Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
31. mai 2021.a, Tallinn
Hagihind
2-17-8690 osaühing HOLMELON hagi Marsalis Element OÜ vastu 01.04.2016 renditööjõu vahendamise lepingust nr NL104-16 tuleneva võlgnevuse 302 794,02 euro, viivise 9249,50 euro ja täiendava viivise nõudes 370 040,93 eurot
nende Hageja: osaühing HOLMELON (registrikood 11133477, asukoht Pirita tee 26-69, 10127 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Alar Salu (e-post [email protected]) Kostja: Marsalis Element OÜ (registrikood 12977390, asukoht Salve 3a, 11612 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Sulev Tammemäe (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143, Tallinn; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 10.03.2021 Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja E K Hageja lepinguline esindaja Alar Salu Kostja lepinguline esindaja Sulev Tammemäe
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista Marsalis Element OÜ-lt välja osaühing HOLMELON kasuks põhivõlg summas 290 797,22 eurot, viivis 212 358,81 eurot seisuga 31.05.2021 ja viivis 0,05% päevas summalt 276 897,62 eurot alates 01.06.2021 selle täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsusega väljamõistetud viivise summaga mitte üle 276 897,62 euro.
3.Jätta hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda.
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.osaühing HOLMELON esitas 02.06.2017 Harju Maakohtule hagi Marsalis Element OÜ vastu 01.04.2016 renditööjõu vahendamise lepingust nr NL104-16 tuleneva võlgnevuse 317 794,02 euro, viivise 9 249,40 euro ja täiendava viivise nõudes. 31.12.2020 esitas hageja kohtule taotluse hagist osaliselt, s.o 15 000 euro osas loobumiseks seoses kostja poolt selle tasumisega peale hagiavalduse esitamist ning kohus võttis osaliselt hagist loobumise vastu 12.02.2021 kohtumäärusega (II kd 84-85). Kohtu menetlusse jäi hagi Marsalis Element OÜ vastu 01.04.2016 renditööjõu vahendamise lepingust nr NL104-16 tuleneva võlgnevuse 302 794,02 euro, seisuga 31.05.2017 viivise 9 249,50 euro ja täiendava viivise nõudes alates 01.06.2017 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni 0,05 % võlgu olevalt põhivõla summalt päevas.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.04.2016 renditööjõu vahendamise lepingu nr NL104-16, millise kohaselt võttis hageja kohustuse vahendada kostjale renditööjõudu. Kostja kohustus maksma hagejale lepingus ettenähtud alustel ja korras tasu. Lepingujärgne hind oli selle sõlmimisest alates poolte seaduslike esindajate poolt suuliselt kokkulepitud. Kokkuleppe aluseks oli kostja seadusliku esindaja poolt hageja seaduslikule esindajale lähetatud e-post, koos tabelarvestuse manusega renditööjõu hinna ning kulude osas. Lisaks tööjõu rendi hinna suulisele kokkuleppele soovib hageja tugineda turuhinnale, seda eelkõige juhuks, kui kohtu hinnangul ei ole piisavalt tõendatud poolte vahel suuline hinnakokkulepe.
1.2.Hageja ja kostja täitsid 2016. aastal lepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt. 2017. aastal kostja lepingus võetud maksekohutut täitnud ei ole.
1.3.Lisaks tööjõurendi lepingule sõlmisid pooled 28.06.2016 rendilepingu nr 06-2016, mille alusel rentis hageja kostjale teleskooptõstuki dDiesi ET 176 Nr 1760992. Rendilepingu punkti 4.7. alusel olid pooled kokku leppinud renditasu 4 500 eurot kalendrikuus, millele lisandus käibemaks. Tõstuki rentimise eest esitatud arvetel kajastatud lisakulud tulenevad eelkõige lepingu punktist 3.5, mille järgselt remondi (või varuosad) eest tasumise kohustus lasus kostjal.
1.4.Renditööjõu lepingu p 4.3 järgi leppisid pooled kokku, et hageja esitab kostja poolt esitatud töötaja tööaja arvestuse ja ületunnitöö kokkuleppe alusel arved kostjale iga kuu
15.kuupäevaks, maksetähtajaga 14. kalendripäeva. Kostja ei ole täitnud 15. kuupäevaks andmete esitamise kohustust.
esitamist, 15 000 eurot arve nr 170002 osaliseks katteks, jäi hageja lõplikuks põhinõudeks 302 794,02 eurot.
1.6.Hageja on esitanud 02.05.2015 kostjale maksmiseks viivisarve nr 170012 milles viiviseid on arvestatud seisuga 01.05.2015 summas 5 431,95 eurot. Perioodi 02.05.2017 kuni 31.05.2017 moodustab viivis täiendavalt 3 817,55 eurot.
2.Hageja vaidleb kostja protsessuaalsele tasaarvestusele vastu. Hageja vahendas Poola Vabariigi äriühingutelt xxx ja xxx renditööjõudu. Kirjeldatud tegevus EL direktiivi 96/71/EÜ mõistes kohustab töölepingulise suhte eelnevalt nimetatud äriühingutega. Kostja väited töölepingu puudumisele on seetõttu paljasõnalised, tühised ning alusetud, sest need ei saa tugineda pelgalt hageja tööjõu maksude arvestusele Eesti Vabariigis. Teisalt ei tee töölepingu puudumine tühiseks lepingu täitmist ega muuda osutatud teenust olematuks. Hageja oma ettevõtluses on käibemaksukohuslane ja hageja on nõuetekohaselt registreerinud kõik tema poolt väljastatud arved sellekohases registris ning tasunud nendelt käibemaksu.
2.1.2016.a lõpus, kui Poola äriühingute poolt lähetatud töötajatel lõppes õigus EU-s tööd teha, vormistas hageja täpselt samadele töötajate tööload Eesti Vabariigis, tehes seda juba enda nimele. Järelikult eksisteeris hageja jätkusuutlik tegevus samaselt 2017.a ka eelneval, 2016. aastal.
2.2.Kostja on tema poolt pakutaval tasaarvestataval perioodil, so 2016.a. tasunud talle esitatud arved täpselt esitatud arvete alusel, märkides ka tasumisel arve numbrid. Järelikult on kostja arveid ja selle alusel osutatud teenuseid aktsepteerinud, nendega nõustunud ning ta ei ole esitaud ühtegi pretensiooni nende suuruse või ebareaalsuse osas.
