X hagi Y vastu põhivõla 15 030,56 euro ja alates 2. novembrist
viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras
Vaidlustatud otsus
Harju maakohtu 26. oktoobri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
16 233 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Reesa Laur Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 13. mail 2021
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. oktoobri 2020. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta X kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.X (hageja) esitas 1. novembril 2019 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi põhivõla 15 030,56 euro ja viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras alates 2. novembrist 2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
1.1.Hageja väitel sõlmisid kostja ja Luminor Liising AS (liisinguandja) 4. septembril 2018 liisingulepingu nr 201825144 (liisinguleping), mille alusel omandas liisinguandja Inchcape Motors Estonia OÜ-lt (müüja) sõiduauto Land Rover Range Rover Evoque (liisinguese) ning andis selle kostja kasutusse. Kostja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vastavalt liisingulepingu lisale kohustus kostja tasuma liisinguandjale esimese makse 8980 eurot ja lepingutasu 220 eurot, kokku 9200 eurot. Liisingulepingu lisa p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma esimesest maksest ja lepingutasust 2000 eurot müüjale ja 7200 eurot liisinguandjale. Estate Invest Holding Inc. tasus kostja kohustuse täitmiseks
27.augustil 2018 müüjale 2000 eurot ja 4. septembril 2018 liisinguandjale 7200 eurot. Estate Invest Holding Inc. ei olnud nimetatud maksete tegemiseks kohustatud ning ei olnud liisingulepingu pooleks. Estate Invest Holding Inc. loovutas 1. märtsil 2019 nõuded kostja vastu hagejale.
1.2.Liisingulepingu p 3 järgi on igakuine liisingumakse 320,61 eurot + käibemaks (lisandub kindlustuse makse) ning intress kolme kuu EURIBOR + marginaal 2,2%. Liisingulepingu p 4 järgi on vabatahtliku sõidukikindlustuse kuumakse 61,11 eurot. Liisinguandja esitas ajavahemikus 19. september 2018 kuni 2. august 2019 kostjale tasumiseks arveid kokku 5224,87 euro eest. Kõik arved, mis kostjale esitati, tasus hageja, kuigi tal selleks seadusest või liisingulepingust tulenevat kohustust ei olnud. Kostja sõlmis sõiduki suhtes vabatahtliku sõidukikindlustuslepingu perioodiks 13. septembrist 2019 kuni 12. septembrini 2020. Seesam Insurance AS esitas kostjale 22. augustil 2019 arve 605,69 euro maksmiseks, mille tasus hageja. Seega on hageja täitnud kostja kohustusi kokku 15 030,56 euro eest. Hageja soovib, et kostja talle tehtud kulutused hüvitaks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.
2.1.Kostja väitel on hageja nõue kostja vastu alusetu, sest liisinguese ja liisimisega seotud maksete tasumine olid hageja kingitus kostjale. Pooled on endised elukaaslased. Hagejapoolsed hinnalised kingitused kostjale olid poolte kooselu ajal tavapärased. Hageja soovis algselt liisingueseme ise liisida, kuid praktilistel kaalutlustel vormistati liisinguleping kostja nimele. Foto kinkepaelaga ja rõõmsad fotod tõendavad ühemõtteliselt, et liisingueseme kasutamise võimaldamine oli kingitus kostjale. Auto kingitusena ostmist kinnitab ka poolte Messengeri kirjavahetus, kus kostja valib autonumbrit ja hageja kinnitab sissemaksu summa, annab nõusoleku liisingulepingu sõlmimiseks ja palub arvet. Sealjuures kasutas kostja sõidukit mh hageja lapse transportimiseks, nagu perekonnas on tavapärane.
