Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Meidra Ehitus OÜ esitas kohtule 05.03.2021 avalduse enda kui juriidilise isiku pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal pankrotiavalduse esitamise seisuga nõuded võlausaldajate ees kogusummas 18 457,93. Võlgniku vara ei kata nimetatud kohustusi, võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Meidra Ehitus OÜ põhitegevus toimus enamjaolt XXX ning tegevusvaldkonnaks oli ehitustöö. Kuna ehituse valdkonnas tegevuse alustamine vajas teatud algkapitali, siis esialgu toimus tegevus juhatuse liikme isiklike vahendite arvelt (sh kiirlaenud), seejärel, kui laekusid esimesed maksed tehtud tööde osas, toimus edasine arveldamine juba ettevõtte enda vahenditest. Tartu Maakohus nimetas 12.04.2021 määrusega Meidra Ehitus OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Meidra Ehitus OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Äriühing on asutatud 21.07.2017 ainuosaniku G. M. poolt osakapitaliga 2500 eurot, ühing asutati sissemakseta, kuid G. M. on osakapitali täies ulatuses sisse maksnud 10.02.2018. Juhatuse liikmeks on G. M., perioodil 21.07.2017-15.07.2018 oli juhatuse liikmeks ka A. M. (ik XXX). Põhitegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Võlgniku selgituste kohaselt oli Meidra Ehitus OÜ asutamise idee G. M. XXX A. M., kes soovis hakata tegelema XXX ehitustöödega. Kuna A. M. suhtes olid võlgade tõttu algatatud täitemenetlused, siis ei soovinud ta enda nimel vara ega varalisi õigusi omada. Meidra Ehitus OÜ asutajaks ja ainuomanikuks vormistati G. M. Mõlemad XXX olid algselt ühingu juhatuse liikmeks. Tegevust alustati 01.08.2017. Kontoriruumi üüriti G. M. XXX majas. Peamised hankijad olid XXX firmad ja tegevus toimus põhiliselt XXX. Algkapitali puudumise tõttu võttis G. M. eraisikuna kiirlaene, mille paigutas ettevõtlusse. G. M. sõnul mõjutas/veenis XXX teda firma omanikuks ja juhiks hakkama ning firma vajadusteks kiirlaene võtma. XXX kinnitas talle, et firma tegevuse käivitamisel on võimalik kiiresti laenud tagasi maksta. Põhivarana soetati firmasse 20-aasta vanune sõiduauto BMW. Tööde teostamiseks vajalikud käsitööriistad kas osteti (ja kanti kohe kuludesse, kuna töö käigus amortiseerisid kiiresti) või renditi. Juuli-august 2018 aastal tekkisid probleemid peamise tellija O. S. A., kuna tellija hakkas väidetavalt tasuma arveid osade kaupa ja hilinemisega. A. M. peatas tööd ja lahkus objektilt ning töö jäi lõpetamata. 15.07.2018 lahkus A. M. ka ühingu juhatuse liikme kohalt. G. M. sai olukorrast teada siis, kui töötajad olid juba vallandatud ning tellija teatas, et ei maksa ka tehtud töö eest, kuna tööd jäeti pooleli. G. M. võttis Bigbank AS-ist kiirlaenu, et tasuda võlad töötajatele. Maksude tasumiseks aga raha ei jätkunud. Ühingu tegevus lõppes septembris 2018 ja see on ka maksejõuetuse tekkimise ajaks. G. M. sõnul pöördus ta 2018 oktoobris XXX advokaat T. R. poole (P. S. O.). Advokaadi hinnangul ei olnud vaidlus perspektiivne, kuna O. S. A. võimalused õigusvaidluse pidamiseks olid märksa paremad, samas kui Meidra Ehitus OÜ-l ja selle omanikul igasugused rahalised vahendid advokaatide palkamiseks puudusid. Advokaadikulud oleks Meidra Ehitus OÜ-l võinud esialgsel hinnangul ulatuda ~15 000 euroni.

