinnisasjadel.
11.PP ei ole kunagi vajanud korteriomandit elamiseks. Seda korterit on vaid üürile antud.
Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5130 eurot koos viivisega.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et 24.03.2020 lõppes kostja ja hageja poja PP kooselu. Pooled ei vaidle ka selle üle, et pärast kooselu lõppemist esitas kostja nõude PP isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks.
14.Hinnates asjas esitatud tõendeid ja konkreetse juhtumi asjaolusid, ei ole kostja käitumine hageja ja tema poja suhtes ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda jämeda tänamatusena.
15.Tunnistaja PP ütlustega on tõendatud, et ta ei ole kasutanud tema kasuks seatud isiklikku kasutusõigust eesmärgipäraselt. Kinkelepingu p 5.2. kohaselt oli tal õigus kasutada korteriomandit elamiseks ja ta võis korterisse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Tegelikult on PP, sõltumata notariaalse kinkelepingu sisust, käsitlenud ennast korteriomandi n-ö tegeliku omanikuna ja mh korterit nii pika- kui lühiajaliselt üürile andnud.
16.Kohus ei hinda käesolevas menetluses tsiviilasjades nr x-xx-xxxxx (kostja hagi PP vastu isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks) ja nr y-yy-yyyyy (kostja hagi PP vastu hüvitise väljamõistmiseks) esitatud nõuete põhjendatust. Pärast PP ja kostja lahkuminekut varaliste nõuete kohtu kaudu lahendamine ei ole praeguses asjas aluseks, mille järgi saaks tuvastada kostja jämeda tänamatuse kinkelepingust taganemise kontekstis. Mh tuleb arvesse võtta, et kostja ei ole esitanud hagi hageja vastu ning hageja on kostjale kinnitanud, et ta soovib kostja perega ka edaspidi suhelda ja ta on tiritud n-ö kodusõtta. Ka tunnistaja PP ütlustest nähtub, et sisuliselt on vaidlused tema ja kostja vahel ning hagejat pidas tunnistaja üksnes vaidlusaluse korteriomandi „formaalseks“ omanikuks.
17.Eeltoodust järeldub, et asjaolud, mida hageja ja hageja poeg PP käsitlevad kui kostja jämedat tänamatust, on tegelikult seotud eelkõige endiste elukaaslaste PP ja kostja erimeelsustega neile kuulunud kinnisvara ning muude varaliste hüvede jagamisel. Poolte seisukohtadest ja tunnistaja ütlustest järeldub, et käesolevas tsiviilasjas hagi esitamiseni viinud sündmused said alguse sellest, et kostja ei nõustunud tunnistaja PP sooviga müüa vaidlusalune korteriomand, vähemalt mitte sellisel viisil, et korteri müügist saadav raha jääks PPle.
18.Nii kinkelepingust kui kinnistusraamatu kandest tulenevalt on vaidlusaluse korteri omanik rohkem kui 10 aastat kostja. Seega ei saanud tunnistaja PP kui korteri omanikuks mitteolev isik kostjalt nõuda korteri müüki ja kostjapoolne müügist keeldumine ei saa olla vaadeldav jämeda tänamatusena hageja ega tema poja PP suhtes. Kuigi tunnistaja PP väitel olevat kostja suuliselt lubanud vormistada vajadusel korteri PP nimele, on kostja seda eitanud ja sellise lubaduse olemasolu on vastuolus kostja 30.03.2020 e-kirjaga. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks n-ö sõna-sõna vastu olukorras lugeda tunnistaja ütlustega tõendatuks korteri PP nimele vormistamise lubaduse olemasolu. Pealegi ei oleks selline väidetav suuline lubadus tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS )§ 641 regulatsioonist kehtiv ega jõustatav.