2.2.Hageja ei soovinud poolte kooselu ajal, et kostja hüvitaks temale liisingulepingu kulud. Kostja on asunud pärast kooselu lõppemist hagejalt tagasi nõudma kostjale tehtud kingitusi. Kooselu lõppemine ei ole aluseks kinkelepingu alusel üleantu tagasi nõudmiseks. Tegemist on hageja kättemaksuga kostjale. Olukorras, kus hageja tegi kooselu ajal kostjale vabatahtlikult kalleid kingitusi, sh nõudis, et kostja vahetaks välja oma sõiduauto auto vastu, mille ostu finantseerib hageja, on hageja nõuded vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. 2 (6)
2.3.Täiendavalt on nõude loovutamine näilik. Kinnitus nõude loovutamise kohta vormistati kirjalikult 30. oktoobril 2019 ehk päev enne hagi esitamist. Ei ole eluliselt usutav, et Estate Invest Holding Inc. loovutas nõude kostja vastu hagejale 1. märtsil 2019 ehk ajal, mil pooltel oli harmooniline kooselu. Ühtlasi on kostjal põhjendatud kahtlus, et hageja ei ole Estate Invest Holding Inc.-le nõude eest tasunud, mistõttu on tegemist maksude tasumisest kõrvalehoidumisega ning sisuliselt raha väljaviimisega ettevõttest. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2020. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 15 030,56 eurot ja viivise põhivõlalt alates 2. novembrist 2019 kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlg.
3.1.Kohus tuvastas, et •
kostja ja liisinguandja sõlmisid 4. septembril 2018 liisingulepingu, mille alusel liisinguandja omandas müüjalt liisingueseme ning andis selle kostja kasutusse. Vastavalt liisingulepingu lisale kohustus kostja tasuma liisinguandjale esimese makse 8980 eurot ja lepingutasu 220 eurot, kokku 9200 eurot. Liisingulepingu lisa p-de 2.1 ja 2.2 järgi kohustus kostja tasuma esimesest maksest ja lepingutasust 2000 eurot müüjale ja 7200 eurot liisinguandjale. Liisingulepingu p 3 järgi on igakuine liisingumakse 320,61 eurot + käibemaks (lisandub kindlustuse makse) ning intress kolme kuu EURIBOR + marginaal 2,2%. Liisingulepingu p-st 4 tuleneb, et vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu sõlmib kindlustusseltsiga liisinguandja ning liisinguvõtja kohustub liisinguandjale hüvitama liisinguandja kindlustusseltsile tasutud sõidukikindlustuse maksed kuumaksetena. Liisingulepingu p-st 4 tuleneb, et vabatahtliku sõidukikindlustuse kuumakse on 61,11 eurot. Estate Invest Holding Inc. tasus kostja kohustuse täitmiseks 27. augustil 2018 müüjale 2000 eurot ja 4. septembril 2018 liisinguandjale 7200 eurot;
•
liisinguandja esitas kostjale 19. septembrist 2018 kuni 2. augustini 2019 tasumiseks arveid 5224,87 euro eest, mille tasus hageja;
•
hageja tasus sõiduki kaskokindlustuse.
3.2.Kohtu hinnangul ei ole pooled sõlminud kinkelepingut liisingueseme või selle liisingumaksete või kindlustusmaksete kinkimiseks kostjale. Kostja sõlmis liisinguandjaga liisingulepingu, millest tuleneb kostja kohustus tasuda liisingu- ja kindlustusmakseid. Hageja on liisingulepingu käendaja, kuid sellest ei saa tuvastada poolte tahet kinkelepingu sõlmimiseks. Samuti ei saa järeldada sõiduki numbrimärgi valimisest kinkelepingu sõlmimist. Ka ei saa ettemaksu tasumisest ega äriühingu nõude loovutamisest hagejale teha järeldusi kinkelepingu sõlmimise kohta. Asjaolu, et kostja on sõidutanud vaidlusaluse sõidukiga hageja last või korraldanud hageja lapse sünnipäeva, ei võimalda järeldada kinkelepingu sõlmimist. Kinkimise tahet ei nähtu ka hageja 23. augusti 2018 e-kirjast, milles hageja on soovinud liisingupakkumist. Lisaks ei puuduta saadetud pakkumine vaidlusalust sõidukit. Kinkelepingu sõlmimist ei tõenda ka fotod sõidukist kinkepaelaga, hageja kandmine sõiduki tehnilisse passi sõiduki kasutajana ega hageja soov ka ise sõidukit vahel kasutada. Hageja suhtlus sotsiaalhoolekande töötajaga ei ole asja lahendamise seisukohast oluline, kirjavahetusest ei nähtu kinget. Ka poolte ühisest fotost ja hageja kirjast ei järeldu kinget. Asja lahendamise seisukohast ei oma tähendust poolte hinnang nende kooselulisele suhtele ja selle lõppemisele.
