HOLMELON OÜ hagi Marsalis Element OÜ vastu põhivõla 302 794.02 euro, viivise 9249.50 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. mai 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Marsalis Element apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
352 776.50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja HOLMELON OÜ (registrikood 11133477), lepinguline esindaja Alar Salu
OÜ
augusti
2021.
a
Kostja Marsalis Element OÜ (registrikood 12977390), lepinguline esindaja Oliver Ennok Menetluse liik
Asja läbivaatamine 19. oktoobri 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31. mai 2021. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-8690 muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Marsalis Element OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-17-8690 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.HOLMELON OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Marsalis Element OÜ (kostja) vastu 1. aprilli 2016. a renditööjõu vahendamise lepingust nr NL104-16 tuleneva võla 317 794.02 euro, viivise 9249.40 euro ja täiendava viivise välja nõudmiseks. 31. detsembril 2020. a esitas hageja kohtule taotluse hagist osaliselt loobumiseks. Kohtu menetlusse jäi hagi Marsalis Element OÜ vastu 1. aprilli 2016. a renditööjõu vahendamise lepingust nr NL104-16 tuleneva võla 302 794.02 euro, seisuga 31. mai 2017. a viivise 9249.50 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 1. juunist 2017. a kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni 0.05% võlgu olevalt põhivõla summalt päevas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1. aprillil 2016. a renditööjõu vahendamise lepingu nr NL104-16, mille kohaselt võttis hageja kohustuse vahendada kostjale renditööjõudu. Kostja kohustus maksma hagejale lepingus ettenähtud alustel ja korras tasu. Lepingujärgne hind oli selle sõlmimisest alates poolte seaduslike esindajate poolt suuliselt kokkulepitud. Kokkuleppe aluseks oli kostja seadusliku esindaja poolt hageja seaduslikule esindajale lähetatud e-post, koos tabelarvestuse manusega renditööjõu hinna ning kulude osas. Lisaks tööjõu rendi hinna suulisele kokkuleppele tugines hageja turuhinnale juhuks, kui kohtu hinnangul ei ole piisavalt tõendatud poolte vahel suuline hinnakokkulepe.
3.Lisaks tööjõurendi lepingule sõlmisid pooled 28. juunil 2016. a rendilepingu nr 06-2016, mille alusel rentis hageja kostjale teleskooptõstuki. Rendilepingu punkti 4.7. alusel olid pooled kokku leppinud renditasu 4500 eurot kalendrikuus, millele lisandus käibemaks. Tõstuki rentimise eest esitatud arvetel kajastatud lisakulud tulenesid eelkõige lepingu punktist 3.5, mille järgselt remondi (või varuosad) eest tasumise kohustus lasus kostjal.
4.Renditööjõu lepingu p 4.3 järgi leppisid pooled kokku, et hageja esitab kostja poolt esitatud töötaja tööaja arvestuse ja ületunnitöö kokkuleppe alusel arved kostjale iga kuu 15. kuupäevaks, maksetähtajaga 14. kalendripäeva.
6.Hageja vaidles kostja protsessuaalsele tasaarvestusele vastu. Hageja vahendas Poola Vabariigi äriühingutelt renditööjõudu. Kirjeldatud tegevus EL direktiivi 96/71/EÜ mõistes kohustab töölepingulise suhte eelnevalt nimetatud äriühingutega. Kostja väited töölepingu puudumisele on alusetud, sest need ei saa tugineda pelgalt hageja tööjõu maksude arvestusele Eesti Vabariigis. Teisalt ei tee töölepingu puudumine tühiseks lepingu täitmist ega muuda
2-17-8690 osutatud teenust olematuks. 2016. a lõpus, kui Poola äriühingute poolt lähetatud töötajatel lõppes õigus Euroopa Liidus tööd teha, vormistas hageja samadele töötajatele tööload Eesti Vabariigis, tehes seda juba enda nimele.
7.Kostja oli tema poolt pakutaval tasaarvestataval perioodil, s.o 2016. a tasunud talle esitatud arved täpselt esitatud arvete alusel, märkides ka tasumisel arve numbrid. Järelikult oli kostja arveid ja selle alusel osutatud teenuseid aktsepteerinud, nendega nõustunud ning ta ei olnud esitaud ühtegi pretensiooni nende suuruse või ebareaalsuse osas.
