X hagi Y vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 6. detsembri 2021. a määrus osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 12 252 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.X määruskaebus rahuldada osaliselt. Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.Rahuldada Y menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
4.Välja mõista X-lt Y kasuks menetluskuluna 12 252 eurot.
X-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Y-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses 1(5)
Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y vastu põhivõla 15 030,56 euro ja alates 2. novembrist 2019 viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras.
2.Harju Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2020. a otsusega hagi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. juuni 2021. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäid hageja kanda. Riigikohus jättis
22.novembri 2021. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus
22.novembril 2021.
3.Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja 23. märtsil 2021 ja ringkonnakohtule
13.mail 2021. Kostja palus hagejalt maakohtus tekkinud menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 7882,80 eurot (sh käibemaks) ning ringkonnakohtus tekkinud menetluskuludena 4080 eurot (sh käibemaks) ja riigilõivu 700 eurot, samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus mõistis 6. detsembri 2021. a määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 12 324,50 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus leidis vaidluse keerukust ja mahukust, asjas peetud kohtuistungite arvu, kostja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust arvestades, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kostjale on osutatud õigusabi maa- ja ringkonnakohtus kokku 66 tundi ja 24 minutit. Maakohus vähendas ringkonnakohtu menetluses istungiks ettevalmistumise ajakulu 2 tunni võrra (2x169,15=338,30). Maakohus leidis, et ülejäänud osas ei ole teostatud toimingud asja mahtu ja keerukust arvestades ülemäärased. Õigusabi on osutatud maakohtus hinnaga 145 eurot tund (ilma käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 169,15 eurot tund (ilma käibemaksuta). Tegemist on põhjendatud tunnitasu suurusega. Kokku tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskuluna 12 324,50 eurot, millest riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 11 624,50 eurot. Määruskaebus
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ja vähendada kostja lepinguliste esindajate tehtud toiminguid 20 tunni ja 1 minuti võrra. 2(5)
Maakohtu määrus on põhjendamata. Maakohus ei ole hinnanud kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hagejalt mõisteti välja ebamõistlikult suured menetluskulud. Kohus oleks pidanud jätma TsMS § 169 lg 1 alusel kostja kanda kõik menetluskulud, mis seondusid kostja poolt 27.11.2019 esitatud põhjendamatu menetluskulude tagatise taotlusega, mille kohus jättis rahuldamata ja mis põhjustas asja sisulise lahendamise venimist. Seetõttu ei oleks tohtinud hageja välja mõista kostja tagatise taotlusega seotud menetluskulusid 6 tunni ja 40 minuti osas. Kohus oleks pidanud põhjalikumalt hindama kostja ülejäänud menetluskulude seotust praeguse tsiviilasjaga ning analüüsima esindajate ajakulu põhjendatust. Hageja leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud dokumentide kättetoimetamisega seonduvate küsimuste analüüsiks ja LINKLaw AB-le teate koostamiseks kokku 30 min ei puutu praegusesse vaidlusesse ning seondusid hageja ja kostja vaheliste teiste nõuetega ning neid puudutavate dokumentide kättetoimetamisega. Hageja leiab, et kostja 25.02.2020 hagivastuse koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 6 tunni ulatuses. Ajakulu ajavahemikus 16.03.2020 28.04.2020 kokku 7 tundi ja 20 minutit on ülepaisutatud ning arvestades kostja 28.04.2020 menetlusdokumendi mahtu ja lisasid, siis hindab hageja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 4 tundi. Apellatsioonkaebuse sisu ja pikkust arvestades võiks maksimaalselt põhjendatuks pidada 6 tunni ulatuses apellatsioonkaebuse koostamist. Apellatsioonkaebuse vastuse analüüsiks ja sellele vastuse koostamiseks on põhjendatud 3 tundi. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja lepingulise esindaja ajakulu tuleb vähendada 20 tunni ja 1 minuti võrra. Menetluse edasine käik
6.Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulud 12 252 eurot ületavas osas (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Esmalt selgitab kolleegium, et kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel otsustada menetluskulude jaotuse üle. TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotus on praeguses asjas kindlaks määratud Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuni 2021. a otsusega ja Riigikohtu 22. novembri 2021. a määrusega, mis on jõustunud. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb sellisest menetluskulude jaotusest lähtuda ning praegusel juhul ei ole võimalik jätta TsMS § 169 lg 1 alusel kostja kanda menetluskulusid, mis seondusid kostja 27.11.2019 esitatud menetluskulude tagatise taotlusega.
10.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse 3(5)
eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm nr 2-17-13164/62, p 9). Maakohus kostja esindajate ajakulu vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt ei hinnanud ja märkis üldiselt, et vaidluse keerukust ja mahukust, asjas peetud kohtuistungite arvu, kostja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust arvestades on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Sellega rikkus maakohus põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus saab hinnata kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning vastata määruskaebuse väidetele. Arvestades, et hageja on esitanud kostja menetluskuludele osalise vastuväite, paludes vähendada kostja lepinguliste esindajate tehtud toiminguid 20 tunni ja 1 minuti osas, siis hindab kolleegium kostja esindajate tehtud toiminguid üksnes vaidlustatud osas.