3.3.Hageja oli teinud kostjale kingitusi, kuid poolte tava oli kingete kohta vormistada kinkelepingud. Liisingueseme või sellega seotud maksete kohta kinkelepingut vormistatud ei ole. Seda ei saa järeldada ka esitatud tõenditest kogumis. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et hageja abistas kostjat rahaliselt erinevate maksete tegemisel. Hageja on 28. augusti 2018 ekirjas kostjale enne liisinglepingu sõlmimist selgelt väljendanud, et ta soovib saada raha tagasi 3 (6)
ja vajadusel ka liisingu peatada. Kostja on aru saanud, et tegemist ei ole kinkega, sest on
3.detsembri 2018 e-kirjas hagejale selgelt märkinud, et liisinguese ei ole kostja oma ega kingitus, vaid kostja täiendav kohustus panga ees. Ka poolte e-kirjavahetusest ei saa kinget järeldada, kuna pooled arutavad selles liisingulepingu sõlmimise tingimusi. Kostja hagejale edastatud liisinguarved ja hageja kinnitused nende tasumise kohta ei tõenda kinkelepingut. Hageja ei ole teatanud kostjale, et kingib liisingumaksed kostjale.
3.4.Hageja raha ülekanded kostjale ja kostja raha ülekanded Y-le ei oma tähtsust, sest need ei puuduta liisingueset. Ka ei oma tähtsust tõendid, mis on esitatud seoses hageja kriminaalasjaga, mistõttu jättis kohus need tähelepanuta. Poolte kirjavahetus erinevatel isiklikel teemadel ei tõenda kinkelepingu sõlmimist. Kirjades puudub selge ja otsene viide liisingueseme või selle liisingumaksete kinkelepingule. Ka ei ole vaidluse seisukohast oluline, kus kostja täpselt elas. Poolte õnnelik suhe teatud perioodil ei tõenda kinkelepingu sõlmimist.
3.5.Vaidlust pole, et hageja tasus kostja eest kostja liisingulepingust tulenevad maksed, hagejal puudus seadusest või lepingust tulenev õigus või kohustus kostja eest makseid tasuda, kostja nõustus hagejapoolsete maksete tasumisega ning maksete tasumine vastas kostja huvile ja tahtele. Seega on kostjal käsundita asjaajamise sätete alusel tehtud kulutuste hüvitamise kohustus. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 1023 lg 1 alusel 15 030,56 eurot, s.o liisingu ettemaksu ja esimese makse 9200 eurot, liisingumaksed ja vabatahtliku sõidukikindlustuse maksed 5224,87 eurot ning kaskokindlustuse maksed 2019. a kuni 2020. a kohta 605,69 eurot. Kostja ei ole põhinõude kujunemise osas sisulisi vastuväiteid esitanud. Maksete tegemine on tõendatud. Kohus rahuldas hageja viivisenõude ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras alates 2. novembrist 2019. Poolte seisukohad
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
4.1.Kostja väitel on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Maakohtu otsus on põhjendamata. Maakohus ei ole arvestanud kostja vastuväidetega.
4.2.Kinkelepingu sõlmimine on tõendatud. Kinkelepingu sõlmimine nähtub kostja esitatud tõenditest nende kogumis. Kohus ei põhjendanud kostja esitatud tõenditega mittenõustumist. Foto kinkepaelaga tõendab ühemõtteliselt, et liisingueseme kasutamise võimaldamine oli kingitus kostjale.
4.3.Kohus leidis ebaõigesti, et poolte kooselulise suhte kontekst ei oma asja lahendamisel tähendust. Kohus ei arvestanud kostja väitega, et kingitused olid poolte kooselu tavapärane osa. Seega on vastuolus otsuse põhjendamise kohustusega kohtu lakoonilised sedastused, et hageja lapse sõidutamisest, hageja lapse sünnipäeva korraldamisest, suhtlusest lastekaitsetöötajaga seoses hageja lapsega, hageja soovist sõidukit ise kasutada, ei järeldu kinkelepingu sõlmimist.