8.Hageja poolt esitatud arved sisaldasid mh pikaajalist tõstuki renti, kõrvalkuludena tööjõu majutusteenust, erinevaid materjale jms, milliste osas ei ole kostja esitanud ühtegi selgitust, olles ometi esitanud tasaarvestuse avalduse kogu 2016. a perioodi osas. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.
10.Kostja oli seisukohal, et hageja eesmärgiks hagiavalduse esitamisel on olnud survestada kostjat tasuma rahasummasid, milliste nõudmiseks hagejal tegelikult õigust ega alust ei ole. Kostja hinnangul on tõendatud asjaolu, et hageja juhatuse liige, olles veel kostja töötaja, on palunud ära kustutada kõik tööaja tabelid vältimaks, et kostja saaks kontrollida töötajate töötamisega seonduvaid tundide arve.
11.Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule kohustus hageja sõlmima kõikide töötajatega töölepingu ning tasuma töötasudelt kõik seaduses ettenähtud maksud. Juhul, kui vastavaid töölepinguid ei sõlmitud ja/või maksusid töötasudelt ei tasutud, siis järelikult ei olnud töötajad ka hageja juures tööl ja ei saanud hagejalt palka. Sellisel juhul ei saanud hageja nimetatud töötajaid vahendada ka kostjale ning hageja ei saa selliste töötajate väidetavate töötundide eest nõuda kostjalt tasu.
12.Kostja analüüsis Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmeid hageja töötajate registri ning deklaratsioonide osas ning tuvastas, et mitmeid töötajaid, kelle osas hageja on märkinud, et töötaja on kostja heaks töötanud, ei ole tegelikkuses kajastatud hageja juures töötavate töötajate nimekirjas töötamise registris. Samuti nähtub nimetatud võrdlusest, et teatud töötajad ei tööta hageja juures osadel kuupäevadel, kui hageja on märkinud, et töötajad on kostja juures tööl olnud. Täiendavalt nähtub, et mitmetele töötajatele ei ole hageja töötasude tasumist üldse deklareerinud ehk hageja ei ole töötajatele palka maksnud. Kostja tuvastas, et kokku oli hageja väitnud, et tema poolt vahendatud töötajad tegid tööd nelja kuu vältel 20 854.80 tundi, kuid Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tõenditest nähtus, et töötajad ei töötanud hageja juures päevadel, mis moodustavad kokku vähemalt 16 078.30 töötundi.
13.Lisaks märkis kostja, et hagiavalduse lisaks olevatest arvetest (arve nr 170002; arve nr 170003; arve nr 170004; arve nr 170006; arve nr 170007) ei olnud võimalik aru saada, mille eest oli hageja kostjale arveid esitanud, kuidas oli kujunenud arvetel toodud väidetava teenuse maksumus ning kuidas oli teenuse maksumuses kokku lepitud.
14.Kostja esitas kohtule protsessuaalse tasaarvestuse hageja nõude osas juhuks, kui kohus peaks hageja nõuet kasvõi osaliselt põhjendatuks pidama.
