Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on poolte vahel 10.12.2019 sõlmitud üürileping, mille alusel üüris kostja hageja omandis olevat korterit asukohaga xxx. Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 10.12.2020 ja mille kohaselt kostja pidi tasuma igakuiselt üüri 450 eurot kalendrikuus. Korteri üürile lisandusid üürilepingu järgselt kõrvalkuludena korteri majandamiskulud, millised tuli tasuda lähtuvalt korteriühistu poolt esitatud arvest. Pärast kostja lahkumist korterist, tuvastas hageja korteri ülevaatamisel, et korteri sisustus ja korteris asuvad esemed on rikutud. Hagimaterjalid edastati 26.04.2021 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 173 lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 650 eurot ja teenustasu 0,16 eurot, rahvastikuregistrisse tehtud päringu kulu 5 eurot ja 0,16 eurot teenustasu, kinnistusregistri väljavõtte kulu 3 eurot ja teenustasu 0,16 eurot, tõlkekulu 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1412,50 eurot. Kokku soovib hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista 2170,98 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 600 eurot 05.11.2020 ja 50 eurot 05.02.2021) Kohus leiab, et riigilõivu 650 euro puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et rahvastikuregistri ja kinnistusregistri kulu ning tõlkekulu kokku 108 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kohtu hinnangul ei näe TsMS ette, et hagejal oleks võimalik kostjalt välja nõuda

ka riigilõivu ja registrikulude tasumisega seotud teenustasu. Seega teenustasu 0,48 euro osas jätab kohus hageja menetluskulude nõude rahuldamata. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 12 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 110 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) dokumentidega tutvumine, kliendi nõustamine 2 tundi ja 30 minutit; 2) kohtuvälise nõude koostamine ja esitamine 2 tundi ja 5 minutit; 3) tõendite hankimine, kogumine, analüüs ning hagivalduse koostamine ja esitamine lisadega 8 tundi ja 15 minutit. Võttes arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot. Kohus märgib, et juristid osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 1412,50 eurot ei ole põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks dokumentidega tutvumist, kliendi nõustamist ning kohtuvälise nõude koostamist 4 tunni ja 35 minuti eest. Nimetatud kulud on seotud kohtueelse õigusabiga, s.t hageja ei saa neid nõuda käesoleva menetluse menetluskuluna, vaid oleks saanud viidatud kulusid nõuda kahjuna. Kohus seega vähendab antud ajakulu 4 tunni ja 35 minuti võrra. Kohtu hinnangul põhjendatud ajaks hagiavalduse koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele saab pidada 7 tundi. Seega kohus vähendab antud ajakulu 1 tunni ja 15 minuti võrra. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada esindaja ajakulu kokku 5 tunni ja 50 minuti võrra, seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 7 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 700 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 1458 eurot (registrikulud, tõlkekulu, riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.