4.4.Kohus ei hinnanud, millisel muul alusel kui kinkeleping oleks hageja kontrolli all olev äriühing ning hageja pidanud tasuma liisingu sissemakse ja igakuiseid liisingumakseid. Asjaolu, et kohus ei käsitlenud hageja ja hageja kontrolli all oleva äriühingu tegevust ega andnud sellele eluliselt usutavat hinnangut, on üllatav ja menetlusõigusega vastuolus. Kohus ei käsitlenud kostja vastuväidet, et nõude loovutamine äriühingult hagejale oli näiline ja kantud eesmärgist nõuda kostjalt alusetult kinkelepingu alusel saadu tagastamist.
4.5.Kohus on eksinud tõendite tõlgendamisel. Kohtuotsus on vastuoluline osas, milles kohus järeldas kinkelepingu puudumist liisingueseme ja sellega seotud maksete kohta sellest, et teised hageja kingitused kostjale olid vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus jättis tähelepanuta, et väidetavad 37 kinkelepingut, millele hageja viitab oma
12.novembri 2019 kinkelepingute tühistamise avalduses, ei ole vormistatud. Hageja nimetab kinkelepinguteks rahalisi ülekandeid. Pooled vormistasid kirjalikud kinkelepingud vaid 4 (6)
füüsiliste väärisesemete kohta. Samuti nähtub asja materjalidest, et kinkelepingud vormistati vaid siis, kui poolte suhted olid juba halvenenud. Seda tõendavad nii kinkelepingute kuupäevad kui ka kostja ütlused 21. septembri 2020 kohtuistungil.
4.6.Kohus omistas põhjendamatult suure kaalu 28. augusti 2018 ja 3. detsembri 2018 ekirjadele ning andis neile eksliku tõlgenduse. Kohus ei arvestanud kostja vastuväitega, et hageja
28.augusti 2018 e-kiri ei sisalda viidet liisinguesemele, vaid see kiri käsitleb hageja teise sõiduauto liisingut. 28. augusti 2018 e-kiri on hageja kontekstist välja võetud monoloog, mida pooled täiendavalt kodus arutasid. Kostja selgitas, et ta ei vaja hageja kingitavat sõidukit, vaid võib sõita kas hageja poolt renditava sõidukiga või jätkata sõitmist kostja kasutuses oleva Honda Accordiga. Hagejale sellised variandid ei sobinud, vaid ta soovis, et kostja sõidaks väärika ja uue autoga, mis oleks eelmisest parem. Kohus ei arvestanud 3. detsembri 2018 ekirja hindamisel, et kiri on kirjutatud õigusteadmisteta isiku poolt, kes ei lähtu legaaldefinitsioonidest. Peale selle käsitleb kiri hagejapoolseid lubaduste täitmata jätmisi. Seni kuni liisinguese ei ole välja makstud ja kostja omandis, jääb risk, et edasised liisingumaksed jäävad kostja tasuda, mistõttu tegemist ei ole kingitusega, nagu hageja seda kostjale esitles.
4.7.Käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidetud. Kohus ei toonud otsuses välja, milline VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest on täidetud. Lisaks ei vasta hageja tegevus kostja tegelikule tahtele. Kostjal puudus tahe hagejapoolseks tegevuseks liisingu sissemakse ja igakuiste maksete tegemisel, mis tõid kaasa kostjapoolse hüvitamiskohustuse. Kostja oleks sellisele käsundita asjaajamisele olnud vastu. Kostja ei soovinud täiendavat finantskohustust. Kostja selgitas seda ka 3. detsembri 2018 e-kirjas hagejale.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja võib nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist, mida hageja ja Estate Invest Holding Inc. tegid kostja sõlmitud liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja väitel ei olnud kulutuste tegemiseks lepingulist alust, mistõttu nõuab ta kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel. Kostja väitel tehti kulutused tema ja hageja sõlmitud kinkelepingu alusel.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis asja lahendades põhjendamatult tähelepanuta VÕS § 1023 lg 3. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu antud hinnanguga tõenditele. Eeltoodu tingib maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmise.