19.Samuti ei pea kohus konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades jämedaks tänamatuseks seda, et kostja asus pärast endiste elukaaslaste suhte purunemist 24.03.2020 nõudma PP kasuks vaidlusalusele korterile seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamist. Sellise nõude põhjendatust saab kohus hinnata tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Tuvastatud asjaolude kohaselt elas PP vähemalt kuni kostjast lahkuminekuni 24.03.2020 Xxxxxxxxxxx x majas ja eelnevalt elas ta koos kostjaga aadressil Yyyyyyy 5. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et xxxxxxxx x– xx korter oli üüril, üürileping oli 2013. aastani ja seejärel olid suulised lepingudx kuni 2019 aastani ning
samuti asjaolu, et PP üüris 2020. a suvel Xxxxxxxx tn xx-xx korterit kuu aega välismaalastele. Sellest järeldub, et PP ei vajanud vaidlusalust korteri isiklikku kasutusõigust kinkelepingus märgitud eesmärgil ehk enda elamiseks, oma pereliikmete majutamiseks või enda eest hoolitsemiseks. Tunnistaja kinnitusel asus ta sellesse korterisse elama alles 10.09.2020.
20.Kuigi tunnistaja väitel elab ta käesoleval hetkel Xxxxxxxx tn xx-xx korteris, ei põhjendanud tunnistaja kohtu jaoks veenvalt, miks ta asus sinna elama just pärast kostjaga juriidiliste vaidluste tekkimist ja käesoleva kohtumenetluse ajal. Tunnistaja PP viitas talle kuuluva Tulbi tee 5 maja ja tema senise kodu kasutusloa puudumisele, kuid jääb arusaamatuks, miks ta pidas võimalikuks vaatamata puuduvale kasutusloale elada eelnevalt koos oma naise ja alaealise lapsega Tulbi tee 5 majas mitu aastat. Tunnistaja käitumine oma senise elukoha väidetaval muutmisel 2020.a septembris ja väidetav vajadus Xxxxxxxx tn xx-xx korteri kui enda uue elukoha järgi just käesoleva kohtumenetluse ajal viitab soovile mõjutada pooltevaheliste juriidiliste vaidluste tulemust. Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus tunnistaja ei olnud Xxxxxxxx tn xx-xx korteris püsivalt elanud alates kinkelepingu sõlmimisest rohkem kui 10 aastat tagasi ja vaidlusalune korter oli üürnike kasutuses, vajas ta just pärast kostjast lahkuminekut ja juriidiliste vaidluste tekkimist seda korterit oma uueks elukohaks. Tunnistaja väited Xxxxxxxx tn xx-xx korteri kui enda uue elukoha kohta on vastuolus ka tema kinnitusega, et tema sooviks oli Paadi tn 14-a-10 korter müüa ja sellega, et ta üüris veel 2020. a suvel korterit kuu aega välismaalastele.
21.Eeltoodud põhjustel ei saa pidada objektiivselt hukkamõistetavaks ega jämedalt tänamatuks kostja poolt isikliku kasutusõiguse kustutamise vaidluse algatamist rohkem kui 10 aastat pärast kinkelepingu sõlmimist. Seejuures on kostja jämeda tänamatuse hindamisel muude asjaolude kõrval oluline ka kinkelepingu sõlmimise aeg - 25.01.2010. Rohkem kui 10 aastat pärast kinkelepingu sõlmimist kostja kui korteri omaniku poolt algatatud vaidlus Xxxxxxxx tn xx-xx korteri isikliku kasutamisõiguse üle ei ole vaadeldav objektiivselt hukkamõistetava teona. Sõltumata tsiviilasja nr x-xx-xxxxx lahendusest ei ole kostja pärast PPga suhte purunemist käitunud isikliku kasutusõiguse kustutamist nõudes jämedalt tänamatult, sest kostjal on iseenesest mõistlikud põhjused sellise nõude esitamiseks. Kostja selgitas, et PP pereliikmeteks olid kostja ning on jätkuvalt kostja ja PP ühine tütar BB, kes vajavad Xxxxxxxx tn xx-xx korterit kui kostja omandit eluruumina kasutamiseks. Seejuures ei ole PP ise vajanud seda korterit enda elukohana ning võiks elada ka enda ja kostja endises ühises elukohas - Wwwwww tee w majas.
