Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

liige. Kostja ei sõlminud hagejaga lepingut. Laskesportlase ja laskeinstruktori tunnistus oli dokument, mis väljastatakse EPK liikmele, tõendamaks nende laskesportlase ja laskeinstruktori staatust. Tunnistuse väljastamise fakti ei saanud lugeda lepingu sõlmimiseks. Kostja põhikirja ja kodukorra kohaselt registreerib ja tegeleb registreerimiskohtade jagamisega kostja juhatus. Millistes divisjonides võistlejad võistlustele saadetakse oli juhatuse otsustada. Hageja poolt polnud täidetud võistlusele individuaalkoha saamiseks järgmised eeldused: − hageja ei läbinud klassifikatsioonivõistlust IPSC poolt ametlikult kinnitatud divisjonis; − hageja ei vastanud spordiseaduses kehtestatud nõuetele (ei ole Eesti kodanik); − hageja kui individuaalkoha soovija ei saanud juhatuse heakskiitu. Kostja lähtus kohtade jaotamisel IPSC praktikali reeglitest (jaanuar 2017, püstol), mille kohaselt production optics divisjoni ja production optics light divisjoni ei olnud ning IPSC praktikali reeglitest (jaanuar 2019, püstol), mille kohaselt jaanuarist 2019 lisandusid olemasolevatele viiele divisjonile veel kaks hindamisel divisjoni. 2019 provisional staatuse saanud divisjonid ei osalenud kohtade jagamisel, kuna 2018 ei saanud olla ametlikku klassifikatsiooni divisjonile, mida ei ole ametlikult kinnitatud. See otsus puudutas mitte ainult hagejat, vaid regiooni tervikuna ning mitte ühelegi regiooni laskesportlasele, kes võistlesid divisjonis production optics, kohta ei jagatud. Hageja ei saanud väita, et ta osales 2018 tema poolt nimetatud võistlustel üldse mingiski divisjonis, kuna nendel võistlustel ei olnud divisjonide moodustamiseks vajalikud tingimused täidetud, võistluste korraldajad registreerisid võistlejaid divisjonides production optics ja production optics light omaalgatuslikult. Maakohtu otsus