2-17-8690
15.Hageja oli kostjale esitanud 2016. a vältel arveid kogusummas 341 108.62 eurot. Kostja oli teinud hagejale makseid kogusummas 356 108.62 eurot. Hageja oli saanud 2016. a kostjalt alusetult 356 108.62 eurot ning kostjal on sellest tulenevalt õigus nõuda nimetatud summa tagastamist, kuivõrd töötajad ei ole hageja juures töötanud ning seega ei ole hageja ka osutanud kostjale arvetel märgitud teenust, vaid tegemist on pettusega, mille mõjul oli kostjalt raha välja petetud. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Harju Maakohus rahuldas 31. mai 2021. a otsusega hagi osaliselt; mõistis Marsalis Element OÜ-lt välja HOLMELON OÜ kasuks põhivõla summas 290 797.22 eurot, viivise 212 358.81 eurot seisuga 31. mai 2021. a ja viivise 0.05% päevas summalt 276 897.62 eurot alates 1. juunist 2021. a selle täieliku tasumiseni, kuid kokku koos otsusega väljamõistetud viivise summaga mitte üle 276 897.62 euro. Hageja menetluskulud jättis kohus 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse otsustas kohus kindlaks määrata mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
17.Maakohus leidis, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Kohus luges tõendatuks, et hageja poolt kostjale rendile antud töötajad tegid nii palju tunde, kui aktidel näidatud. Kõik aktid olid koostatud ja allkirjastatud kostja töötajate poolt. Seega oli hageja esitanud tõendid, et tema poolt kostjale rendile antud töötajad on teinud tööd aktides märgitud mahus. Lisaks oli hagejalt tööjõu rentimist kinnitanud ka tunnistaja X. Kohus tõi välja, et kuigi kostja ei peaks üldjuhul tõendama, et töötajad ei ole teinud üldse või hageja poolt nimetatud mahus tööd, siis käesolev olukord on erandlik, kuna hageja on esitanud kirjalikud tõendid töötajate ja tundide arvu kohta aktide näol, mis on koostatud ja allkirjastatud kostja töötajate poolt. Kostja peaks selgitama ja tõendama, miks tema enda töötajad koostasid ja allkirjastasid töötajate tööarvestuse tabelid ja juhatuse liige allkirjastas arveid, kui need ei kajasta kostja arvates tegelikkust ja hageja nõue on fabritseeritud.
18.Kohtu hinnangul ei tõenda Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmed hageja maksude tasumise ja töötajate registris registreerimise kohta seda, et hageja ei saanud mingil juhul neid töötajaid kostjale rendile anda või vahendada. Küsimus sellest, kas hageja on korrektselt täitnud maksuseadusest tulenevaid kohustusi riigi ees, ei tõenda hageja ja kostja vahelise lepingu mittetäitmist või selle lepingu rikkumist ja kostjale kahju tekitamist.
19.Kohtu arvates on väheusutav, et hageja oleks saanud kostjat ulatuslikult sisuliselt petta juba lepingu sõlmimise esimesest päevast ning et kostja ei oleks seda juba varem avastanud ja sellele kohaselt reageerinud. Kostja ei ole tõendanud mingite pretensioonide esitamist enne kohtumenetlust. 24. novembri 2020. a kohtuistungil kinnitas kostja lepinguline esindaja, et allkiri aktil kinnitab seda, et selline tundide arv oli olemas ja et aktidega kinnitati, et sellised töötajad olid hageja poolt kostjale renditud ja nad tegid aktidel näidatud arvu tunde tööd. Arvete allkirjastamise kohta selgitas kostja, et see võis olla kinnitus kättesaamise, mitte sellega nõustumise kohta. Kohtu arvates ei oma õiguslikku tähendust, et hageja esindaja olla andnud loa või palunud renditud töötajate tööaja arvestuse tabelite kustutamiseks kostja töötaja arvutist. Vaidlus puudub, et need tabelid on olemas ja hageja poolt kohtule esitatud.
20.Ehkki lepingus ei olnud kokkulepet hinna kohta sätestatud, sai kohtu arvates selle tuvastada pooltevahelistelt arvetelt, millest osa on kostja poolt ka aktsepteeritud. Hageja poolt esitatud arvetel kajastatu alusel luges kohus tõendatuks, et pooltel oli renditööjõu osas hinna kokkulepe,
2-17-8690 mille kohaselt tasub kostja hagejale ühe töötaja eest renti 1896 eurot. Selline hind on läbivalt olnud kajastatud hageja poolt 2016. a esitatud arvetel. Samuti on kostja juhatuse liige kinnitanud sellist hinnakokkulepet 31. jaanuari 2017. a arve nr 170002 allkirjastamisega ja kostja tehase juht X enda 11. aprilli 2017. a kinnitusega arve nr 170011 kohta. Ületunnitöö tasu osas tuvastas kohus, et tasu on 11.79 eurot iga tunni eest.