2.3.Hageja poolt esitatud arved sisaldasid mh pikaajalist tõstuki renti (ühe kalendrikuu renditasu 4 500 eurot), kõrvalkuludena tööjõu majutusteenust, erinevaid materjale jms, milliste osas ei ole kostja esitanud ühtegi selgitust, olles ometi esitanud tasaarvestuse avalduse kogu 2016 perioodi osas.
3.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 3 400 eurot ja esindajakulu summas 6531,26 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
4.1.Kostja on seisukohal, et hageja eesmärgiks käesoleva hagiavalduse esitamisel on olnud selgelt survestada kostjat tasuma rahasummasid, milliste nõudmiseks hagejal tegelikult õigust ega alust ei ole. Hageja on kogu hageja ja kostja vahelise koostöö vältel esitanud kostjale põhjendamatult suuri arveid ning seejuures ei ole hageja esitanud kostjale ühtegi arvestust töötajate tegelike töötundide kohta. Kostja hinnangul on tõendatud asjaolu, et hageja juhatuse liige on olles veel kostja töötaja on palunud ära kustutada kõik tööaja tabelid vältimaks asjaolu, et kostja saaks ka tegelikkuses kontrollida töötajate töötamisega seonduvaid tundide arve.
4.2.2016. aastal, kui hageja osutas kostjale renditööjõu vahendamise lepingu alusel väidetavalt tööjõu vahendamist, ei nähtunud hageja raamatupidamisest tegelikkuses tööjõu eest tasumist, mis seab kahtluse alla asjaolu, kas ja millises ulatuses hageja tegelikkuses kostjale ka 2016.a väidetavat teenust osutas.
5.Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule kohustus hageja sõlmima kõikide töötajatega töölepingu ning tasuma töötasudelt kõik seaduses ettenähtud maksud. Juhul, kui vastavaid töölepinguid ei sõlmitud ja/või maksusid töötasudelt ei tasutud, siis järelikult ei olnud töötajad ka hageja juures tööl ja ei saanud hagejalt palka. Sellisel juhul ei saanud hageja
nimetatud töötajaid vahendada ka kostjale ning hageja ei saa selliste töötajate väidetavate töötundide eest nõuda kostjalt tasu.
5.1.Arvestades, et hagejal lasus kohustus sõlmida töötajatega, kes väidetavalt kostja juures töötasid, töölepingud ning tasuda töötajatele makstud töötasudelt kõik riiklikud maksud, peaks nii töötasude maksmine kui ka töötajate töötamine hageja juures kajastuma ka hageja maksudeklaratsioonides ja töötamise registrites.
5.2.Kostja on analüüsinud Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmeid hageja töötajate registri osas ning samuti ka esitatud deklaratsioonide osas ning on tuvastanud, et mitmeid töötajaid, kelle osas hageja on märkinud, et töötaja on kostja heaks töötanud, ei ole tegelikkuses kajastatud hageja juures töötavate töötajate nimekirjas töötamise registris. Samuti nähtub nimetatud võrdlusest, et teatud töötajad ei tööta hageja juures osadel kuupäevadel, kui hageja on märkinud, et töötajad on kostja juures tööl olnud. Täiendavalt nähtub, et mitmetele töötajatele ei ole hageja töötasude tasumist üldse deklareerinud ehk hageja ei ole töötajatele palka maksnud.
5.3.Kostja on tuvastanud, et hageja on jaanuari töötundide lehel märkinud ebaõigesti 3560 töötunnist vähemalt 2685,50 töötundi, veebruari töötundide lehel 6101,30 töötunnist vähemalt 4317,30 töötundi, märtsi töötundide lehel 7218 töötunnist 5706,50 töötundi ning aprilli töötundide lehel 3975,5-st töötunnist 3369 töötundi. Ehk kokku on hageja väitnud, et tema poolt vahendatud töötajad tegid tööd nelja kuu vältel 20 854,80 tundi, kuid Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tõenditest nähtub, et töötajad ei töötanud hageja juures päevadel, mis moodustavad kokku vähemalt 16 078,30 töötundi. Seega on hageja selgelt üritanud kostjat petta, esitades kostjale arveid teenuse eest, mida hageja ei ole kunagi kostjale osutanud.
5.4.Lisaks märgib kostja, et hagiavalduse lisaks olevatest arvetest ei ole üldse võimalik aru saada, mille eest hageja kostjale arveid on esitanud, kuidas on kujunenud arvetel toodud väidetava teenuse maksumus ning kuidas on teenuse maksumuses kokku lepitud.
5.4.1.Arvel nr 170002 on toodud selgituseks Leping nr 104-16, seejärel numbrid 25, 1896 ning kokku 47 400 ning numbrid 1327 11,79 ning kokku 15 645,33, ehk kokku nõutakse arve alusel 75 654,39 euro tasumist. Arvest jääb ebaselgeks, millest koosnevad arvel näidatud read, kuidas on saadud just sellised read arvetele ning millest tulenevalt nõuab hageja just selliste summade tasumist. Ebaselge on ka see, millisele aktile vmt dokumendile arve tugineb.
5.4.2.Arvel nr 170003 on toodud selgituseks lihtsalt rendileping nr 06-2016 28.06.2016, kogus 1 ja summa 4500 eurot, kuid jääb täiesti ebaselgeks, kust tuleb kogus 1 ja summa 4500 eurot. Samal arvel on toodud ka välja rida „laagrid“, kuid ka siinkohal jääb ebaselgeks, millega on täpsemalt tegemist.
5.4.3.Arvel 170004 on märgitud sisuks „täiendavad kulud“ 1220 eurot + käibemaks, kuid ei ole aru saada, millest kulud koosnevad ning mis kokkuleppe alusel peaks kulud justkui kostja kandma.
5.4.4.Sarnaselt on ka arvel 170006 toodud arve sisuks üksnes viide rendilepingule, kogus 1 ja summa 3500 eurot, kuid pole välja toodud selgitust, millest arve koosneb, kuidas on tuletatud ühikuhind 3500 eurot ning kuidas on ühikuhinnas kokkuleppele jõutud.
5.4.5.Arvel nr 170007 on välja toodud täiendavad kulud summas 1307,80 eurot, kuid pole täpsustatud ega ka selgitatud, milliste täiendavate kuludega on tegemist ning millest tulenevalt peab kulutusi kandma just kostja.
