Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
31. mai 2021.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
2-19-1139 Paigaldusmeister OÜ hagi ROVOLER OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 499,95 euro, viivise 70,06 euro ja täiendava viivise saamiseks 610,15 eurot
nende Hageja: Paigaldusmeister OÜ (registrikood 12271616, asukoht Kivimäe 1, Kernu küla, Saue vald, 76305 Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts (OÜ ARCHER&ARCHER Õigusbüroo, Jaama 18, 11625 Tallinn; epost [email protected]) Kostja: ROVOLER OÜ (registrikood 12738751, asukoht Pärnu mnt 139f, 11317 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, Kentmanni 4/ Sakala 10, 10116 Tallinn; e-post [email protected])
Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtmenetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts Hageja seaduslik esindaja Antti Priimägi Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg
04.05.2021
Resolutsioon
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista ROVOLER OÜ-lt välja Paigaldusmeister OÜ kasuks põhivõlg summas 499,95 eurot.
3.Mõista ROVOLER OÜ-lt välja Paigaldusmeister OÜ kasuks viivis seisuga 31.05.2021 summas 159,98 eurot.
Mõista ROVOLER OÜ-lt välja Paigaldusmeister OÜ kasuks viivis protsendina põhivõlalt (499,95 eurot) alates 01.06.2021 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsusega väljamõistetud viivisega mitte üle põhivõla summa.
5.Jätta menetluskulud tervikuna ROVOLER OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Paigaldusmeister OÜ esitas hagi ROVOLER OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 499,95 euro, viivise 70,06 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline leping, mille alusel teostas hageja kostja tellimusel sanitaartehnilisi töid korteris aadressil xxxx. Töö sisuks oli xxxx vanni parandustöö. Hageja teostas vanni parandustöö 2016 detsembris. Hageja saatis kostja esindajale 19.03.2017 e-kirja, milles märkis, et vanni parandustööd on korteriomaniku poolt vastu võetud ning selgitas tööde sisu: tööde tegemisele kulus 4 parandusainet (85 eur/tk) ja 4 tundi tööd (40 eur/tund). Hageja esitas kostjale arve summas 499,95 eurot maksetähtajaga 26.04.2017. Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 70,06 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 24.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
1.2.Hagejalt tellis vanniparanduse töö kostja (keda esindas U.K), kellele oli xxxx AS müünud vanni koos paigaldusega. Hageja nõustub ning ei vaidle vastu kostja väljatoodule, et kostja on vanni transpordi ja paigalduse tellinud xxxx AS-lt. Hageja on paigaldanud vanni kuupäeval 30.08.2016 xxxx AS koostööparterina, kuid ei ole teostanud kostja tellitud parandustöid xxxx AS nimel, kuivõrd antud töö ei klassifitseeru garantiitööks, kuna paigalduse ajal oli vann terve. Vanni parandustööd on teostatud hageja poolt kostja tellimuse alusel ja arve on esitatud teostatud tööde eest hageja poolt.
1.3.Koostöö tellimine toimus telefoni ja e-kirja teel ajavahemikul 11.10.2016 kuni 17.10.2016, lõplik töövõtt kinnitati 17.10.2016 kohtumisel. xxxxAS kinnitustest, et kostja ei ole kunagi pöördunud xxxx AS poole ühegi pretensiooni, garantiiremondi ega allahindluse suhtes, kuigi kostja on ostnud vanni koos paigaldusega ja tellinud sellele transpordi xxxx AS-st.
1.4.Hageja ei nõustu kostja tasaarvestuse nõudega, kuivõrd hageja ei ole põhjuslikus seoses kostja kuludega. Hageja ei nõustu väitega, et on tekitanud kostjale menetlusega alusetuid kulusid õigusabile.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 125 eurot ja esindajakulu summas 2 804 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Hageja teostas vanni parandustööd AS-i xxxx nimel ning seda mitte eraldi töövõtuna, vaid olemasoleva lepingu rikkumise heastamisena. Kostja ei ole hagejaga ühtegi lepingut sõlminud. Hageja ei saa nõuda kostjalt tasu ka mõnel teisel õiguslikul alusel. Kuna kõnealused parandustööd leidsid aset kostja ja AS xxxx vahel sõlmitud lepingu
alusel. Suhetes kostjaga esitles hageja end alati AS-i xxxx alltöövõtjana. Kuna vanni transport oli AS-i xxxx vastutusalas (transpordil tekkivad kahjustused olid AS-i xxxx riisiko), oli kostja jaoks üheselt selge, et kui hageja tegi ettepaneku vanni serv ära parandada, siis see kvalifitseerus AS-i xxxx ettepanekuna lepingu rikkumine heastada. Isegi, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud eraldiseisev töövõtuleping (millega kostja ei nõustu ning millele kostja vastu vaidleb), siis tasunõue ei saa olla sissenõutavaks muutunud, sest vanni parandustööd ei viinud lubatud tulemuseni.