Kohus tuvastas litsentsi nr LSI2354 (dtl 52-53) ja LSI2526 (dtl 54-44) alusel, et kostja väljastas hagejale laskesportlase ja -instruktori litsentsid kehtivusega 01.07.2016-01.07.2019 ning 01.07.2019-01.02.2022. Kostja põhikirja p 2.5 järgi annab kostja välja laskesportlaste litsentse, peab turvaliste laskesportlaste nimekirja ning arvab laskureid turvaliste laskurite nimekirja ja sealt välja. Laskesportlase litsentsi andmise ja selle äravõtmise kord oli sätestatud ühingu kodukorras. Kostja kodukorra p 3.5 järgi laskesportlase ja laskeinstruktori tunnistus (litsents) on dokument, mis väljastatakse NROI Estonia kohtunike nimekirja kantud kohtunikule (al 01.02.2019 EPK liikmele), tõendamaks nende laskesportlase ja laskeinstruktori staatust (kodukord 2017 dtl 13-33, al 01.02.2019 dtl 34-49). Punktide 3.6-3.7 järgi on tunnistus NROI Estonia kohtunike nimekirja kantud kohtunikule (al 01.02.2019 EPK liikmele) kohustuslik dokument, mis tuleb nimekirjast kustutamise korral kostjale tagastada. Nähtuvalt kodukorra p-st3.2 jj, väljastab kostja ka ainult laskesportlase tunnistust, mis on vabatahtlik dokument tõendamaks laskesportlase staatust. Esitatust ei nähtunud, et kodukorras märgitud tunnistus seonduks võistlustel võistlejana osalemise õigusega. Küll seondusid hageja poolt viidatud õigused ja kohustused sellega, kas isik oli kantud turvaliste laskurite nimekirja. Kehtiva kodukorra p 1.1 järgi on turvaline laskur isik, kes on kantud kostja turvaliste laskurite nimekirja, kuulub kostja liikmeks oleva klubi ridadesse ning on läbinud vastavalt IPSC turvakursuse ainekavale läbiviidud IPSC turvalise laskuri kursuse. Tulenevalt kodukorra p-st 1.2.a on turvalisel laskuril hageja poolt viidatud kohustused tunda kostja põhikirja ja kodukorda, IPSC reegleid, relvaseadust jm laskesporti reguleerivaid õigusakte ning tulenevalt p-st 1.3.a õigus osaleda kõigil IPSC egiidi all toimuvatel practical-laskmise võistlustel üle maailma. Kodukorra p 1.5-1.6 peab isik turvaliste laskurite nimekirja kandmiseks läbima edukalt turvakursuse, misjärel edastavad turvakursuse korraldajad hiljemalt 3 päeva jooksul peale eksamite edukat sooritamist isiku andmed kostjale, kes teeb tulenevalt kodukorra p 1.71.8 otsuse isiku nimekirja kandmise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul pärast andmete esitamist ning teatab sellest isikule. Nimekirja kantuse säilitamiseks peab isik täitma kodukorra p 1.9, p 1.11 sätestatud tingimused ning kostja võib isiku nimekirjast kodukorras sätestatud eeldustel kustutada. Kodukorra p 1.4 järgi esindab laskurit kostja ees igapäevastes toimingutes tema koduklubi juhatus. Seega kõik kodukorras sätestatud nimekirja kuulumisega kaasnevad õigused ja kohustused on laskuril isiklikult. Turvakursuse läbimine koos nõusolekuga oma andmete edastamiseks turvaliste laskurite nimekirja kandmiseks kostjale oli pakkumus lepingu sõlmimiseks, mille esemeks oli kostja kodukorras märgitud õigused ja kohustused seoses kantusega nimekirja. Kostja, teatades nimekirja kandmisega nõustumise otsusest, andis pakkumusele nõustumuse ning sellega on leping sõlmitud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja § 9 lg 1). Kuna laskesportlane kostja kodukorra tähenduses sai olla üksnes turvaliste laskurite nimekirja kantud isik ning hagejale oli kostja poolt väljastatud litsents, millega kostja kinnitas hageja staatust laskesportlasena, oli hageja järelikult kantud 01.07.2016 seisuga turvaliste laskurite nimekirja. Kostja oli hiljemalt litsentsi väljastamisega teatanud hagejale oma nõustumisest hageja nimekirja kandmiseks. Pooled sõlmisid lepingu, millega leppisid kokku, et kostja kannab hageja turvaliste laskurite nimekirja ning seonduvad õigused ja kohustused tulenevad pooltele kostja kodukorrast. Kodukorra p 1.3a kohaselt omab laskur võimalust osaleda IPSC egiidi all toimuvatel practicallaskmise võistlustel üle maailma. Pooled ei vaielnud, et võistlus „European Handgun Championship 2019“ oli IPSC egiidi all toimunud practical laskmise võistlus. Kodukorra p 9.3 järgi võistlustele, kuhu eraldatakse kindel arv kohti regiooni kohta, registreerib ja tegeleb registreerimiskohtade jagamisega kostja juhatus või tema poolt selleks volitatud isik. Kodukord ei täpsustanud, millistest reeglitest lähtudes tuli kostjal kohad jaotada, seetõttu ei saanud üksnes kodukorrast tuleneda nõudeõigust konkreetsele võistlusele koha saamiseks.