6.Kostja on esitanud kohtule protsessuaalse tasaarvestuse hageja nõude osas juhuks kui kohus peaks hageja nõuet pidama kasvõi osaliselt põhjendatuks.
6.1.Hageja on kostjale esitanud 2016. aasta vältel arveid kogusummas 341 108,62 eurot. Kostja on teinud hagejale makseid kogusummas 356 108,62 eurot. Hageja on saanud 2016. aastal kostjalt alusetult 356 108,62 eurot ning kostjal on õigus nõuda nimetatud summa tagastamist, kuivõrd töötajad ei ole hageja juures töötanud ning seega ei ole hageja ka osutanud kostjale arvetel märgitud teenust, vaid tegemist on pettusega, mille mõjul on kostjalt raha välja petetud.
7.Arve ei ole tõend, et elamiskulud olid just nii suured, nagu arvel märgitud, ja et need kulud ka reaalselt kanti. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, kus töötajad elasid, milline oli elamispinna üürihind, kui suured olid kõrvalkulud ja millal töötajad need kulud kandsid ning mis seda tõendab. Sel põhjusel ei ole hageja tõendanud nõuet elamiskulude osas. Kostja tänane juhatus ei pea tõenäoliseks, et kostjal oleks olnud vajadus 2016. aastal taolist tõstukit rentida.
8.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 4020 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli 01.04.2016 sõlmitud „Renditööjõu vahendamise leping NL104-16“ (I kd lk 4-6). Kostja kinnitas 24.11.2020 istungil sellise lepingu olemasolu ja kehtivust (II kd lk 32, 00:03:45).
11.1.Vastavalt lepingu punktile 1.1 kohustus hageja osutama kostjale (betoon elementide valmistaja-viimistleja) tööde teostamiseks tööjõu vahendamise teenust alljärgnevatel tingimustel. Kostja tellis vahendajalt töötajad tööde teostamiseks Eesti Vabariigis (vajadusel lähetatakse töötaja komandeeringusse välisriiki) alates 01.05.2015.a. (lepingu punkt 1.1.1). Vahendatavateks töötajateks olid Ukrainast pärit oskustöölised (lepingu punkt 1.1.2). Hageja pidi sõlmima vahendatava töötajaga töölepingu alates 01.05.2016 katseajaga neli kuud (lepingu punkt 1.1.4). Töötajad asuvad tööle betoonelementide valmistaja-viimistleja ametikohale vastavalt ametijuhendis määratud tööülesannetega (lepingu punkt 1.1.5).
11.2.Lepingu punktis 4 oli ette nähtud teenuse osutamine tasu eest.
11.3.Kohus leiab, et lepingu esemest nähtuvalt oli tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 619 alusel kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja, siin: hageja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja, siin: kostja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooltevahelise käsunduslepinguga oli kokku lepitud tööjõu rentimine hagejalt kostjale kostja betoonelementide valmistamise tehases töötamiseks. Hageja kohustus tagama kvalifikatsiooninõuetele vastavate Ukrainast pärit tööliste palkamise ja töötajate rentimise kostjale ja nende tööle asumise kostja heaks ja viimase juhtimise all.
12.Hageja on esitanud ühe tasu nõude tulenevalt käsunduslepingu ehk renditööjõu vahendamise lepingu täitmisest. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, milles leppisid pooled seoses tasustamisega kokku ja millised asjaolud on sellega seoses tõendatud.
12.1.Pooled ei vaidle selle üle, et renditööjõu vahendamise leping NL104-16 oli nende vahel sõlmitud (II kd t lk 32 00:03:45).
12.2.Poolte vahel on vaidlus, kas ja kui palju töötajaid hageja kostjale selle lepingu alusel vahendas ja kui palju nad kostja juures tööd tegid ning mis oli poolte kokkulepe tasu osas.
12.3.VÕS § 627 lg 1 eeldab majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud käsunduslepingu tasulisust. Lepingu punkti 4.1 kohaselt pidi kostja teenuse osutamise eest tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel, millele lisandub käibemaks 20%. Lepingu punkti 4.2 alusel tasub kostja hagejale töötaja töötunnid vastavalt töölepingule, mille aluseks on tunnilehed, mis on eelnevalt aktsepteeritud kostja esindaja poolt. Lepingu punkti 4.3 järgi koostab hageja arve vastavalt kostja poolt esitatud töötaja tööaja arvestusele ja ületunnitöö kokkulepetele iga kuu 15. kuupäevaks maksetähtajaga 14 kalendripäeva. Lepingu punkti 2.1.8 alusel oli kostja kohustuseks maksta hagejale lepinguga ettenähtud alustel ja korras tasu teenuse osutamise eest. Seega olid pooled leppinud kokku tasulises käsunduslepingus ja kostja kohustus hagejale tasuma tasu (VÕS § 619).
12.4.Kohus märgib, et lepingus ei ole kokku lepitud hageja poolt osutatava teenuse hinda. Hageja väitel leppisid pooled selles kokku suuliselt. Hinnakokkulepe oli kajastatud ja nähtus hageja poolt kostjale esitatud arvetel.
12.5.Vastavalt lepingu punktile 1.2.4 volitas hageja kostjat end suhetes renditava töötajaga esindama muu hulgas seoses töötaja tööaja arvestuse pidamisega ning vastavalt lepingu punktile 2.1.1 oli see kostja kohustuseks. Kostja poolt renditava töötaja tööaja arvestuse pidamist oli täpsustatud ka lepingu punktis 2.1.3.