9.VÕS § 1023 lg 3 kohaselt ei ole käsundita asjaajajal soodustatu vastu kulutuste hüvitamise nõuet, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Seega on maakohus põhjendamatult kitsalt lähtunud kostja vastuväiteid lahendades üksnes küsimusest, kas pooled olid sõlminud kinkelepingu kulutuste tegemiseks. Ka juhul, kui kulutused tehti ilma lepingulise aluseta, pidi maakohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad hagi rahuldamise VÕS § 1023 lg 3 järgi. Seejuures tuli hinnata kulutuste tegemisega seotud asjaolusid kogumis. Asjakohatu ei ole ka asjaolu, et pooled olid kulutuste tegemise ajal intiimsuhtes. Tegemist on olulise asjaoluga, mis võimaldab selgitada hageja motivatsiooni ja tahet kulude tegemisel. Pooled vaidlevad küll selle üle, kas nad elasid koos, kuid intiimsuhte olemasolu üle vaidlust ei ole. See nähtub selgelt ka esitatud poolte kirjavahetusest ja muudest tõenditest.
5 (6)
10.Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et asjas esitatud tõenditest nähtub, et kulutuste tegemise ajal ei olnud hagejal kavatsust kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda. Ringkonnakohtu hinnangul näitab pilt kostjast autos, mille kapotil on kinkepael, selgelt seda, et auto oli mõeldud kostjale kingitusena. Põhjendatud ei ole hageja vastuväited selle kohta, et tegemist võib olla mingi teise autoga. Pildi taustalt on näha, et pilt on tehtud autosalongis, kus müüdi Range Roveri marki autosid, st sama marki, mille kostja liisis. Pilt sisaldub poolte Facebooki vestluses. Need asjaolud viitavad selgelt sellele, et tegemist oli kostjale liisitud autoga ning auto ja kinkepael on seotud poolte suhtega.
11.Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et ka poolte 28. augusti 2018 e-kirjavahetus ning kostja 3. detsembri 2018 e-kiri hagejale kinnitavad seda, et hagejal ei olnud kulutuste tegemisel kavatsust kostjalt nende hüvitamist nõuda. Hageja väljendab 28. augusti e-kirjas küll, et soovib raha soovi korral tagasi saada, kuid vaadates kirja tervikuna on selge, et hageja mõtleb kirjas seda, et ta soovib säilitada võimalust liisinguleping lõpetada, auto müüa ja selle arvel raha tagasi saada. Sellele viitab selgelt hageja kirja kokkuvõttev lõik, kus hageja ütleb, et kui üks neist ei taha maksta, siis saaks liisingu lõpetada, auto müüa ja sellega on kõik. Kusagilt kirjast ei nähtu, et hageja oleks avaldanud soovi kostja vastu tulevikus mingeid rahalisi nõudeid esitada. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et hageja 28. augusti kiri on vastus sama kuupäeva kostja kirjale, kus kostja avaldas muret selle üle, et kui hageja lõpetab liisingumaksete maksmise, jäävad liisingulepingust tulenevad kohustused talle. Ka kostja 3. detsembri kiri ei näita vastupidist. Kostja kirjutab seal küll, et auto ei ole talle kingitus, kuid kirja kontekstist on selge, et tegemist on etteheitega kingi kvaliteedile, mitte ei olnud tegemist selle tunnistamisega, et poolte arusaamise järgi pidanuks kostja hagejale kulutused hüvitama. Nimelt heidab kostja kirjas hagejale sisuliselt ette seda, et hageja üksnes liisis talle auto, aga oma endisele elukaaslasele ostis kolm autot.
12.Ringkonnakohus leiab, et arvestades eeltoodud tõendeid koostoimes asjaoluga, et pooled olid kulutuste tegemise ajal intiimsuhtes, on ilmselge, et hagejal ei olnud kulutuste tegemise ajal kavatsust nõuda nende hüvitamist. Hageja soov tekkis alles pärast poolte suhte purunemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see asjaoluks, mis annaks alust nõuda hagejal kostjalt kulutuste hüvitamist, kui tal algselt sellist soovi ei olnud. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
13.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.