Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
31.05.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-16241
Tsiviilasi
XX (X) avaldus kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotlust uuesti läbi vaatama
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.12.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Ahti Kuuseväli Puudutatud isik Tallinna notar Robert Kimmel Puudutatud isik YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta lahendi põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.Avaldaja esitas 18.10.2019 maakohtule avalduse, milles taotles kohustada Tallinna notarit Robert Kimmelit uuesti läbi vaatama avaldaja 18.09.2019 avaldus CC pärimismenetluses väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks pärimisseaduse (PärS) § 175 lõike 1 alusel.
2.29.01.2019 pärimistunnistuse kohaselt on CC pärandvara pärijateks avaldaja ja tema õde UU. Pärimistunnistuse märkuste teise punkti järgi kuulub korteriomand asukohaga KKK, Tallinn pärandaja ja tema abikaasa RR ühisvara hulka. Avaldaja ei vaidlusta, et kinnistamisel 2002. a said korteriomandi ühisomanikeks pärandaja ja tema abikaasa. Avaldaja on seisukohal, et pärandaja sai ainuomanikuks asjaõigusseaduse (AÕS) § 123 alusel igamise teel. Pärandaja valdas korteriomandit nagu omanik kinnistamisest 25.11.2002 kuni surmani 29.06.2015 katkematult. Seega kuulus korteriomand pärandaja lahusvarasse hiljemalt alates 25.11.2012. Puudutatud isikute seisukohad
3.Notar vaidleb avaldusele vastu. Vallasasjana ühisvaraks olnud korter on abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et kinnistati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu. Kõnealune korter erastati vallasasjana abielu kestel ja sai abikaasade ühisvaraks. 1999. ja 2002. a oli tavapärane, et pärimis- ja omandiõiguse tunnistustel kajastati ainult seda vara, mis oli pärandaja nimel, kuna notaritel puudus tol ajal ligipääs elektroonilistele registritele. Vastav ebatäpsus ei muuda korteriomandi omandiõiguslikku kuuluvust.
4.Viitamine igamisele ei ole asjakohane, kuna läbi võimaliku igamise ei saa ühisomanikult omandit ära võtta. Samuti ei kantud pärandaja kinnistusraamatusse õigusliku aluseta, mis on igamise eelduseks. Pärandaja sõlmis korteri ostu-müügilepingu ja oli kantud omanikuna hooneregistrisse. Pärandaja omandiõigust korteriomandile ei ole keegi kahtluse alla seadnud. Tegemist on abikaasade ühisomandiga. Vastavalt PärS § 175 lõike 1 kohaldamise eeldust (pärast pärimistunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus) ei ole ilmnenud.
5.Puudutatud isik YY avalduse kohta seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.Kohus lahendas tsiviilasja hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 17 alusel. Notariaadiseaduse (NotS) § 41 lõike 5 järgi võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda toimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Hagita menetluses kehtib TsMS § 5 lõike 3 esimese lause ning § 477 lõigete 5 ja 7 kohaselt uurimispõhimõte ning notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamisel ei ole tegemist sisulise vaidlusmenetlusega. NotS § 41 lõikes 5 sätestatud taotlust menetledes ei saa kohus lahendada tsiviilõiguslikku vaidlust, mis on tekkinud või võib tekkida notarilt ametitoimingut taotlenud isiku ja mõne teise isiku vahel, kelle õigusi või kohustusi võib ametitoiming otseselt või kaudselt mõjutada (Riigikohtu lahend nr 2-17-11283, punkt 12).
8.Praegusel juhul palub avaldaja kohustada notarit uuesti läbi vaatama 18.09.2019 avalduse CC pärimismenetluses välja antud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks PärS § 175 lõike 1 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et kui pärast pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks.
9.Asjaoludest nähtuvalt koostas ja tõestas notar 29.01.2019 CC pärimismenetluses pärimistunnistuse. Pärimistunnistuse kohaselt on pärijateks avaldaja ja tema õde. Avaldaja on seisukohal, et pärimistunnistusel olev väide korteriomandi kuulumise kohta pärandaja ja tema abikaasa ühisomandisse ei vasta tõele, kuna korteriomand kuulus pärandi avanemise ajal pärandaja lahusvarasse. Notar on vastupidisel seisukohal ning avaldusel perspektiivi ei näe.