13.Kuigi kostja ei ole vaielnud vastu lepingu sõlmimisele, on ta esitanud vastuväite, et tegelikult hageja teenust ei osutanud või ei osutanud hagis näidatud mahus, kuna Maksu- ja Tolliametilt saadud dokumentidest nähtuvalt ei olnud hageja enamikust ajast enda juurde tööle vormistatud enamikke töötajaid, kelle rentimise ja vahendamise eest ta kostjalt tasu nõuab. Kostja tugineb vastuväite esitamisel lepingu punktile 3.1.4, mille kohaselt hageja oli kohustatud tagama töölepinguliste kohustuste täitmise töötaja ees ulatuses, milles selleks pole volitatud kostjat ning kindlustama tööõigussuhtest tulenevate riiklike maksude tasumist. Kostja hinnangul kohustus hageja seega sõlmima kõikide töötajatega töölepingu ning tasuma töötasudelt kõik seaduses ettenähtud maksud. Kostja järeldab, et juhul, kui vastavaid töölepinguid ei sõlmiti ja/või maksusid töötasudelt ei tasutud, siis ei olnud töötajad ka hageja juures tööl ja ei saanud hagejalt palka. Sellisel juhul ei saanud hageja nimetatud töötajaid vahendada ka kostjale ning hageja ei saa selliste töötajate väidetavate töötundide eest nõuda kostjalt tasu. Kohus nõudis kostja taotlusel Eesti Vabariigi Maksuja Tolliametilt välja andmed hageja poolt töötamise registris registreeritud töötajate kohta ja nendele isikutele deklareeritud tööjõumaksude kohta (I kd 117-131). Kostja on analüüsinud Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmeid HOLMELON OÜ töötajate registri osas ning samuti ka esitatud deklaratsioonide osas ning on tuvastanud, et mitmeid töötajaid, kelle osas hageja on märkinud, et töötaja on kostja heaks töötanud, ei ole tegelikkuses kajastatud hageja juures töötavate töötajate nimekirjas töötamise registris. Samuti nähtub nimetatud võrdlusest, et teatud töötajad ei tööta hageja juures osadel kuupäevadel, kui hageja on märkinud, et töötajad on kostja juures tööl olnud. Täiendavalt
nähtub, et mitmetele töötajatele ei ole hageja töötasude tasumist üldse deklareerinud ehk hageja ei ole töötajatele palka maksnud (I kd lk 134-140).
13.1.Kohus loeb tõendatuks, et hageja poolt kostjale rendile antud töötajad tegid nii palju tunde, kui aktidel (I kd lk 7-10) näidatud. Lepingu punkti 1.2.4 alusel oli töötajate tööaja arvestuse pidamise volitus antud kostjale ning punktist 2.1.3 tulenes kostjale kohustus vastavat arvestust pidada. Kõik aktid on koostatud ja allkirjastatud kostja töötajate poolt. Seega on hageja esitanud tõendid, et tema poolt kostjale rendile antud töötajad on teinud tööd aktides märgitud mahus. Lisaks on hagejalt tööjõu rentimist kinnitanud ka tunnistaja M T (II kd lk 67-68). Tunnistaja oli alates jaanuarist 2017 kostja tehase juht. Ta oli teadlik tehase eelmise juhi, T V poolt hagejaga sõlmitud tööjõu rendilepingust. Talle oli teada rendi hind. Tunnistaja kinnitas renditööjõu tundide arvu ja arve summa. Tunnistaja ei teadnud täpselt, kui palju töötajaid hageja kostjale igakuiselt rentis, aga umbes 50% tööjõust. Hageja täitis tunnistaja kinnitusel tööjõurendi lepingut.
13.2.Kostja üldjuhul ei peaks esitama negatiivse asjaolu (et töötajad ei ole teinud üldse või hageja poolt nimetatud mahus) tõendamiseks tõendeid. Käesolev olukord on aga erandlik ja teistsugune, kuna hageja on esitanud kirjalikud tõendid töötajate ja tundide arvu kohta aktide näol, mis on koostatud ja allkirjastatud kostja töötajate poolt. Samuti on kostja juhatuse liige allkirjastanud kolm arvet (I kd lk 11-13) ja tegevjuht kinnitanud veel kahe arve õigsust (I kd lk 193-194). Seega antud juhul on vastupidise tõendamise koormis kohtu hinnangul kostjal. Kostja peaks selgitama ja tõendama, miks tema enda töötajad koostasid ja allkirjastasid töötajate tööarvestuse tabelid ja juhatuse liige allkirjastas arveid, kui need ei kajasta kostja arvates tegelikkust ja hageja nõue on fabritseeritud.
13.3.Kostja on oma vastuväite esitamisel tuginenud Maksu- ja Tolliameti poolt antud hageja töötajate töötamise registri ja arvestatud maksude infole (I kd lk 117-132). Kostja on esitanud väite, et aktides märgitud isikud ei ole saanud nii palju tunde tööd teha (I kd lk 134-140). Kostja väitel on MTA andmetega tõendatud, et aktidel näidatud 20 854,8 tunnist on alusetud ehk valed vähemalt 16 078,30 tundi (I kd lk 135, p 2.8) ehk üle 77%. Kostja oma väite kohta muid tõendeid esitanud ei ole. Kostja on esitanud ka protsessuaalse tasaarvestuse avalduse 2016. aasta kohta, tuginedes samasugusele loogikale ja arvutuskäigule (I kd lk 155-156).
13.4.Kohtu hinnangul ei tõenda MTA poolt esitatud andmed hageja maksude tasumise ja töötajate registris registreerimise kohta seda, et hageja ei saanud mingil juhul neid töötajaid kostjale rendile anda või vahendada. Küsimus sellest, kas hageja on korrektselt täitnud maksuseadusest tulenevaid kohustusi riigi ees, ei tõenda hageja ja kostja vahelise lepingu mittetäitmist või selle lepingu rikkumist ja kostjale kahju tekitamist. Isegi kui hageja on jätnud mingid tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata ning töötamise registri kanded tegemata, ei tähenda ainuüksi need asjaolud kostjale tööjõu renditeenuse mitteosutamist. Kostja esitatud väited ja arvestused ei ole hageja tõendeid ümber lükanud ega neid kahtluse alla seadnud. Kostja ei ole esitanud mingit selgitust selles osas, miks tema enda töötajad koostasid ja allkirjastasid tööaja arvestuse tabeleid, mis sisaldasid keskmiselt üle kolmveerandi ulatuses vale infot. Kohtu arvates on väheusutav, et hageja oleks saanud kostjat ulatuslikult sisuliselt petta juba lepingu sõlmimise esimesest päevast ning et kostja ei oleks seda juba varem avastanud ja sellele kohaselt reageerinud. Kostja ei ole tõendanud mingite pretensioonide esitamist enne kohtumenetlust. 24.11.2020 kohtuistungil kinnitas kostja lepinguline esindaja, et allkiri aktil kinnitab seda, et selline tundide arv oli olemas (II kd lk 33, 00:22:50) ja et aktidega kinnitati, et sellised töötajad olid hageja poolt kostjale renditud ja nad tegid aktidel näidatud arvu tunde tööd (II kd lk 33, 00:25:35).