21.Hageja nõuded arvetest nr 170002, nr 170004 ja nr 170011 olid kohtu hinnangul tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Hageja nõue arvest nr 170007 ei olnud kohtu arvates tõendatud. Hageja nõue arvest nr 170008 oli põhjendatud osaliselt: hageja nõue kuulub selle arve alusel rahuldamisele summas 22 367.99 eurot koos käibemaksuga. Hageja nõue arvest nr 170014 oli põhjendatud osaliselt: selle arve alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele summas 37 817.60 eurot koos käibemaksuga. Hageja teine nõue põhines 28. juuni 2016. a rendilepingul nr 062016. Kohtu hinnangul olid hageja nõuded arvetest nr 170003, nr 170006 ja nr 170010 tervikuna tõendatud ja põhjendatud. Seega kuulub rahuldamisele hageja põhinõue 290 797.22 eurot.
22.Tulenevalt renditööjõu vahendamise lepingu p-st 5.5 oli hagejal õigus nõuda maksetega viivitamisel viivist 0.15% tasumata summalt kalendripäevas. Tegelikult leppisid pooled hageja väitel lepingu sõlmimisel kokku väiksemas viivise määras ehk 0.05% päevas. Kostja ei vaielnud viivise määrale ega selle vähendamisele võrreldes lepingus sätestatuga vastu, mistõttu kohus lähtus sellest. Kohus leidis, et renditööjõu vahendamise lepingu alusel kuulub väljamõistmisele viivis summas 210 968.85 eurot seisuga 31. mai 2021. a, samuti viivis 0.05% päevas alates 1. juunist 2021. a kuni põhinõude täitmiseni.
23.Tulenevalt tõstuki rendilepingu p-st 4.5 oli hagejal õigus nõuda maksetega viivitamisel viivist 0.2% tasumata summalt kalendripäevas. Tegelikult leppisid pooled hageja väitel lepingu sõlmimisel kokku väiksemas viivise määras ehk 0.05% päevas, hageja ei väitnud, et tõstuki rendilepingu puhul sellist viivise vähendamist ei toimunud. Kostja ei vaielnud viivise määrale ega selle vähendamisele võrreldes lepingus sätestatuga vastu vaielnud, mistõttu lähtus kohus sellest. Kohus rahuldas kokku tõstuki rendilepingust tuleneva viivise nõude 1389.96 euro ulatuses.
24.Kostja oli esitanud menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus hageja nõude mingis osas rahuldab. Kohus leidis, et vaatamata kohtu selgitustele, ei ole kostja tõendanud nõude olemasolu, millele tuginedes tasaarvestuse avaldus hageja nõudele esitada. Kostja on jooksvalt tasunud hageja esitatud arvete alusel, seega neid aktsepteerinud. Kostja on 10. märtsil 2017. a esitanud hagejale saldoteatise, mille kohaselt on kostja võlg hageja ees seisuga 31. detsember 2016. a 65 048.25 eurot. Kohus tugines VÕS § 204 lg-le 2, mis sätestab, et kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige. Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid saldo vaidlustamise kohta. Apellatsioonkaebus
25.Kostja esitas Harju Maakohtu 31. mai 2021. a kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, milles palus rahuldada ennistamise taotlus ja võtta apellatsioonkaebus menetlusse; ennistamise osalise või täieliku rahuldamise korral, samuti siis, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse, palus kostja kanda tasutud kautsjoni Cavere Õigusbüroo OÜ kontole nr EE732200221026709724 AS-is Swedbank. Kostja palus tühistada Harju Maakohtu 31. mai
2-17-8690 2021. a otsuse täielikult ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja mõista kostja menetluskulud hagejalt välja või kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, siis saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis ja tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2021. a otsus terves ulatuses; mõista kostja menetluskulud välja hagejalt ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.
26.Apellatsioonkaebuses tõi kostja välja, et kuigi kohus luges talle kohtuotsuse kättesaamise ajaks 9. juuli 2021. a ja 11. augustil 2021. a kohtuotsus jõustus, siis TsMS 3141 lg 2 kohaldamise eeldused olid täitmata. Kostja uus lepinguline esindaja sai kohtuotsuse kätte 16. augustil 2021. a, mistõttu kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Siiski taotleb kostja ennetavalt apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotluse, kuigi leiab, et apellatsioonkaebus on tähtaegne.