22.Samuti on tuvastatud asjaoludel PP pidanud end õigustamatult vaidlusaluse korteri omanikuks ja nõudnud kostjalt Xxxxxxxx tn xx-xx korteri müüki viisil, et korteri müügist saadav raha jääks PPle. Tunnistaja kinnitas kinnisvaraga seotud erimeelsuste olemasolu, kuid lisas, et ei saa väita, et kostja tegeleks väljapressimisega. Sellistel asjaoludel ei ole PP ja kostja kui endiste elukaaslaste vahelisi tülisid ning kohtuvaidlusi võimalik asetada käesolevas menetluses kinkelepingust taganemise põhjendusena toodud nn jämeda tänamatuse konteksti. Muuhulgas tuleb arvestades ka kinkelepingu sõlmimisest möödunud aega ja seda, et rohkem kui 10 aastaga võivad pooltevahelised suhted paratamatult ja objektiivselt muutuda ilma, et selles oleks midagi tavatut või ebaeetilist. Ei ole võimalik eeldada, et kellegi kooselu oleks igavene. Xxxxxxxx tn xx-xx korteri kinkelepingust ei tulene kohustust tagastada kinkena saadud korter hageja poja ja kostja kooselu lõppemisel hagejale.
23.Samuti ei kvalifitseeru kinkelepingust taganemist õigustava jämeda tänamatusena ka muud käesolevas menetluses hageja ja PP poolt väljatoodud PP ja kostja suhet puudutavad erimeelsused ja emotsioonid, nagu näiteks tunnistaja väidetu, et ta on kostjas pettunud ega see, kuidas tuleks lahendada PP ja kostja ühise lapse suhtluskord. Samuti ei ole käesoleva menetluse esemeks PP ja kostja vaidlused autokasutuse üle. Kohtu hinnangul vastavatest tõenditest kostja jämedat tänamatust ei ilmne. Tõendite alusel ei ole põhjust nõustuda hageja seisukohaga, nagu
oleks kostja eksinud ühiskonna moraalinormide vastu, petnud PP usaldust ja headust ning asunud astuma alatuid samme tema varaliseks ja emotsionaalseks kahjustamiseks.
24.PP ja kostja tülid ning vastastikused politsei kutsumised näitavad küll nendevaheliste suhete probleeme ja kõrgendatud emotsionaalsust, kuid tõenditest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis viitaks kostja jämedale tänamatusele. Muuhulgas ei ole kinnitamist leidnud hageja väide PP ähvardamise kohta kostja poolt. Politsei- ja Piirivalveameti 23.04.2020 väljastatud teatisest kostja suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nähtub, et PP kuriteokaebus ei ole põhjendatud ning politsei selgituste kohaselt ei kuulu ühiselu ajal soetatud varaga seotud vaidlused politsei pädevusse, vaid lahendatakse tsiviilkohtus. Kostjapoolset jämedat tänamatust ei ole võimalik tuvastada ka hageja poolt esitatud kostja ja LLu vahel 02.04.2020 sõlmitud Kkkkkkk tn k - kk korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning kostja esitatud hagiavalduse alusel (tsiviilasi nr y-yy-yyyyy).
25.Lisaks tuleb arvesse võtta, et tunnistaja PP ütluste kohaselt ei ela ta oma emaga koos väga kaua aega, 10.-ndast eluaastast saadik, st ta ei ole 42 aastat emaga koos elanud. See on oluline hageja kui kinkija subjektiivse hinnangu kontekstis, sest kuigi PP on hageja lähedane, on tegemist siiski pikaajaliselt eraldi elavate isikutega ja puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks ka ise kostja suhtes reaalset tänamatuse tunnet kogenud sarnaselt tunnistaja PPga. Muuhulgas on hageja pärast hageja poja ja kostja lahkuminekut kostjale kinnitanud, et ta soovib kostja perega ka edaspidi suhelda ja ta on tiritud n-ö kodusõtta.