13.4.1.Arvete allkirjastamise kohta selgitas kostja, et see võis olla kinnitus kättesaamise, mitte sellega nõustumise kohta (II kd lk 33, 00:22:50). Samas ei ole kostja esitanud väidet, et tema hinnangul tõele mittevastava arve saamisel hagejalt oleks kostja sellele kuidagi reageerinud ja nõudnud selle tühistamist, ümbertegemist vms. Vastavalt lepingu punktile 6.3 peab poole nõue teisele poolele, mis tuleneb lepingu rikkumisest, olema kirjalikus vormis. Ühtegi tõendit sellise nõude esitamise kohta (mistahes vormis) kostja kohtus esitanud ei ole. Seetõttu loeb kohus need arved kostja poolt aktsepteerituks.
13.5.Kohtu arvates ei oma õiguslikku tähendust ka asjaolu, et hageja esindaja olla andnud loa või palunud renditud töötajate tööaja arvestuse tabelite kustutamiseks kostja töötaja arvutist (I kd lk 49). Vaidlus puudub, et need tabelid on olemas ja hageja poolt kohtule esitatud. Kas need ka kostja töötaja arvutis veel täiendavalt on elektrooniliselt olemas või isegi, kui hageja poolt on antud arvutist kustutamise korraldus, ei tõenda esitatud tabelite ebaõigsust.
13.6.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud aktidega on tõendatud kostjale aktides nimetatud isikute tööjõuna rentimine ja nende poolt tehtud töötundide arv.
14.Lepingu punkti 4.1 kohaselt (I kd lk 5 pöördel) pidi kostja teenuse osutamise eest tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel, millele lisandub käibemaks 20%. Ehkki lepingus ei ole kokkulepet hinna kohta sätestatud, saab kohtu arvates selle tuvastada pooltevahelistelt arvetelt, millest osa on kostja poolt ka aktsepteeritud.
14.1.Järgnevalt tuvastab kohus, millised arved ja nõuded on hageja renditööjõu vahendamise lepingule tuginedes kohtule esitanud.
14.1.1.Hageja on esitanud 31.01.2017 arve nr 170002, selgitusega „Leping nr NL 104-16“, summas 75 654,39 eurot (I kd lk 11), millest kostja 13.07.2017 tasus 15 000 eurot, seega tasumata on sellest 60 654,39 eurot. Hageja selgituste kohaselt põhineb see arve aktil I kd lk 7 (II kd lk 33 pöördel, 00:40:07), milles on fikseeritud hageja poolt kostjale vahendatud töötajate töötunnid. Hageja 24.11.2020 kohtuistungil antud selgituste (II kd lk 32 pöördel, 00:11:30) kohaselt on see akt allkirjastatud T Vi poolt, kes on kostja tootmisjuht, direktor ja juhatuse liige. Arve on allkirjastatud T Vi ja hageja seadusliku esindaja E Ke poolt (II kd lk 33, 00:18:56). Kostja ei ole vaidlustanud arve ega akti enda juhatuse liikme poolt allkirjastamise fakti.
14.1.2.Hageja on esitanud 31.01.2017 arve nr 170004, selgitusega „Leping nr NL 104-16 täiendavad kulud“, summas 1344 eurot (I kd lk 13), mis on kostja poolt tasumata. Hageja 24.11.2020 kohtuistungil antud selgituste kohaselt on see arve allkirjastatud T Vi ja hageja seadusliku esindaja E Ke poolt (II kd lk 33, 00:18:56).
14.1.3.Hageja on esitanud 28.02.2017 arve nr 170007, selgitusega „Leping nr NL 104-16 täiendavad kulud“, summas 1596,36 eurot (I kd lk 15), mis on kostja poolt tasumata. Hageja 24.11.2020 kohtuistungil antud selgituste kohaselt on see arve allkirjastatud ainult hageja seadusliku esindaja E Ke poolt (II kd lk 33, 00:18:56). Kostja ei ole seda arvet allkirjastanud.
14.1.4.Hageja on esitanud 28.02.2017 arve nr 170008, selgitusega „1. Leping nr NL 104-16;
2.Ületöö tunnid“, summas 78 379,59 eurot (I kd lk 16), mis on kostja poolt tasumata. Hageja selgituste kohaselt põhineb see arve aktil I kd lk 8 (II kd lk 34, 00:45:21), milles on fikseeritud hageja poolt kostjale vahendatud töötajate töötunnid veebruaris 2017. Hageja 24.11.2020 kohtuistungil antud selgituste (II kd lk 32 pöördel,
00:11:30) kohaselt on see akt allkirjastatud M M ja T Le poolt, kes on vastavalt kostja tootmisjuht ja tootmismeister. Arve on allkirjastatud ainult hageja seadusliku esindaja E Ke poolt (II kd lk 33, 00:18:56). Kostja ei ole vaidlustanud akti allkirjastamise fakti.
14.1.5.Hageja on esitanud 31.03.2017 arve nr 170011, selgitusega „1. Leping nr NL 104-16;
2.Ületöö tunnid“, summas 59 155,20 eurot (I kd lk 18), mis on kostja poolt tasumata. Hageja selgituste kohaselt põhineb see arve aktil I kd lk 9 (II kd lk 34, 00:48:48), milles on fikseeritud hageja poolt kostjale vahendatud töötajate töötunnid märtsis 2017. Hageja 24.11.2020 kohtuistungil antud selgituste (II kd lk 32 pöördel, 00:11:30) kohaselt on see akt allkirjastatud kostja töötajate M M ja T Le poolt. Arve on allkirjastatud ainult hageja seadusliku esindaja E Ke poolt (II kd lk 33, 00:18:56). Kostja ei ole vaidlustanud akti allkirjastamise fakti.