27.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on kohus asjas valesti hinnanud poolte esitatud tõendeid ning jõudnud seetõttu ebaõigete järeldusteni, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Kostja leidis, et kohus luges ebaõigesti tõendatuks, et vastustaja poolt apellandile rendile antud töötajad tegid nii palju tunde, kui aktidel näidatud. Kostja arvates jõudis kohus ebaõigetele järeldustele hageja poolt esitatud tõendeid hinnates, sest antud tõendid ainuüksi ei tõenda hageja nõuet. Asjas kogutud muud tõendid, sh maksuhalduri andmed, viitavad, et hageja arvestused töötajate osas ei ole õiged ning ei vasta reaalselt toimunule. Antud tõendid on vajalik kostja hinnangul kogumis ümber hinnata.
28.Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohaga mille kohaselt peaks kostja selgitama ja tõendama, miks tema enda töötajad koostasid ja allkirjastasid töötajate tööarvestuse tabelid ja juhatuse liige allkirjastas arveid, kui need ei kajasta apellant arvates tegelikkust ja vastustaja nõue on fabritseeritud. Kostja tõi välja, et on kohtumenetluses selgitanud, et isikud allkirjastasid dokumente oma volitusi ületades. Asjas kogutud tõendid kogumis viitavad, et hageja oli esitanud nõude töötajate ja tööaja eest, mida ei ole tõendatud ning seetõttu tuleks antud nõue jätta rahuldamata.
29.Kostja viitas, et maakohtul on jäänud hindamata tõendite usaldusväärsuse küsimus. Nimelt on hageja juhatuse liige, olles veel kostja töötaja, palunud ära kustutada kõik tööaja tabelid vältimaks asjaolu, et apellant saaks ka tegelikkuses kontrollida töötajate töötamisega seonduvaid tundide arve. Hageja on olnud apellandi suhtes pahatahtlik ning ka hagi on esitatud pahatahtlikult. Kostja on eelnevaga tõendanud, et kostjal ei ole hageja tegevusest tingituna säilinud mitte ühtegi tööaja tabelit, millest apellant saaks kontrollida, kas vastustaja poolt esitatud tabelid vastavad tõele.
30.Kostja märkis, et tuvastas analüüsides Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmeid hageja töötajate registri kohta ja deklaratsioone, et mitmeid töötajaid, kelle osas hageja oli märkinud, et töötasid kostja juures, ei ole tegelikkuses kajastatud hageja juures töötavate töötajate nimekirjas töötamise registris. Samuti nähtus, et teatud töötajad ei töötanud hageja juures osadel kuupäevadel, kui hageja oli märkinud, et töötajad olid kostja juures tööl. Hageja ei ole mitmetele töötajatele töötasude tasumist deklareerinud. Kuigi hageja on väitnud, et tema poolt vahendatud töötajad tegid tööd kokku nelja kuu vältel 20 854.80 tundi, siis Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tõenditest nähtub, et töötajad ei töötanud hageja juures kokku vähemalt 16 078.30 töötundi.
2-17-8690 Vastustaja seisukoht
31.Hageja palus jätta ennistamise taotluse rahuldamata ning apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Alternatiivselt palus hageja jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
32.Hageja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, sest apellant ei ole konkretiseerinud, milline haigestumine teda nii pikalt takistas tööd tegemast. On selgusetu, millisel alusel on Oliver Ennokil üldse õigus kostjat esindada. Kostja oli avaldanud enda andmed maakohtu menetluses, seega oli õiguslik alus toimetada menetlusdokumendid kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kostja esindajad on menetlusõigust pahatahtlikult kasutanud, sest tegelikult on kostjat esindanud sama õigusbüroo esindajad. Hageja asus seisukohale, et kostja ei ole TsMS § 230 lg 1 mõttes tõendanud oma väidet, et kostja seaduslik esindaja ja/või tema lepingulise esindaja tegutsev õigusbüroo ei saanud kohtuotsust kätte selle avalikuks tegemise hetkel 31. mail 2021.a või kohtuotsuse kättetoimetamisel 29. juunil 2021. a.
33.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele tervikuna vastu ning leidis, et maakohus on asja õigesti lahendanud, seejuures puuduvad nii menetlus- kui ka materiaalõiguslikud minetused.