26.Hageja ei olnud õigustatud kinkelepingust taganema ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p-s 3 sätestatud alusel, st kui kostja kingisaajana oleks jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Esiteks ei ole hageja oma taganemisavalduses VÕS § 267 lg-le 3 tuginenud. Teiseks on hageja kinkelepingu p-s 3.2. selgelt kinnitanud, et ta ei soovi kinkelepingus kostjale kui kingisaajale koormisi või kohustusi ette näha. Kolmandaks, isegi kui isikliku kasutusõiguse tingimuste aktsepteerimist lugeda kinkega seotud koormiseks või tingimuseks, jääb kohus kõigi oma eelnevate põhjenduste juurde ja leiab, et kostja ei ole seoses isikliku kasutusõigusega näidanud üles jämedat tänamatust ei hageja ega tema poja suhtes. Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks võis olla küll kostja takistamine korterit müüa, kuid pooled ei väida ja asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks kunagi üritanud seda teha.
27.Eeltoodud põhjendustel ei ole hageja pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt taganenud, sest taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja poolne kinkelepingust taganemine on tagajärjetu (toimetu) ja hageja taganemisavalduse alusel leping ei lõppenud. Seega ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet korteriomandi hagejale tagastamiseks ja kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega, sest hageja nõuded põhinevad ekslikule eeldusele, et kinkelepingust on kehtivalt taganetud.
Apellatsioonkaebus
28.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
29.Maakohus kuulas menetlusnorme rikkudes PP tunnistajana üle. PP on ja oli hageja esindaja, mistõttu ei võinud kohus teda vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 251 lg-le 1 tunnistajana üle kuulata. Kuna PP ütlustega ei ole asja lahendamisel võimalik arvestada, puuduvad tõendid, millele kohus oma järeldused rajas.
30.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et kinkelepingu ülesütlemise materiaalsete eelduste kontrollimisel on oluline see, kas PP kasutas tema kasuks seatud isiklikku kasutusõigust eesmärgipäraselt või mitte.
31.Maakohus ei analüüsinud jämedat tänamatust lähtuvalt kinkija (hageja) subjektiivsest hinnangust ja jättis arvestamata VÕS § 267 p-s 1 sätestatud kinkijat kaitsva eesmärgi. Arvestades asja lahendamisel vaid PP (kui hageja esindaja) ja kostja varasuhteid, mitte kinkija (hageja) ja kostja suhteid, kohaldas kohus VÕS § 267 ebaõigesti. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
35.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).
36.Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab asja lahendamisel arvestamata hageja 10.05.2021 menetlusdokumendis esitatud uued väited ja seisukohad. Ringkonnakohus selgitas 29.04.2021 kirjas, et avaldusi ja seisukohti saab kohtule esitada üksnes juhul ja ulatuses, milles tsiviilkohtumenetluse seadustik seda võimaldab. Ringkonnakohus märkis ka seda, et apellandil on apellatsioonkaebuse muutmise ja täiendamise õigus üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemiseni ja muid avaldusi ja seisukohti saab kohus arvesse võtta üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (TsMS § 634 lg 2). Eelnimetatud menetlusdokumendi näol on tegemist apellatsioonkaebuse täiendamisega, mida praeguses menetlusetapis enam teha ei saa. Kuna ringkonnakohus selles esitatuga otsuse tegemisel ei arvesta, ei käsitle ringkonnakohus ka kostja poolt 13.05.2021 esitatud vastuväiteid hageja poolt 10.05.2021 esitatud seisukohtadele ega hageja poolt 14.05.2021 esitatud vastuväiteid kostja vastuväidetele. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
37.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus TsMS § 251 lg-s 1 sätestatut, kui kuulas hageja esindaja PP tunnistajana üle. PP teatas 22.07.2020 maakohtule, et ta ei ole enam hageja lepinguline esindaja tsiviilasjas nr t-tt-ttttt (tlkd 78,79). Hageja esitas seejärel kohtule taotluse PP tunnistajana ülekuulamiseks (tlk 80) ja kohus rahuldas selle taotluse 10.08.2020 (tlk 82 pöördel). Kuna PP ei olnud 03.11.2020 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes enam hageja esindaja, oli tema ülekuulamine seaduse järgi lubatav. Ekslik on hageja seisukoht, et tunnistaja ütlustega ei saa asja lahendamisel arvestada ja puuduvad tõendid, millele kohus oma järeldused rajas.