Kostja palus 08.02.2019 e-kirjas oma liikmetele edastada teave klubide liikmetele selle kohta, et Eesti sai võistlusele „European Handgun Championship 2019“ 27 kohta, osaleda soovijatel tuli registreeruda hiljemalt 17.02.2019, tasuda osalemise tasu hiljemalt 28.02.2019 ning et rahvusmeeskondade moodustamisest ülejäävate kohtade jaotamine toimub vastavalt üldkoosoleku poolt määratud töögrupi poolt soovitatud ja juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele (dtl 96). Nimetatu oli sisustatav tahteavaldusena leppida kokku tingimustes, mille täitmisel eraldab kostja koha konkreetsele võistlusele. Vaidlus puudus, et hageja registreerus (dtl 100) ning tasus osalemise tasu tähtaegselt (dtl 101), nõustudes seeläbi kostja pakkumusega. Kostja hagejale kohta ei eraldanud (dtl 102-103). Samuti ei saanud hageja kohta pärast seda kui kostja teatas, et Eestile eraldati täiendavalt 8 kohta (dtl 116). Eesti regiooni koondiste moodustamise ja tiitlivõistluste slotide jagamise töögrupi 22.01.2019 protokoll (dtl 375) kohaselt otsustas töögrupp, et koondiste moodustamisest ülejäänud kohad saavad esmajärjekorras kategooriate parimad, kes peavad esmajärjekorras koha saamiseks saavutama klassifikatsioonivõistlustel vähemalt 75% konkreetse divisjoni Eesti regiooni parimaks osutunud laskuri tulemusest, kui kohtadest ei piisa kõikidele kvalifitseerunud kategooriate laskuritele, jääb lõpliku valiku tegemine kostja juhatuse kompetentsi, kui peale kategooriate kohtade jagamist jääb veel vabu kohti, siis nende jagamise kriteeriumite kehtestamine jääb kostja juhatuse kompetentsi. Hageja osales klassifikatsioonivõistlustel Tallinn Open 2018 ja Estonian Open 2018 ning oli Eesti regiooni parim divisjonis production optics. Kodukorra p 8.5 järgi kinnitab juhatus 3 võistlust, mille alusel arvestatakse käesoleva aasta koondise klassifikatsioon, p 8.6 kohaselt iga relvaliiki arvestatakse eraldi klassifikatsioonivõistlustega. Nähtuvalt kostja juhatuse 06.11.2017 koosoleku protokollist (dtl 56-57) kinnitati 2018 klassifikatsioonivõistlusteks relvaliigi püstol puhul mh Tallinn Open ja Estonian Open Handgun. IPSC praktikali reeglite (püstol, jaanuar 2019, dtl 467-558) p 6.2.1 kohaselt jagunevad praktikali võistluse divisjonid võistleja poolt kasutatava tulirelva ja varustuse alusel (lisa D open, standard, classic, production, production optics, production optics light, revolver); p 6.3.1-6.3.2 järgi divisjon võib kaasata erinevaid kategooriaid eristamaks osalejate gruppe, kategooriate nõuded on loetletud lisas A2 (nt juuniorid, seeniorid). Kuna 22.01.2019 töögrupi protokollis ei olnud märgitud, milliste divisjonide kategooriate parimatele koondiste moodustamisest ülejäänud kohad jagatakse, oli protokollis toodu mõistlikule isikule arusaadav selliselt, et ülejäänud kohad jagatakse kõigi divisjonide kategooriate parimate vahel. Kostja väide, et divisjonid production optics ja production optics light loodi alles alates 2019, kuna viidatud IPSC praktikali reeglid kehtisid töögrupi 22.01.2019 otsuste tegemise ajal ning seega puudutasid otsused ka nimetatud divisjone, ei olnud asjassepuutuv. Kohus ei nõustunud kostjaga, et 2018 ei saanud olla klassifikatsiooni production optics ja production optics light divisjonidele. Tulenevalt kostja kodukorra p 8.6 toimuvad klassifikatsioonivõistlused relvaliikide kaupa, mitte divisjonide kaupa. Osaledes võistlustel Tallinn Open 2018 ja Estonian Open 2018 osales hageja võistlustel, mille kostja oli ette näinud klassifikatsiooniks relvaliigile püstol. Seejuures ei olnud hagejale etteheidetavad nimetatud võistluste korraldajate väidetavad rikkumised divisjonide moodustamisel. Protokolli ja diplomi (dtl 58-65, 66) kohaselt saavutas hageja võistlusel Tallinn Open 2018 divisjonis production optics esimese koha ning võistlusel Estonian Open 2018 samas divisjonis kolmanda koha (dtl 67-74, 75), olles seejuures parim Eesti regiooni arvestuses (dtl 76-95). Nähtuvalt kostja 20.02.2019 ja 14.03.2019 e-kirjadest (dtl 102-103, dtl 116) sai Eesti võistlusele „European Handgun Championship 2019“ 35 kohta (27+8), millest 26 moodustati koondised ning ülejäänud 9 kohta jagati individuaalkohtadena. Kostja 20.02.2019 e-kirja kohaselt sai individuaalkoha revolver divisjoni parim laskur. Võistlusel osalenute nimekirjast (dtl 383-385)