14.1.6.Hageja on esitanud 02.05.2017 arve nr 170014, selgitusega „1. Leping nr NL 104-16;
2.Ületunni töö; 1-31.03.2017; 1-30.04.2017“, summas 87 829,81 eurot (I kd lk 19), mis on kostja poolt tasumata. Hageja selgituste kohaselt põhineb see arve aktil I kd lk 10 (II kd lk 34 pöördel, 00:50:58), milles on fikseeritud hageja poolt kostjale vahendatud töötajate töötunnid aprillis 2017. Hageja 24.11.2020 kohtuistungil antud selgituste (II kd lk 32 pöördel, 00:11:30) kohaselt on see akt allkirjastatud kostja töötaja M M poolt. Arve on allkirjastatud ainult hageja seadusliku esindaja E Ke poolt (II kd lk 33, 00:18:56). Kostja ei ole vaidlustanud akti allkirjastamise fakti.
14.1.7.Hageja on esitanud ka poolte seaduslike esindajate poolt 11.04.2017 digitaalselt allkirjastatud „Akti nr 001-04.2017“ (I kd lk 193-194), milles on pooled kinnitanud arvete nr 170010 ja 170011 summad kokku 63 355,20 eurot ning kinnitanud, et tööd teostati ajavahemikul 1-31.03.2017.
14.2.Kostja esitas 17.09.2019 menetlusdokumendiga (I kd lk 155-156) hageja poolt kostjale 2016. aastal esitatud kõik arved (I kd lk 158-181) ja pangakonto väljavõtted hageja arvete tasumise kohta (I kd lk 182-187).
14.3.24.11.2020 istungil selgitas hageja arvete sisu (II kd lk 33 pöördel, alates 00:37:26). Renditööjõu arvetel kajastati vastaval kuul renditud töötajate arv, mis korrutati normtundide kohta kokkulepitud tasuga 1896 eurot. 10.03.2021 istungil selgitas hageja täpsustavalt, et normtundideks loeti töötaja kohta kalendrikuus 200 tundi ja kõik töötaja töötatud tunnid üle selle olid ületunnid (II kd lk 94 pöördel, 00:06:04). Hageja selgitas, et arvetel on kajastatud vastaval kuul töötajate põhitöötunnid ja põhitöötundide arvestus või summa kuni 1-200 töötunnini, mis on arvestatud igal töötajal, on 1896 eurot. See on fikseeritud hind, mida pooled eelnevalt juba kokku leppisid ja mis hageja on Exceli tabeli näol esitanud. Kohus sai hageja selgitusest aru nii, et arvel on kajastatud nö ühe töötaja 200-le normtunnile vastav fikseeritud tasu töötaja kohta, milleks oli 1896 eurot ning ületundide tasu, mida arvestati töötaja kohta arvates töötaja poolt 200 töötunni täitumisest. Selliste ületundide tasu suurus varieerus, olles jaanuaris 11,79 eurot, veebruaris 14,91 eurot, märtsis 12,99 eurot ja aprillis 14,37 eurot iga tunni kohta.
14.4.Hageja poolt esitatud arvetel kajastatu alusel loeb kohus tõendatuks, et pooltel oli renditööjõu osas hinna kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja hagejale ühe töötaja eest renti 1896 eurot. Selline hind on läbivalt olnud kajastatud hageja poolt 2016. aastal esitatud arvetel. Samuti on kostja juhatuse liige kinnitanud sellist hinnakokkulepet 31.01.2017 arve nr 170002 allkirjastamisega (I kd lk 11) ja kostja tehase juht M T enda 11.04.2017 kinnitusega arve nr 170011 kohta (I kd lk 193-194).
14.5.Ületunnitöö tasu osas samuti lepingus eraldi kirjalikku kokkulepet ei ole. Kostja on 2016. aasta hageja arvete kohaselt aktsepteerinud tasu 11,71 eurot iga tunni eest.
31.01.2017 arve nr 170002 allkirjastamisega (I kd lk 11) on kostja aktsepteerinud tasu kokkulepet 11,79 eurot iga ületöö tunni eest. Kohus loeb selle kokkuleppe tõendatuks. Tõendatud ei ole, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe 2017. aasta veebruari, märtsi ja aprilli kuus sellest suurema tasu osas.
14.6.Järgnevalt tuvastab kohus, milliste arvete alusel on seoses renditööjõuga hageja nõuded tõendatud ja põhjendatud.
14.6.1.Hageja nõue 31.01.2017 arve nr 170002, selgitusega „Leping nr NL 104-16“, summas 75 654,39 eurot (I kd lk 11), millest kostja 13.07.2017 tasus 15 000 eurot, seega tasumata on sellest 60 654,39 eurot. See nõue on tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Kostja on seda arvet allkirjastades aktsepteerinud, samuti on tunnustanud seda osaliselt tasudes.
14.6.2.Hageja on esitanud 31.01.2017 arve nr 170004, selgitusega „Leping nr NL 104-16 täiendavad kulud“, summas 1344 eurot (I kd lk 13), mis on kostja poolt tasumata. See nõue on tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Kostja on seda arvet allkirjastades aktsepteerinud.
14.6.3.Hageja on esitanud 28.02.2017 arve nr 170007, selgitusega „Leping nr NL 104-16 täiendavad kulud“, summas 1596,36 eurot (I kd lk 15), mis on kostja poolt tasumata. Kohus leiab, et nõue nimetatud arve alusel tõendatud ei ole. Pooltevaheline leping ei näinud ette täiendavate kulude tasumist. Lepingu punki 1.2.3 alusel oli töötajaga seotud kulude kandmine delegeeritud kostjale, seetõttu peaks kostja tõendama vastava teistsuguse kokkuleppe olemasolu poolte vahel. Tunnistaja M T ei kinnitanud oma ütlustega selle konkreetse arve aktsepteerimist.