3.2.Isegi, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud eraldiseisev töövõtuleping ja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, soovib kostja, et hageja nõue tasaarvestataks kostja kahjunõudega. Kuna vanni parandustööd ebaõnnestusid, oli kostja sunnitud andma lõpptellijale vanni maksumuselt allahindluse 1 000 eurot + km. Seega parandustööde ebaõnnestumise tõttu tekkis kostjale kahju summas 1 000 eurot + km.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt esindajakulu summas 2 526,37 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Käesoleva asja hind on 610,15 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel (t lk 16-17, 42-43). TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5).
7.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) kostja tellis AS-lt xxxx vanni koos transpordi ja paigaldusega (t lk 23). 2) Hageja paigaldas vanni xxxx AS koostööpartnerina 30.08.2016. 3) Hageja on teostanud vannile parandustööd.
8.Vaidlus on selle üle, millal vannile kahjustus tekkis, kas kostja tellis hagejalt vanni parandustööde teostamise ehk kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping ning kas hagejal on kostja vastu nõue summas 499,95 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut, kuna vanni objektile transportimise käigus sai see kahjustada ning hageja teostas parandustööd AS-i xxxx kui vanni müüja tellimusel, kellele kostja oli esitanud pretensiooni kahjustusega vanni tarnimisel. Lisaks ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud
tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja tugineb hagiavalduses töövõtulepingule kostjaga. Kostja väitel tal hagejaga igasugune lepinguline suhe puudub, vaid tal oli müügilepingust tulenev suhe AS-iga xxxx, kes lasi prao vannis parandada müüdud objekti puuduse kõrvaldamise käigus. VÕS § 219 lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma, seda võib teha ka asja jõudmisel sihtkoht (lg 2). VÕS § 220 lg 1 alusel peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.
10.Vaidlust pole, et kostja juhatuse liige U K tegutses objektil kostja esindajana (t lk 89 pöördel, 00:12:21). Samuti on kostja tunnistanud vanni parandamist, kuid seda AS-i xxxx poolt müügilepingu objekti puuduse kõrvaldamise raames, mitte hagejalt tellitud töövõtulepinguna (t lk 89 pöördel, 00:18:04). Kostja on seega esitanud alternatiivse käsitluse ja positsiooni toimunu osas, mistõttu on kostjal ka vastavate asjaolude tõendamise kohustus. Seega peab kohus tuvastama ja hindama, kas asjas esitatuga on tõendatud hageja käsitlus pooltevahelisest töövõtulepingust või kostja positsioon müüjale esitatud pretensioonist ja tema poolt puuduse kõrvaldamisest.
11.Kostja on väitnud, et pragu vannis ehk puudus müüdud objektis avastati koheselt peale vanni objektile transportimist selle lahtipakkimisel. Kostja väitel soovis ta saata vanni ASile xxxx tagasi, kuid hageja selgitas, et on võimeline vanni serva selliselt korda tegema, et kahjustust ei ole näha. Kostja selgitas seda oma tellijale ning kui oli tellijalt saanud sellisele plaanile heakskiidu, palus hagejal teostada räägitud parandustööd. Tõendatud on, et vann transporditi objektile 28.04.2016 (t lk 63, veo teostanud isiku kinnitus, tõlge lk 60, p-s 6). Tõendatud ei ole kostja väited selle kohta, et puudus avastati vanni transportimisel objektile. Kostja soovis nimetatud asjaolu tõendada tunnistaja A A ütlustega. Tunnistaja aga andis 04.05.2021 ülekuulamisel ütlused (t lk 117), et mõra vannis avastati peale pakendi avamist, aga peale vanni transportimist objektile seisis see objektil pakendis veel nädalaid, kindlasti ei toimunud avamine järgmisel päeval. Vanni parandamine toimus sügisel. Seega kohtu hinnangul ei kinnita tunnistaja ütlused kostja väidet, et mõra avastati koheselt vanni objektile transportimisel. Kuna mõra avastati tunnistaja kinnitusel nädalaid hiljem, ei ole tõendatud kostja väide, et talle anti üle kahjustusega toode. Pigem on tõenäoline, et kahjustus vannile tekkis korteris seistes, kus toimusid vaidlustamata asjaolude kohaselt ulatuslikud ehitus- ja renoveerimistööd. Siinjuures ei ole asja lahendamisel oluline, kas mõra avastati enne või pärast vanni paigaldust 30.08.2016. Kostja ei ole väitnud, et hageja ise oleks vanni vigastanud.
12.Hageja esitatud tõenditega (t lk 63, tõlge lk 60, p-s 6 veo teostanud isiku kinnitus; lk 62 AS-i xxxx kinnitus) loeb kohus tuvastatuks, et vannil selle ostjale üleandmisel kahjustusi ei olnud.