nähtus, et individuaalkoha sai 1 võistleja divisjonis open, 2 võistlejat divisjonis production, 2 võistlejat divisjonis standard, 3 võistlejat divisjonis classic ja 1 võistleja divisjonis revolver. Selline individuaalkohtade jaotus ei vastanud 22.01.2019 töögrupi poolt otsustatule, mille kohaselt pidid esmajärjekorras koha saama kategooriate parimad. 9 jagatavat kohta oli piisav, et iga divisjon saaks vähemalt 1 kohta. Hageja oli production optics divisjoni parim ning tema tulemus 100% oli kõrgem nõutavast 75% divisjoni regiooni parima laskuri tulemusest. Seega täitis hageja poolte 08.02.2019 kokkuleppele vastavad tingimused võistlusele koha saamiseks. Kostjal puudus õigus pärast 08.02.2019 asuda ühepoolselt võistlusele saamise tingimusi muutma või täiendama. Seetõttu ei omanud asjas tähendust kostja juhatuse 19.03.2019 otsus kohtade jagamise kohta (dtl 121-122). Asjaolu, et hageja ei vastanud SpS (spordiseadus) § 8 kehtestatud nõudele rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalemiseks, ei mõjutanud poolte lepingust tuleneva õigussuhte sisu. Kostja ei märkinud 08.02.2019 e-kirjas koha saamise tingimusena Eesti kodakondsust. Kuna hageja täitis poolte kokkuleppele vastavad tingimused, olid kostjal kohustus hagejale koht eraldada. Kostja apellatsioonkaebus

parimad” tõlgendamisele, mille tõlgendamise aluseks sai võtta ainult praktikali laskmist reguleerivate IPSC praktikali reeglid. Nende kohaselt individuaalsed kategooriad olid määratletavad järgmiselt: naised, superjuuniorid, juuniorid, seeniorid, superseeniorid. Hageja ei registreerunud soovitud võistlusele mitte ühegi kategooria alla kuuluva liikmena ning kuna hageja tulenevalt IPSC praktikali reeglitest ei kvalifitseerunud ka mitte ühegi nimetatud kategooria alla, siis tema suhtes ei olnud kohaldatav termin „kategooria parim“. Hagejat ei saanud käsitleda mitte ühegi divisioni mitte ühegi kategooria liikmena. Asjassepuutuv oli IPSC praktikali reeglitest tulenev asjaolu, et divisjonid production optics ja production optics light loodi alles 2019. aastast, mistõttu kohtu poolt viidatud töögrupi 22.01.2019 otsustused ei puudutanud nimetatud divisjone ning 2018 ei olnud klassifikatsiooni production optics ja production optics light divisjonidele. Poole õigused ja kohustused ei võinud olla vastuolus seadusega. Ka IPSC konstitutsiooni p 4.9 sätestatu kohaselt kohalikud siseriiklikud seadused on ülimuslikumad IPSC reeglitest. SpS § 8 sätestab, et rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust. Kuna hageja omas Vene Föderatsiooni kodakondsust, siis seadus üheselt välistas tema esinemise rahvusvahelistel tiitlivõistlustel nii Eesti rahvuskoondise koosseisus kui ka individuaalselt. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ei esinda sportlased mitte ennast, vaid oma riiki. Kostja pidi sellest piirangust olema teadlik ja sellega arvestama. Kuna piirang tulenes seadusest, siis ei pidanud kostja seda e-kirjas märkima. Hagi menetlemisel ei pööranud kohus tähelepanu sellele, et hageja oli sisuliselt vaidlustanud kostja juhatuse otsuse (väljendatud 08.02.2019 e-kirjas) ja 19.03.2019 protokolli. Hageja esitas kostja vastu vale nõude. Vastustaja seisukoht

viisil kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 2 esimene lause sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Igal juhul on lepingu sõlmimise eelduseks vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes küsimustes (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17217, p 15).

jäävad poolte maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.