34.Hageja avaldas, et näeb võimalust kompromissiks, mille puhul loobub hageja 25% ulatuses väljamõistetud viivisnõudest ning kostja esitab kogu nõude täitmistagatise koos selle täitmise ajakavaga, v.a kui kostja täidab nõude kohe ja tervikult.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
36.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu ja on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti. Apellatsioonkaebuses korratakse valdavas osas maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on piisavalt põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidetele üksnes järgmist.
37.Hageja esitas kostja vastu lepingust tuleneva tasunõude. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel sõlmiti tööjõurendileping NL104-16. Tööjõurendilepingu puhul on tegemist teenuse osutamise lepinguga, mis vastab käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 mõttes. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas ja kui palju töötajaid hageja kostjale selle lepingu alusel vahendas, kui palju nad kostja juures tööd tegid ning mis oli poolte kokkulepe tasu osas. Seega pidi hageja tõendama enda tasunõude eelduseks olevaid asjaolusid, eelkõige kostja juures töötanud töötajate arvu ja töötatud tundide arvu, aga ka lepingujärgset tasukokkulepet ja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kostja pidi tõendama enda vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid.
38.Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatut, et tulenevalt pooltevahelisest lepingust oli kostja kohustus koostada tööaja tabelid töötajate töötundide kohta. Hageja esitas nõude tõendamiseks kostja koostatud ja allkirjastatud tööaja tabelid. Kostja väitel ei saa hageja nimetatud tabelitega oma nõuet tõendada, sest kostja töötajad allkirjastasid need oma volitusi ületades. Samas ei ole kostja väitnud ega näidanud, et tabeleid allkirjastanud kostja töötajate
2-17-8690 positsioon ja tavapärased ülesanded ei oleks andnud alust mõistlikult uskuda, et nad allkirjastaksid kostja nimel pidevalt tööajatabeleid (TsÜS § 118 lg 2). Samas isegi juhul, kui kostja töötajad allkirjastasid dokumente oma volitusi ületades, ei ole apellatsioonkaebuses näidatud, et hageja pidi sellest aru saama ning et kostja ei teadnud või ei pidanud teadma, et töötajad tema nimel tööajatabeleid allkirjastasid ja esitasid ega talunud oma töötajate tegevust. Vaidlustatud otsuse punkti 13.4 kohaselt kinnitas kostja lepinguline esindaja 24. novembri 2020. a kohtuistungil, et allkiri aktil kinnitab seda, et selline tundide arv oli olemas ning et aktidega kinnitati, et sellised töötajad olid hageja poolt kostjale renditud ja nad tegid aktidel näidatud arvu tunde tööd (II kd lk 33, 00:22:50; 00:25:35).
39.Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks jätnud hindamata hageja tõendite usaldusväärsuse küsimuse seoses hageja juhatuse liikme palvega kustutada kostja tööajatabelid olles veel kostja töötaja. Maakohus on andnud selle kohta hinnangu otsuse punktis 13.5. Tõendi asjakohasust ja lubatavust reguleerib TsMS § 238, mille lg 5 teise lause kohaselt võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Samas on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, millesse kõrgem kohtuaste sekkub siis, kui maakohus on rikkunud diskretsioonipiire, mida ringkonnakohus praegusel juhul ei tähelda. Arvestades, et lepingujärgsed tööajatabelid olid olemas ja kohtule esitatud, ei saa nende usaldusväärsust kahandada ainuüksi see, et need on kustutatud nüüd hageja esindajaks oleva kostja endise töötaja korraldusel ja/või neid kostja töötaja arvutis elektrooniliselt enam ei ole.
40.Kolleegium märgib, et hageja nõuet ei välista kostja väide tööjõumaksude deklareerimata ja tasumata jätmise ning töötamise registrisse tegemata jäänud kannete kohta. Sellised väidetavad rikkumised tooksid kaasa hageja haldusõigusliku vastutuse nagu ka võimalikud maksuõiguslikud etteheited, kuid ei mõjuta pooltevahelisi tsiviilõiguslikke suhteid. Menetluskulud
41.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi maakohus mõistliku aja jooksul alates otsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.