Majandustegevus Meidra Ehitus OÜ on registripidajale esitanud vaid 2017. aasta majandusaasta aruande. Ajutisele haldurile on esitatud bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.12.2017/31.12.2018. Kokkuvõtvalt on ettevõtte majandustulemused järgmised: 31.12.2017

31.12.2018

raha

54 679

41 653

nõuded ja ettemaksed

70 918

50 190

käibevara kokku

125 597

91 843

1 450

1 225

Põhivara põhivara kokku

1 450

1 225

127 047

93 068

Võlad ja ettemaksed

64 541

18 800

lühiajalised kohustused kokku

64 541

18 975

KOHUSTUSED KOKKU

64 541

18 975

Osakapital nimiväärtuses

2 500

2 500

Sissemaksmata osakapital eelm. per. jaotamata kasum/kahjum

-2 500

VARAD KOKKU

Laenukohustised

62 506

aruandeaasta kasum/kahjum

9 086

omakapital kokku

62 506

74 093

kohustused ja om.kap KOKKU

127 047

93 068

Müügitulu+muu äritulu

262 430

271 394

puhaskasum (-kahjum)

62 506

9 086

Esitatud finantsnäitajatele tuginedes oli võlgnik 2018. aasta lõpu seisuga maksejõuline. Samas on võlgniku juhatuse liige selgitanud, et finantsnäitajad ei tarvitse õiged olla, kuna raamatupidamisteenuse osutaja lõpetas teenuse pakkumise 2018 ning ilmselt on parandused sisse viimata. Võlgniku varana on 31.12.2018 seisuga kajastatud raha 41 653 €. Konto väljavõtete järgi oli pangakontode seis sel hetkel 0 eurot. Võlgniku sõnul kassas vahendid sel ajal (ja ka praegu) puudusid. Ei saa välistada, et tegemist on kassa puudujäägiga. Kogu tegevuse ajal on võlgniku kontolt ATM-i kaudu kaardiga välja võetud üle 50 000 €. Juhul, kui väljavõetud summade kohta puuduvad algdokumendid, kajastatakse tavaliselt summad rahana kassas, kuigi tegelikult raha reaalselt ei ole. Ajutise halduri tööperioodil ei ole ajalise ja rahalise piirangu tõttu finantsrevisjoni läbiviimine ja seeläbi kassajäägiga seonduva täpsem väljaselgitamine võimalik. Nõuete ja ettemaksetena on kajastatud 50 001,35 € suurune nõue O. S. A. vastu. Algselt räägiti nõudest 32 000 €, kuid hiljem on seda korrigeeritud. Tegelikult peaks olema nõue maha kantud, kuna võlgnikul puuduvad vahendid O. S. A. vastu oleva nõude kohtu kaudu sissenõudmiseks. Samuti on ebaselge sissenõudmise perspektiivikus, kuna pole teada O. S. A. argumendid kõnealuse summa mittemaksmiseks (võib eeldada, et poolelijäänud töö eest rakendatakse trahve, võivad olla tekkinud kulud jms). Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et kuigi numbriliselt olid 2018 lõpuga finantsnäitajad väga head, siis reaalselt oli ühing selleks ajaks juba maksejõuetu. Vara Võlgnikul käesoleval ajal igasugune materiaalne vara puudub.