14.6.4.Hageja on esitanud 28.02.2017 arve nr 170008, selgitusega „1. Leping nr NL 104-16;
2.Ületöö tunnid“, summas 78 379,59 eurot (I kd lk 16), mis on kostja poolt tasumata. Hageja selgituste kohaselt põhineb see arve aktil I kd lk 8 (II kd lk 34, 00:45:21), milles on fikseeritud hageja poolt kostjale vahendatud töötajate töötunnid veebruaris 2017. Nimetatud arve alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt. Veebruari akti kohaselt töötas kostja juures 26 töötajat, kellele kokku on arvestatud 6101,3 tundi. Arve on esitatud 22 töötaja põhitasu (1896 eurot) eest 50 054,44 eurot koos käibemaksuga. Seega on arve esitatud väiksemas mahus, kui kostja juures on töötajaid sel kuul töötanud, mistõttu loeb kohus selle põhjendatuks. Ületundide arvuks tuleb veebruari tööaja tabeli järgi 1601,5 tundi (kõikide töötajate, kelle töötundide arv ületab 200 tundi, seda ületavas osas). Kuna lisatundide eest on arve esitatud 1581 tunni kohta, on ka see vähem, kui akti järgi hagejal õigus nõuda oleks. Samas ei ole hageja tõendanud, et pooltel oli sel kuul kokkulepe ületunni tasu 14,91 eurot tunni kohta, nagu arvel märgitud. Kohtu hinnangul on tõendatud ületunni kohta tasu suurus 11,79 eurot (nagu on aktsepteerinud kostja jaanuari arvel). Seega kuulub selle arve alusel hageja nõue rahuldamisele summas 22 367,99 eurot koos käibemaksuga (1581 x 11,79 x 20%).
14.6.5.Hageja on esitanud 31.03.2017 arve nr 170011, selgitusega „1. Leping nr NL 104-16;
2.Ületöö tunnid“, summas 59 155,20 eurot (I kd lk 18), mis on kostja poolt tasumata. See nõue on tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Kostja on seda arvet oma kinnitusega (I kd lk 193-194) aktsepteerinud.
14.6.6.Hageja on esitanud 02.05.2017 arve nr 170014, selgitusega „1. Leping nr NL 104-16;
2.Ületunni töö; 1-31.03.2017; 1-30.04.2017“, summas 87 829,81 eurot (I kd lk 19), mis on kostja poolt tasumata. Nimetatud arve alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt. Aprilli akti kohaselt töötas kostja juures 25 töötajat, kellele kokku on arvestatud 3975,5 tundi. Arve on esitatud 20 töötaja põhitasu (1896 eurot) eest 45 504 eurot koos käibemaksuga. Seega on arve esitatud väiksemas mahus, kui kostja juures on töötajaid sel kuul töötanud, mistõttu loeb kohus selle põhjendatuks. Ületundide arvuks tuleb märtsi tööaja tabeli järgi 2275 tundi (kõikide töötajate, kelle töötundide arv ületab 200 tundi, seda ületavas osas). Kuna lisatundide eest on arve esitatud 2275 tunni kohta, vastab see tööaja tabelile ja on põhjendatud. Ületundide arvuks tuleb aprilli tööaja tabeli järgi 406 tundi (kõikide töötajate, kelle töötundide arv ületab 200 tundi, seda ületavas osas). Kuna lisatundide eest on arve esitatud 398 tunni kohta, on ka see vähem, kui akti järgi hagejal õigus nõuda oleks. Samas ei ole hageja tõendanud, et pooltel oli nendel kuudel kokkulepe ületunni tasu 12,99 eurot või 14,37 eurot iga tunni kohta, nagu arvel märgitud. Kohtu hinnangul on tõendatud ületunni kohta tasu suurus 11,79 eurot (nagu on aktsepteerinud kostja jaanuari arvel). Seega kuulub selle arve alusel hageja nõue rahuldamisele summas 37 817,60 eurot koos käibemaksuga ((2275 + 398) x 11,79 x 20%).
15.Hageja teine nõue põhineb 28.06.2016 rendilepingul nr 06-2016 (II kd 47-48). Nimetatud lepinguga andis hageja kostjale rendile teleskooptõstuki koos kahvli-kopa ja tõstekonksuga (lepingu p 1.1). Renditasu kalendrikuu eest oli 4 500 eurot, millele lisandus käibemaks (leping p 4.7). Tunnistaja M T kinnitas 20.01.2021 kohtuistungil, et teleskooptõstuk kostja poolt rendile võetud oli. Kui tema hakkas tehast juhtima, kauples ta esimese asjana alla selle hinna ja mõni kuu hiljem lõpetas selle lepingu üldse. Tõstuki rendiga kaasnesid lisakulud, kõik kulu osad kuulusid kostja poolt tasumisele. Kui kostja midagi lõhkus tõstuki juures, pidi selle korda tegema. Rehvid olid üheks probleemiks. Kütus oli kostja kulu.
15.1.Hageja on esitanud 31.01.2017 arve nr 170003, selgitusega „Rendileping nr 06-2016 28.06.2016“, summas 5499,60 eurot (I kd lk 12), mis on kostja poolt tasumata. See nõue on tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Kostja on seda arvet allkirjastades aktsepteerinud.
15.2.Hageja on esitanud 28.02.2017 arve nr 170006, selgitusega „Rendileping nr 06-2016 28.06.2016“, summas 4200 eurot (I kd lk 14), mis on kostja poolt tasumata. Kohus leiab, et nimetatud arve alusel on hageja nõue tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Tunnistaja M T ütlustest tuleneb, et tõstuk hagejalt renditud ja kostja kasutuses oli. Samuti nähtub siin allakaubeldud hind (eelmise kuu 4500 + km asemel 3500 + km), nagu tunnistaja oma ütlustes selgitas.
15.3.Hageja on esitanud 31.03.2017 arve nr 170010, selgitusega „Rendileping nr 06-2016 28.06.2016“, summas 4200 eurot (I kd lk 14), mis on kostja poolt tasumata. See nõue on tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Kostja on seda arvet oma kinnitusega (I kd lk 193-194) aktsepteerinud.
16.Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele hageja põhinõue 290 797,22 eurot.
17.Hageja on esitanud viivise nõude. Tulenevalt renditööjõu vahendamise lepingu p-st 5.5 on Holmelon OÜ-l õigus nõuda maksetega viivitamisel viivist 0,15% tasumata summalt kalendripäevas. Tegelikult leppisid pooled hageja väitel lepingu sõlmimisel kokku väiksemas viivise määras ehk 0,05% päevas (I kd lk 1 pöördel). Kostja ei ole viivise määrale ega selle vähendamisele võrreldes lepingus sätestatuga vastu vaielnud, mistõttu kohus lähtub sellest.
17.1.Hageja 31.01.2017 arve nr 170002 summas 75 654,39 eurot (I kd lk 11) tasumise tähtaeg oli 16.02.2017. Kostja tasus 13.07.2017 15 000 eurot. Perioodil 17.02.-13.07.2017 viivitas kostja 147 päeva 75 654,39 euro tasumisega, millelt viivis 0,05% päevas on 37,83 eurot ehk kokku 5561,01 eurot. Perioodil 14.07.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) viivitas kostja 1418 päeva 60 654,39 euro tasumisega, millelt viivis 0,05% päevas on 30,33 eurot ehk kokku 43 007,94 eurot.