38.PP poolt ringkonnakohtule 04.01.2021 saadetud e-kirjas märgitu, et ta on olnud käesolevas asjas algusest peale hageja esindaja, on vastuolus tema 22.07.2020 teatega esindusõiguse lõppemise kohta ja käitumisega maakohtu istungil. Samuti ei saa asja lahendamisel arvestada
PP väitega, et tema endine advokaat TT muutis ta tunnistajaks ja ta ei soovi tunnistaja olla (tlk 186). PP eelnimetatud e-kirjast järeldub üksnes see, et tal on alates 04.01.2021 jälle hageja esindamise õigus. Tunnistaja ei saa pärast kohtus ütluste andmist kinnitada, et ta ei soovi tunnistaja olla.
39.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus lähtunud hageja subjektiivse hinnangu analüüsimisel sellest, et PP ei kasutanud korteriomandi isiklikku kasutusõigust eesmärgipäraselt. Maakohus käsitles seda küsimust üksnes hinnangu andmisel sellele, kas kostja poolt hageja poja PP vastu kohtuvaidluse algatamine isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks on objektiivselt hukkamõistetav tegu. Maakohus märkis selgelt, et ei hinda käesolevas menetluses kostja poolt hageja poja vastu kohtusse esitatud hagide põhjendatust.
40.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et kohus ei analüüsinud jämedat tänamatust hageja subjektiivse hinnangu alusel. Maakohus on sellele hinnangu andnud. Jäme tänamatus kinkija või tema lähedase inimese vastu on hinnanguline kategooria, mis peab seisnema mingis negatiivses käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohus peab käitumise hindamisel lähtuma kinkelepingu eesmärgist ja arvestama kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivsest hinnangut. Seda on maakohus antud juhul nõuetekohaselt ka teinud. Ekslik on apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud asja lahendamisel eelistama hageja subjektiivset hinnangut objektiivsetele asjaoludele.
41.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
42.Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kuluna õigusabikulud 6,5 töötunni eest tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt tegi kostja esindaja järgmisi toiminguid – kohtuotsusega tutvumine ja kliendile selgitamine – 1,5 tundi, apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle õiguslik analüüs 1 tund ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4 tundi.
43.Hageja leidis, et kostja lepingulise esindaja kulud on ülepaisutatud ja ebamõistlikult suured, mistõttu on ebaõiglane jätta need hageja kanda olukorras, kus ta pidi pöörduma oma õiguste ja huvide kaitseks kohtusse.
44.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud. Kostja esindaja tehtud toimingud ja nende tegemisele kulunud aeg on TsMS 175 lg 1 tähenduses kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalik ja põhjendatud, s.h kliendiga suhtlemine, ilma milleta ei ole esindajal võimalik oma kliendi seisukohti välja selgitada.
45.Ringkonnakohtu hinnangul on ka kostja esindaja tunnitasu 125 eurot (käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ega põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks õigusabikulu suurusega 975 eurot (6,5x125x1,2).
46.Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.