Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-8031
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu vastu korteriühistu kohustamiseks võimaldada kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida elektritarnijat, läbi viima elektriaudit ja viima voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. oktoobri 2024. a määrus avalduse läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik: Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu (registrikood 80221442), lepinguline esindaja Marko Jaani
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. oktoobri 2024. a määrus osas, millega maakohus jättis X avalduse läbi vaatamata ja jaotas menetluskulud (maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1–3 ja 5). Saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Harju Maakohtu 21. oktoobri 2024. a määrus on jõustunud osas, millega kohus eraldas X 21. augusti 2024. a taotluse riigi õigusabi saamiseks eraldi menetlusse (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4).
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1.X (avaldaja) esitas 27.02.2019 tsiviilasjas nr 2-19-3141 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu, milles palus: 1) tunnistada kehtetuks korteriühistu 08.06.2016 üldkoosoleku otsuse; 2) kohustada korteriühistut jõustama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ sätted ja võimaldama kõikidel korteriühistu liikmetel koheselt vabalt valida elektritarnijat; 3) hüvitada avaldajale tekitatud lisakulud seoses korteriomanike sunniviisilise kinnihoidmisega korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega; 4) kohustada puudutatud isikut läbi viima elektriaudit ning viima voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega.
1.1.Avalduse kohaselt on korteriühistul Eesti Energia AS-ga elektrienergia ühisostuleping. Avaldaja on pöördunud korduvalt korteriühistu poole sooviga valida ise endale sobiv elektritarnija. Kuna avaldaja ei saa elektritarnijat ise valida, on ta sunnitud maksma elektri tarbimise eest põhjendamatult kõrget hinda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ võimaldab avaldajal valida ise elektritarnijat.
1.2.Elektrilevi selgituste kohaselt tuleb selleks, et korteriomanik saaks teha elektrienergia tarbimiseks otselepingu, mh kontrollida korterelamu elektrisüsteemi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli käigus selgus, et kortermajal on tegemata elektrisüsteemide audit ja korteriühistule määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Korteriühistu peab läbi viima uue auditi.
1.3.Kuna kortermaja voolutarbimine suurenes kortermaja keldrikorrusele ehitusloata ehitatud nelja korteri tõttu 40% võrra, siis kasutatakse korteriühistu juhatuse ainuotsusel majas 380V voolutugevust. Kortermaja ehitusloas on näidatud voolutugevuseks 220V. Voolutugevus tuleb viia vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega.
2.Harju Maaohus keeldus 14.03.2019 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.09.2019 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
3.Avaldaja esitas 18.05.2020 avalduse täpsustuse, millega loobus korteriühistu 08.06.2016 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise ja kahju hüvitamise nõuetest. Maakohus keeldus 07.09.2020 määrusega TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.11.2020 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
4.Avaldaja täpsustas avaldust 07.06.2021 ja 15.09.2021. Maakohus keeldus 21.09.2021 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.11.2021 määrusega maakohtu määruse osas, millega kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ja saatis asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
5.Maakohus eraldas 30.05.2022 määrusega tsiviilasjast nr 2-19-3141 iseseisvasse hagita menetlusse avaldaja järgnevad nõuded: 1) kohustada korteriühistut võimaldama kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida elektritarnijat;
6.Maakohus võttis 08.06.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-8031 menetlusse tsiviilasjast nr 2-19-3141 eraldatud nõuded.
7.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.
7.1.Kui korteriühistus soovitakse minna üle elektrienergia üksikostule, tuleb selleks teha täiendavaid kulutusi. Selline otsustus ületab kaasomandi eseme tavapärast valitsemist ning seda küsimust saavad korteriomanikud otsustada kokkuleppel.
7.2.Arusaamatuks jääb, kas avaldaja nõuab pinge või voolutugevuse vastavusse viimist. Avaldajal on elektripistikus 230V varasema 220V asemel, arvestades lubatud kõikumist. Pinge suuruse muudatus on seotud pinge parameetrite muutumisega (kogu Euroopas).