17.2.Hageja 31.01.2017 arve nr 170004 summas 1344 eurot (I kd lk 13) tasumise kuupäev oli 16.02.2017. Perioodil 17.02.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1565 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 0,67 eurot ehk kokku 1048,55 eurot.
17.3.Hageja 28.02.2017 arve nr 170008 (I kd lk 16), mille kohus rahuldab summas 72 422,43 eurot, tasumise kuupäev oli 20.03.2017. Perioodil 21.03.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1533 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 36,21 eurot ehk kokku 55 509,93 eurot.
17.4.Hageja 31.03.2017 arve nr 170011 summas 59 155,20 eurot (I kd lk 18) tasumise kuupäev oli 17.04.2017. Perioodil 18.04.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1505 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 29,58 eurot ehk kokku 44 517,90 eurot.
17.5.Hageja 02.05.2017 arve nr 170014 summas (I kd lk 19), mille kohus rahuldab summas 83 321,60 eurot, tasumise kuupäev oli 20.05.2017. Perioodil 21.05.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1472 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 41,66 eurot ehk kokku 61 323,52 eurot.
18.Renditööjõu vahendamise lepingu alusel kuulub väljamõistmisele viivis summas 210 968,85 eurot seisuga 31.05.2021, samuti viivis 0,05% päevas alates 01.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
19.Tulenevalt tõstuki rendilepingu p 4.5 on Holmelon OÜ-l õigus nõuda maksetega viivitamisel viivist 0,2% tasumata summalt kalendripäevas. Tegelikult leppisid pooled hageja väitel lepingu sõlmimisel kokku väiksemas viivise määras ehk 0,05% päevas (I kd lk 1 pöördel), hageja ei ole väitnud, et tõstuki rendilepingu puhul sellist viivise vähendamist ei toimunud. Kostja ei ole viivise määrale ega selle vähendamisele võrreldes lepingus sätestatuga vastu vaielnud, mistõttu kohus lähtub sellest. Siiski on tõstuki rendilepingus ette nähtud viivise maksimaalseks määraks 10% võlgnevuse üldsummast.
19.1.Hageja 31.01.2017 arve nr 170003 summas 5499,60 eurot (I kd lk 12) tasumise kuupäev oli 16.02.2017. Perioodil 17.02.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1565 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 2,75 eurot ehk kokku 4303,75 eurot. Kuna viivise summa ületab lepingu punkti 4.5 10% piirangut, rahuldab kohus viivise nõude 549,96 euro ulatuses.
19.2.Hageja 28.02.2017 arve nr 170006 summas 4200 eurot (I kd lk 14) tasumise kuupäev oli 16.03.2017. Perioodil 17.03.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1537 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 2,10 eurot ehk kokku 3227,70 eurot. Kuna viivise summa ületab lepingu punkti 4.5 10% piirangut, rahuldab kohus viivise nõude 420 euro ulatuses.
19.3.Hageja 31.03.2017 arve nr 170010 summas 4200 eurot (I kd lk 14) tasumise kuupäev oli 17.04.2017. Perioodil 18.04.-31.05.2021 (otsuse kuupäev) on kostja viivituses 1505 päeva, millelt viivis 0,05% päevas on 2,10 eurot ehk kokku 3160,50 eurot. Kuna viivise summa ületab lepingu punkti 4.5 10% piirangut, rahuldab kohus viivise nõude 420 euro ulatuses.
20.Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus hageja nõude mingis osas rahuldab (I kd lk 155-156). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud nõude olemasolu, millele tuginedes tasaarvestuse avaldus hageja nõudele esitada.
20.1.Kohus on kostjale 24.11.2020 istungil selgitanud (II kd lk 34 pöördel, 00:58:05 jj), et lepingulise suhte korral ei saa kostja tasaarvestamisel tugineda alusetu rikastumise regulatsioonile, kui leping ei lange ära. Kostja peab esitama kahju hüvitamise nõude, mille koosseisu tõendamiskoormis on kostjal. Kostja on sellest selgitusest aru saanud (II kd lk 34 pöördel, 01:00:58).
20.2.Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
20.2.5.kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);
20.2.6.rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.3.Kohtu hinnangul ei ole kostja kahju koosseisu elemente tõendanud. Kostja on jooksvalt tasunud hageja esitatud arvete alusel, seega neid aktsepteerinud. Kostja on 10.03.2017 esitanud hagejale saldoteatise, mille kohaselt on kostja võlg hageja ees seisuga 31.12.2016 65 048,25 eurot (II kd lk 43). VÕS § 204 lg 2 sätestab, et kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige. Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid saldo vaidlustamise kohta. Kuigi kostja ei pea tõendama negatiivset asjaolu, et tal kohustust hageja ees ei ole ja et hageja talle teenust ei osutanud, on antud juhul kostjal eeltoodust tulenevalt tavapärasest suurem tõendamiskoormis. Kostja ei ole enda esitatud pinnalt põhistanud ega usutavaks teinud, et hageja on teda lepingu sõlmimisest peale petnud ja
alusetult raha kasseerinud, kuid kostja ei ole seda varem märganud ega sellele kuidagi reageerinud. Seetõttu on kostja kahju nõue tervikuna tõendamata ja menetlusliku tasaarvestuse tegemiseks alus puudub.
21.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg summas 290 797,22 eurot, viivis 212 358,81 eurot. Edasiulatuva viivise nõue kuulub rahuldamisele renditööjõu vahendamise lepingu alusel väljastatud arvete puhul, kuna tõstuki rendilepingu alusel väljastatud arvete osas on 10% limiit täitunud. Seega mõistab kohus viivise 0,05% päevas välja summalt 276 897,62 eurot alates 01.06.2021.a kuni selle täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsusega väljamõistetud viivise summaga mitte üle selle põhinõude summa.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 370 040,93 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (põhinõude 290 797,22 eurot) ning kostja tasus hagejale menetluse kestel 15 000 eurot, mille osas kohus menetluse lõpetas ja millises osas jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda, siis kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda.
25.Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.