10.Käesolevas asjas ei ole vaidlust järgmiste oluliste asjaolude üle: pärandaja ja RR abiellusid 16.06.1990; pärandaja pärandvara hulka kuulub korteriomand, milline vallasasjana erastati pärandaja ning RR abielu ajal; pärandaja abikaasa suri 1999. a; pärandaja kanti 25.11.2002 korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse; pärandaja suri 29.06.2015 ning korteriomand oli tema elukohaks katkematult kuni surmani.
11.Avaldaja ei vaidlusta, et kinnistamisel said korteriomandi ühisomanikeks pärandaja ja tema endine abikaasa, kuna korter vallasasjana oli erastatud abielu ajal. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Riigikohtu seisukoha järgi on vallasasjana ühisvaraks olnud korter abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu (lahend nr 3-2-1-23-09, punkt 13). Seega kuulus korteriomand abikaasade ühisvara hulka hoolimata asjaolust, et kinnistusraamatu kandest nähtuvalt oli omanikuks vaid pärandaja.
12.Avaldaja on seisukohal, et kui korteriomand kuulus ühisvarasse, oli vale kinnistamisel tehtud omanikukanne ainuomaniku kohta ja kuna pärandaja elas ka pärast abikaasa surma katkematult samas eluruumis kuni 2015. a, oli ta saanud hiljemalt 25.11.2012 korteriomandi ainuomanikuks AÕS § 123 alusel. Maakohus avaldajaga ei nõustu. AÕS § 123 lõige 1 sätestab, et kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui valdab asja 10a jooksul katkematult nagu omanik. Kohtu hinnangul ei kantud CC omanikuna kinnistusraamatusse õigusliku aluseta. CC sõlmis korteri ostu-müügilepingu ja oli kantud ka hooneregistrisse omanikuna. Kohtu hinnangul ei saa kinnistusraamatu kannet igamise mõistes ebaõigeks pidada põhjusel, et selles ei olnud kajastatud eseme kuulumist abikaasade ühisomandisse. Lisaks on notar õigesti märkinud, et läbi igamise ei saa ühisomanikult temale varasuhte järgi kuuluvat omandit ära võtta. Vastupidisele seisukohale asumine halvaks kohtu hinnangul varasuhete (eelkõige ühisvara) toimimise põhimõttelise korra. Kohus leiab, et antud juhul ei ole ilmnenud pärimistunnistuse ebaõigsust ning notar on õigustatult keeldunud avaldaja 18.09.2019 taotluse uuesti läbivaatamisest.
13.Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 172 lõike 7 teise lause alusel. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Avaldaja määruskaebus
14.Avaldaja palub tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ning lahendada asi sisuliselt. Menetluskulud palub avaldaja jätta mõlemas kohtuastmes notari kanda.
15.Kui ringkonnakohus plaanib asja lahendamisel kohaldada õigusnormi, millele ei ole varasemalt tuginenud maakohus ega menetlusosalised, palub kaebaja võimalust normi kohaldamise osas seisukoha avaldamiseks enne sisulist lahendamist.
16.Maakohus eksis AÕS § 123 kohaldamisel. Kaebaja arvates ei oma selle sätte kohaldamisel tähtsust, kes sai korteri kui vallasasja omanikuks, sest säte on kohaldatav üksnes kinnisasja omandamisel. Korteriomandi kinnistamisel lakkas korter vallasasjana eksisteerimast ning vaidlus puudutab üksnes kinnisasja omandiõigust. Vaidlus puudub, et kinnistamisel 25.11.2002 said omanikeks nii pärandaja kui tema abikaasa. Seega tuli kinnistusraamatusse korteriomandi omanikena kanda mõlemad abikaasad. Õigusliku aluseta kanti üks abikaasadest kinnistusraamatusse ühisomandi omanikuna ja selles osas oli kinnistusraamatu kanne vale. Seetõttu sai pärandaja korteriomandi ainuomanikuks kinnistusraamatu kande igamisega.