7.3.Kortermajas koostati 27.03.2019 elektripaigaldise korraline audit, mille kohaselt vastab elektripaigaldis või selle osa kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada. Avaldaja ei ole põhistanud, miks läbiviidud audit ei ole nõuetekohane.
8.Avaldaja esitas 21.08.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 21.10.2024 määrusega avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus eraldas avaldaja 21.08.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks eraldi menetlusse.
9.1.Määruse kohaselt tuleb elektritarnija vabalt valimise nõue esitada teiste korteriomanike vastu. Avaldaja ei soovinud nõudeid esitada korteriomanike vastu. Kuna avaldaja nõuet ei saa esitada korteriühistu vastu, tuleb avaldaja nõue jätta läbi vaatamata.
9.2.Avaldaja ei ole suutnud veenvalt selgitada oma voolutugevuse vastavusse viimise nõude sisu. Avaldaja esitatust ei nähtu, et pinge suurust on muudetud korteriühistu või ühistu juhatuse ainuotsusel. Sarnaselt elektritarnija valimisega, on pinge muutmisega tegemist küsimusega, mida ei saa otsustada kaasomandi eseme tavapärase valitsemise raames. Kuna avaldaja ei saa nõuet esitada korteriühistu vastu, tuleb avaldaja nõue jätta läbi vaatamata.
9.3.Avaldaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda 27.03.2019 elektriauditi õigsuses. Avaldaja esitatust nähtuvalt ei ole tema eesmärki võimalik saavutada elektriauditi raames, vaid selleks tuleks läbi viia eelkõige elektri- ja ehitusprojekti ekspertiis. Seega ei ole avaldajal võimalik oma nõudega soovitud eesmärki saavutada, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.1.Maakohus ei järginud ringkonnakohtu poolt varem antud suuniseid. Eelkõige ei saa avaldaja nõuet jätta menetlusse võtmata põhjusel, et see on esitatud vale isiku vastu.
3
2-22-8031
10.2.Korterelamus on kasutusel vool 380V, kuigi ehitusluba lubab kasutada ainult 220V. Avaldaja on selgelt väljendanud soovi taastada ehitusloa ja kasutusloaga lubatud 220V. Maakohus ei ole seda menetlema hakanud.
10.3.Praeguses menetlusetapis ei ole võimalik anda hinnangut, kas elektriaudit on läbi viidud kohaselt. Elektriaudit, mis kontrollib eelkõige elektrisüsteemi vastavust projektile ja ehitusloale, ei ole seaduslik. Auditi juures viibis isik, keda korteriühistu ei ole selleks volitanud. Sellised küsimused tuleb lahendada asja sisulisel läbivaatamisel.
11.Korteriühistu palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub korteriühistu jätta avaldaja kanda.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osas, millega kohus jättis avalduse läbi vaatamata ja jaotas menetluskulud TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
14.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi avaldaja märgib, et vaidlustab maakohtu määrust terves ulatuses, ei ole ta esitanud sisulisi vastuväiteid tema 21.08.2024 riigi õigusabi saamise taotluse iseseisvasse menetlusse eraldamisele. Selle otsustuse osas ei ole maakohtu määrus ka vaidlustatav. Eelnevat arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis avaldaja avalduse läbi vaatamata.
15.Maakohus jättis avaldaja nõuded läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 (koosmõjus § 477 lg-ga 1) alusel, leides, et avaldajal ei ole võimalik oma nõuetega soovitud eesmärki saavutada. Kolleegiumi hinnangul ei olnud avalduse läbi vaatamata jätmine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel õigustatud.
16.Siinses asjas olid menetles järgmised avaldaja nõuded: - kohustada korteriühistut võimaldama kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida elektritarnijat (nõue 1); - viima korteriühistu voolutugevus vastavusse ehitusloaga väljastatud voolutugevusega (nõue 2); - kohustada korteriühistut viima läbi elektriaudit (nõue 3).