10.1.Ajavahemikul 13.11.2019 – 23.01.2020 tegid kostja lepingulised esindajad järgmisi toiminguid: materjalide analüüs ja edasise tegevuskava arutelu, kohtumine kliendiga 2 tundi; materjalidega tutvumine, kompromissläbirääkimised advokaat Klettenbergiga ja telefoninõupidamine kliendiga kokku 35 minutit; kostja esialgse vastuse ja menetluskulude tagatise taotluse koostamine kokku 2 tundi 15 minutit; hageja poolt esitatud väljavõtete analüüs 10 minutit; seisukoht hageja täiendavatele konto väljavõtetele 15 minutit, suhtlus kliendiga 5 minutit; kohtu nõudekirjaga tutvumine, edastamine kliendile 5 minutit; seisukoha koostamine hageja taotlusele menetluse kinniseks kuulutamiseks kokku 1 tund 15 minutit. Kokku 6 tundi 40 minutit. Kolleegiumi hinnangul on need toimingud vajalikud ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 5,5 lk, lisaks tõendid; kostja esialgne vastus ja taotlus 3 lk, lisaks tõendid, kostja vastus hageja taotlusele menetluse kinniseks kuulutamiseks 1 lk). Kostjal oli seadusest tulenev õigus tagatise taotlus esitada (TsMS § 196). Maakohus jättis tagatise taotluse rahuldamata hageja majandusliku seisundi tõttu. Samuti tuleb arvestada sellega, et tegemist oli keskmise mahukusega ja keerukusega hagiasjaga.
10.2.12.02.2020 tegid kostja lepingulised esindajad järgmisi toiminguid: dokumentide kättetoimetamisega seonduvate küsimuste analüüs ja LINKLaw AB-le teate koostamine kokku 30 minutit. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu toimiku materjalidest, et 12.02.2020 või sellele kuupäevale lähedasel ajal oleks hageja esindajale Annika Klettenbergile praeguses asjas midagi saadetud. Kuna hagejal oli menetluses esindaja, polnud vajalik analüüsida ka küsimust, kuidas dokumente kätte toimetada. Kostja ei ole ka vastuses määruskaebusele nimetatud osas mingit selgitust pakkunud, mistõttu tuleb nimetatud ajakulu 30 min ulatuses lugeda põhjendamatuks ja vähendada hagejalt väljamõistetavate kulude suurust 145:2 = 72,50 euro võrra.
10.3.Ajavahemikul 20.02.2020 – 28.04.2020 tegid kostja lepingulised esindajad järgmisi toiminguid: kostja vastuse koostamine, töö tõenditega, lisade komplekteerimine kokku 8 tundi 55 minutit; hageja poolt esitatud materjalide analüüs, suhtlus kliendiga kokku 30 minutit; seisukoha koostamine hageja 13.03.2020 menetlusdokumendile, lisade ja tõlgete komplekteerimine; täiendavate materjalide analüüs, suhtlus kliendiga kokku 6 tundi 50 minutit. Kolleegiumi hinnangul on need toimingud vajalikud ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (kostja vastuse sisuline pikkus 4 lk, lisaks tõendid; hageja 13.03.2020 vastus 6 lk, lisaks tõendid; kostja vastus hageja 13.03.2020 vastusele 3,5 lk). 4(5)
Kliendiga suhtlemine on vajalik kohtule vastuse koostamiseks ning seega ei saa seda pidada ebavajalikuks kuluks.
10.4.Ajavahemikul 04.11.2020 – 25.11.2020 tegid kostja lepingulised esindajad järgmisi toiminguid: Harju Maakohtu 26.10.2020 otsuse analüüs, ülevaade kliendile; apellatsioonkaebuse koostamine kokku 9 tundi 12 minutit. Kolleegiumi hinnangul on need toimingud vajalikud ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (apellatsioonkaebuse sisuline pikkus 5,5 lk, maakohtu otsus 6,5 lk). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses korranud varasemaid seisukohti selliselt, mis annaks alust kaebuse koostamiseks kulunud ajakulu vähendamiseks. Apellatsioonkaebuses on keskendutud maakohtu otsuse vaidlustamisele. Kliendiga suhtlemine on vajalik kohtule vastuse koostamiseks ning seega ei saa seda pidada ebavajalikuks kuluks.
10.5.Ajavahemikul 21.12.2020 – 10.02.2020 tegid kostja lepingulised esindajad järgmisi toiminguid: hageja vastuse analüüsimine ja vastuse koostamine apellatsioonkaebuse vastusele kokku 6 tundi 24 minutit. Kolleegiumi hinnangul on need toimingud vajalikud ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hageja vastus 6,5 lk, kostja vastus 2,5 lk).
10.6.Muus osas ei ole hageja kostja menetluskulusid vaidlustanud.
11.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena 12 324,50-72,50 = 12 252 eurot.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
13.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.