13.Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks AS-ile xxxx kui vanni müüjale üldse mingi pretensiooni esitanud kahjustusega müüdud vanni kohta, rääkimata selle mõistliku aja
jooksul esitamisest VÕS § 220 lg 1 mõttes. Tunnistaja A A ütluste kohaselt ta teab, et kostja esindaja xxxx küll helistas xxxx peale mõra avastamist, kuid tunnistaja ei andnud ütlusi selle kohta, mis oli kõne sisu või mis oli selle tulemus. Tunnistaja ütles, et ta „ei tea, kas ta sai sealt parandaja numbri või mitte“. Seega ei tõenda tunnistaja ütlused, et kostja esitas AS-ile xxxx pretensiooni puudusega müüdud vanni kohta. K võis küll AS-i xxxx helistada, aga tunnistaja ütlustest nähtuvalt pigem küsides vanni parandaja kontakte. AS-i xxxx kinnitustega (t lk 29 ja pöördel ja 62) on tõendatud, et kostja ei ole esitanud vanni transpordi või vigastuse suhtes ühtegi pretensiooni ega nõudnud vanni väljavahetamist või lisaallahindlust. Samuti kinnitab AS xxxx, et ta ei ole tellinud hagejalt puuduse kõrvaldamise või garantiitööde korras vanni prao parandamist. Hageja juhatuse liikme poolt 04.05.2021 kohtuistungil öeldu kohaselt (t lk 114 pöördel 00:59:58) ei paranda AS xxxx transpordil viga saanud toodet kohapeal, vaid see vahetatakse välja ja kliendile (antud juhul kostjale) ei läheks see midagi maksma. Antud asjas on tõendatud, et kostja pretensiooni AS-ile xxxx ei esitanud ja AS xxxx ei ole hagejalt müüdud asja puuduste kõrvaldamise töid tellinud. Kostja on seoses vanniga esitanud AS-ile xxxx pretensiooni vaid mittetöötava valgustuse vahetamisega seoses (t lk 53), kuid see konkreetne garantiitöö ei puutu antud asja esemesse ja kohus seda ei käsitle. Märkimisväärne on siinjuures vaid asjaolu, et tegemist on kostja poolt AS-ile xxxx esitatud ainsa garantiipretensiooniga ning vanni vigastust või selle ebakvaliteetset parandustööd ei mainita. Kõige eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et kostja versioon müügilepingu järgi puuduse kõrvaldamisest hageja poolt AS-i xxxx tellimusel ei ole leidnud tõendamist.
14.Kohus loeb kostja 11.10.2016 e-kirjaga (t lk 52) tõendatuks, et kostja esindaja, U K pöördus sel kuupäeval hageja poole vanni kahjustuse (vanni äärel olev pragu) küsimuses. Nimetatud e-kirja ei ole saadetud AS-ile xxxx. Hageja esitas 21.04.2017 e-kirjaga (t lk 4) kostjale 19.04.2017 arve nr 1432 (t lk 4 pöördel) summas 499,95 eurot, selgitusega „Vanni remont (xxxx). Zen parandus komplekt“. Arve on kostja poolt tasumata. Hageja saatis kostjale ekirjadega mitmeid meeldetuletusi arve tasumiseks (t lk 4 ja pöördel). Hageja ei ole arvele ega meeldetuletustele vastu vaielnud. Oleks tavapärane, et kui ettevõtjale esitab teine äriühing täiesti alusetu arve, siis arve saanu vaidlustab selle või esitab arve esitajale küsimusi arve esitamise põhjuste kohta. Midagi sellist kostja antud juhul teinud ei ole. Nagu eelnevalt mainitud, siis kostja ei eita vanni parandamist ehk tööde tegemist hageja poolt, vaid tunnistab seda. Seega on tööd tehtud. Kostja ei ole arvele sisulisi vastuväiteid esitanud enne kohtumenetlust. Parandustööde osas ei ole kostja ka AS-ile xxxx ühtegi pretensiooni ega nõudmist esitanud. Kostja ei ole ka 21.11.2017 inkassoteenuse osutajale saadetud vastuses eitanud tööde tegemist, vaid on esitanud formaalse vastuväite seoses ehituse täitedokumentatsiooni puudumise kohta. Eeltoodu alusel loeb kohus kõiki tõendeid kogumis hinnates tuvastatuks, et kostja tellis hagejalt vanni parandustööd ja hageja teostas tööd.