17.Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-3141 sama avaldaja samu nõudeid korduvalt hinnanud. Kuigi varasemalt on maakohus keeldunud avaldaja nõuete menetlusse võtmisest perspektiivituse tõttu, on ringkonnakohtu toonased selgitused asjakohased ka avalduse läbi vaatamata jätmisel. Ringkonnakohus jääb selle juurde, et avaldaja nõudeid tuleb hinnata asja sisulisel lahendamisel.
18.Nõuete 1 ja 2 osas leidis maakohus, et need on esitatud vale isiku vastu. Ringkonnakohus selgitab, et nõude esitamine vale isiku vastu ei ole nõude läbi vaatamata jätmise alus. Avaldaja otsustab ise, kelle vastu ta oma nõude esitab (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-1514
2-22-8031 14, p 13). Avaldaja on siinses asjas leidnud, et tal on nõue justnimelt korteriühistu vastu. Sellises olukorras tuleb kohtul avaldaja väiteid sisuliselt hinnata. Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud, et avaldaja nõudeid ei saa jätta menetlusse võtmata põhjendusega, et see on esitatud vale isiku vastu (Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2019, 27.11.2020 ja 12.11.2021 määrused tsiviilasjas nr 2-19-3141). Kui kohus leiab, et avaldajal ei ole korteriühistu vastu nõudeid, tuleb avaldus jätta rahuldamata, mitte läbi vaatamata.
19.Nõude 3 osas leidis maakohus, et avaldaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda elektriauditi õigsuses. Samuti viitas maakohus, et avaldaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, kuidas lahendaks uus elektriaudit projektimuudatusega seotud küsimused. Maakohtu põhjendused ei ole aluseks avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Seda, kas varasem elektriaudit on kohaselt läbi viidud, ja kas uus elektriaudit lahendab avaldaja probleemküsimuse, saab kohus otsustada alles asja sisulisel läbi vaatamisel. Kohus ei saa TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta avaldust läbi vaatamata põhjusel, et avaldus on põhjendamatu, samuti ei saa kohus jätta avaldust läbi vaatamata, kui selle perspektiivikuse üle ei ole võimalik otsustada tõendeid hindamata (RKTKm 22.01.2025, 2-23-12244, p 14). Kui kohus, olles asja pooltega sisuliselt arutanud ja hinnanud poolte esitatud väiteid ja tõendeid, leiab et elektriaudit on kohaselt läbi viidud, tuleb avaldaja nõue jätta rahuldamata. Sellele on ringkonnakohus korduvalt maakohtu tähelepanu juhtinud ka tsiviilasjas nr 2-19-3141 (Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2019 ja 27.11.2020 määrused).
20.Iseenesest on kohtul TsMS § 423 lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Sama kehtib ka hagita asja kohta (TsMS II komm (2017), § 423, p 3.3.b). TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel saab aga läbi vaatamata jätta õiguslikult perspektiivitu nõude. Praegusel juhul ei saa väita, et avaldaja nõuded on õiguslikult perspektiivitud. Sellist järeldust ei ole teinud vaidlustatud lahendis ka maakohus. Ringkonnakohus on avaldaja nõudeid hinnates korduvalt viidanud nende võimalikele õiguslikele alustele. Seejuures on ringkonnakohus viidanud, et tegemist on keskmiselt keerukama küsimusega, mis vajaks täiendavat analüüsimist ja suunanud maakohut asja sisuliselt lahendama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2019 ja 27.11.2020 määrused). Arvestades avalduse esitamise aega (2019. aasta), on avalduse sisuline lahendamine paremini kooskõlas ka TsMS § 2 eesmärkidega.
21.Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus avalduse läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohus peab asja sisulisel lahendamisel hindama, kas avaldaja nõuded on põhjendatud.
22.TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
23.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa praeguse määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.