Võlgniku bilansis kassajäägina kajastatud 41 653 € ei ole loetud varade hulka, kuna käesolevaks ajaks pole selge, kas väljavõetud sularaha kohta on olemas vajalikud algdokumendid või võib olla tegemist nõudeõigusega juhatuse liikme G. M. ja/või endise juhatuse liikme A. M. vastu (juhul kui tuvastatakse, et võlgniku bilansis kajastatud kassas oleva raha näol on tegemist kassa puudujäägiga). Juhul, kui on tegemist nõudeõigusega juhatuse liikmete vastu, siis käesoleval ajal on nendelt võlgnevuse sissenõudmine tõenäoliselt perspektiivitu. Pärnu Maakohtu 09.03.2021 määrusega kuulutati välja G. M. pankrot ning tal puuduvad varad teadaolevate võlgnevuste tasumiseks. A. M. teadaolevalt varad puuduvad ning ta on käesoleval ajal XXX. Võlgniku bilansis on kajastatud varana nõudeõigus O. S. A. vastu summas 50 001,35 €, nõude sissenõudmiseks puuduvad võlgnikul vahendid ning lisaks on põhjust arvata, et tegemist on perspektiivitu nõudega. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid, et võlgnikule kuuluks kolmandate isikute valduses asuvat vara. Kohustused 1) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 18 714,76 €, sh maksuvõlad 13 012,90 € (tekkinud alates 10.08.2018) ja arvestuslik intress 5701,86 €; Võlg suureneb igapäevaselt 7,81 € võrra juurdearvestatavate intresside näol. 2) Swedbank AS, konto negatiivne saldo, kaardi hooldustasud ja viivis 78,12 €. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 18 792,88 €, mis on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Nõuetele võib lisanduda võlgniku juhatuse liikme ja ainuomaniku G. M. nõue vähemalt 5315 € (ajavahemikul august-detsember 2018 antud laenud). G. M. ise ei ole pankrotiavalduses oma nõuet kajastanud. Menetluse raugemine Võlgnikul puudub maksevõime. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 18 792,88 euro ulatuses ja vara puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Meidra Ehitus OÜ maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on peamise tellijaga tekkinud konflikti tõttu tööde pooleli jätmine, mistõttu jäid osaühingul lepingujärgsed tasud saamata. Maksejõuetus on tekkinud augustis 2018, mil ühingu tegevus lõppes. Käesoleval hetkel puuduvad andmed selle kohta, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Meidra Ehitus OÜ tervendamine oleks võimalik juhul, kui leiduks isik, kes oleks valmis finantseerima ettevõttesse ca 19 000 € olemasolevate kohustuste tasumiseks ning täiendavalt näiteks laenama käibevahendeid tegevuse taaskäivitamiseks. Kuna Meidra Ehitus OÜ osa kuulub G. M. pankrotivara hulka, siis peaks tervendamisest huvitatud isik ostma ühingu osaluse G. M. pankrotimenetluse käigus. Töölepingud töötajatega on lõpetatud 2018. aastal ning töölepingutest tulenevad nõuded puuduvad. Võlgnik on 08.11.2018 võõrandanud sõiduauto BMW XXX. Võlgniku juhatuse liikme sõnul anti sõiduk endisele töötajale töötasu katteks hinnaga 700 €. Portaali Auto24 andmetel võis märgitud hind olla sõiduki turuhind, samas eelistati sõiduki võõrandamisel ühte töötajat näiteks Maksu- ja Tolliametile. Eeltoodust lähtuvalt ei saa välistada, et tegemist võib olla tagasivõidetava tehinguga PankrS mõistes. Samas sõiduki vanust (24 a), läbisõitu (Transpordiameti andmetel ca 242 000 km) ja puuduvat liikluskindlustust arvestades on tegemist väheväärtusliku varaga, mille tagasivõitmine oleks menetlusökonoomika seisukohalt ebamõistlik või ka võimatu seoses vahendite puudumisega pankrotivaras, samuti väga pikast ajavahest tehingu teostamisest. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja maksmise tähtajaks 20.05.2021 ning teatanud 29.04.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et Meidra Ehitus OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Meidra Ehitus OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme G. M. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 10 tundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades PankrS § 23 lg 4 II lauses sätestatud riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamise piirmäära tuleb Andrus Õnnikule tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 584 eurot, millele lisandub käibemaks 116,80 eurot, kokku 700,80 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vajalikeks väljamakseteks vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.