15.Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Hageja väitel teostas ta tööd 2016 aasta detsembris ja tööd vaatas üle korteri omanik, töö on vastu võetud T O poolt 15.03.2017. Hageja ei ole tööde sellise heakskiitmise kohta esitanud tõendeid, pealegi ei ole T O tuvastatud asjaoludel kostja esindajaks. Kohus leiab, et tööd esitati hageja poolt kostjale ülevaatamiseks ja üleandmiseks hiljemalt 21.04.2017 ekirjaga (t lk 4) ja 19.04.2017 arve nr 1432 (t lk 4 pöördel) saatmisega. VÕS § 643 sätestab,
et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 638 alusel on tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul pidi kostjale olema mõistetav, et hiljemalt 21.04.2017 e-kirjaga arve saatmisega soovib hageja kostjale töid üle anda. Kostja ei vaielnud tööde vastuvõtmisele vastu, kuid ka selgesõnaliselt ei aktsepteerinud neid. Hageja saatis kostjale meeldetuletused 04.05.2017 (t lk 5) ja 25.05.2017 (t lk 5 pöördel), viimases kirjas andis hageja kostjale arve tasumiseks täiendava tähtaja 01.06.2017. Käesoleva vaidluse asjaoludel saab seda lugeda tööde vastuvõtmise täiendava tähtaja andmiseks VÕS § 638 mõttes. Kostja ei ole ka täiendava tähtaja jooksul töödele mingeid vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus alates nimetatud kuupäevast tööd vastuvõetuks. Seega tööde eest esitatud tasu ja arve nr 1432 pidi olema tasutud hiljemalt 01.06.2017.
16.VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
17.Kuivõrd kostja pole enne kohtumenetluse algust esitanud hageja poolt teostatud töödele vastuväiteid, siis tuleb tehtud töö lugeda vastuvõetuks ning seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ja VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel kuulub kostja poolt hagejale tasumisele arve nr xxxx (t lk 4 pöördel) järgi kokku 499,95 eurot. Kohtumenetluses esitatud üldsõnalised pretensioonid on esitatud hilinemisega ja kohus jätab need VÕS § 644 lg 3 alusel arvestamata.
18.Kostja poolt ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millistest nähtuks, et arvete maksmata jätmine on käesoleval juhtumil põhjendatud. Kostja on küll kohtumenetluses esitanud väite, et tema tellija ehk objekti lõpptellija ei olnud parandustöödega rahul ja kostja pidi selle eest maksma objekti lõpptellijale hüvitist 1 000 eurot, mistõttu on tal õigus hageja arve tasumisest keelduda (t lk 45 p 6, lk 48). VÕS § 111 annab tellijale õiguse keelduda töövõtjale tasu maksmisest kahju nõudele vastavas ulatuses. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud kahju hüvitamise eeldused, mille tõendamise koormis on kostjal. Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks nimetatud kahju tekkimises süüdi ega seda, et see kompensatsiooni oli just selle vigastuse või ebakvaliteetse parandustöö eest. Kostja tegutsemine nimetatud kahjuga seoses on ka vastuoluline, kuna selles osas ei ole enne kohtumenetlust esitatud vastuväiteid või nõudeid ei hageja ega AS-i xxxx suhtes. Kui kostja hinnangul ei olnud tema tekkinud kahjus süüdi ning pidi objekti lõpptellijale alusetult 1 000 eurot hüvitama, oleks olnud majandustegevuses loogiline vastav nõue esitada omakorda kahju tegelikult põhjustanud isiku vastu. Seega ei rikkunud hageja oma kohustusi kostja ees, mistõttu ei ole ta põhjustanud kahju kostjale. Kostjal puudus hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Seega kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele.
19.Hageja palub kohtule esitatud viivisenõude arvutuskäigust tulenevalt mõista kostjalt välja viivise kuni hagi esitamiseni 70,06 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
21.Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja tasu nõude muutus sissenõutavaks alates 02.06.2017. Kostja põhinõuet tasunud ei ole ning kostja on olnud viivituses seega alates 02.06.2017. Kohtuotsuse tegemise (31.05.2021) seisuga on kostja arve tasumisega viivitanud 1460 päeva. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg-s 1 nimetatud seadusjärgne viivise määr on sel perioodil olnud 8% aastas. Viivise summa kohtuotsuse tegemise ajaga moodustab 159,98 eurot (499,95 € x 8% / 365 x 1460).
22.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
23.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhinõude summas 499,95 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 499,95 eurot, viivis summas 159,98 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o. 31.05.2021) ja viivis alates 01.06.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude summas 499,95 eurot täitmiseni, kuid kokku mitte üle põhinõude summa.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
26.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 610,15 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
28.Vastavalt eelviidatud sättele otsustab kohus, et hagiavaldusega seotud menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda. Kuigi kohtuotsusega lühenes arve tasumisega viivitatud periood võrreldes hagiavalduses esitatuga, moodustab rahuldamata jäetud viivisenõude osa võrreldes rahuldatud summaga niivõrd väikse osakaalu, et kohtu arvates on põhjendatud jätta kõik hagiga seotud kulud kostja kanda.
29.Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.