17.Kaebaja ei nõustu maakohtuga, et isegi kui AÕS § 123 kohaldamise eeldused oleksid täidetud, ei saa läbi igamise ühisomanikult talle kuuluvat omandit ära võtta. Maakohus ei nimetanud ühtegi õigusnormi, mis välistaks AÕS § 123 kohaldamise ühisvaraks oleva korteriomandi suhtes. Kaebajale teadaolevalt sellist õigusnormi ei eksisteeri. Kui korteriomand läheb ühe abikaasa ainuomandisse, on perekonnaseaduses (PKS) selleks ette nähtud kompensatsioonimehhanismid, mis võimaldavad teisel abikaasal saada õiglase hüvitise omandist ilma jäämise eest. Seega on seadusandja loonud mehhanismi, kuidas kõrvaldada ebaõiglus, mis omandist ilma jäämise tõttu võiks muidu ühele abikaasale tekkida. Just seetõttu ei olegi seadusandja välistanud AÕS § 123 kohaldamist ühisvaraks olevate kinnisasjade suhtes. Kuivõrd muud AÕS § 123 kohaldamise eeldused, peale ainuomaniku kande ebaõigsuse, on maakohus tuvastanud, oleks tulnud avaldus rahuldada.
18.Menetluskulude notari kanda jätmise taotlus põhineb TsMS § 172 lõikel 1. Praeguse menetluse on põhjustanud notar, kes keeldus kaebaja soovitud avalduse tõestamisest õigusliku aluseta. Seega on õiglane, et notar hüvitab kaebajale kõik asjaga tekkinud kulud.
19.Kaebajale on menetlusega seoses tekkinud kulusid kokku 376 eurot, millest riigilõiv on kokku 100 eurot ja õigusabikulu 276 eurot. Kaebajale on osutatud kokku 2h õigusabi tunnihinnaga 138 eurot (sisaldab käibemaksu). Kaebaja kinnitab, et ei ole käibemaksu kohustuslane ega saa muul põhjusel riigilt käibemaksu tagasi küsida. Kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Puudutatud isikute seisukohad
20.Notar palub jätta kaebuse rahuldamata. YY seisukohta ei avaldanud. Menetluse edasine käik
21.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud lahendi resolutsiooni muutmiseks alus puudub, kui osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS
§ 657 lõike 1 punkt 21 koosmõjus §-ga 659). Maakohus rikkus asja lahendades osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, kuid rikkumised ei toonud kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetlusega seotud kulud.
23.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pärimistunnistusele märgitud pärija esitanud notarile avalduse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et notar on lisanud tunnistusele väidetavalt ebaõige märkuse. Märkuses selgitas notar mh, et pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kuulub pärandaja ja tema abikaasa RR ühisvara hulka KKK asuv korteriomand, mille eriomandi esemeks on eluruum nr X (registriosa nr XXXXXXXX) ja Hooneühistu A, registrikood XXXXXXXX, liikmelisus, mille pärandaja on omandanud abielu kestel ja mille kohta ei ole nad sõlminud abieluvaralepingut ega ühisvara jagamise lepingut.
24.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus asus vaidlustatud määruses tuvastama pärandvara koosseisu, mis aga väljub praeguse hagita asja piiridest ning seda vaatamata sellele, et oli eelnevalt õigesti esile toonud NotS § 41 lõike 5, millest tulenevalt ei saa kohus käesolevas asjas lahendada tsiviilõiguslikku vaidlust, mis on tekkinud või võib tekkida notarilt ametitoimingut taotlenud isiku ja mõne teise isiku vahel, kelle õigusi või kohustusi võib ametitoiming otseselt või kaudselt mõjutada (Riigikohtu lahend nr 2-17-11283, punkt 12). Vastavalt PärS § 175 lõikele 1 tunnistab notar pärimistunnistuse asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks, kui pärast tunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus. Sama sätte lõike 2 esimese lause kohaselt viib notar tunnistuse kehtetuks tunnistamisel läbi uue pärimismenetluse. Avaldaja seisukohtadest nähtuvalt ei nõustu ta notari märkusega selle kohta, et korteriomand kuulub abikaasade ühisvara hulka, vaid on seisukohal, et tegemist on kinnistusraamatukande igamise kaudu ühe abikaasa (pärandaja) poolt omandatud varaga. Seega ei ole avaldaja toonud esile, et ilmnenud on pärimistunnistuse ebaõigsus, vaid ta soovib saavutada sisuliselt notari poolt pärandvara koosseisu tuvastamist, mis aga väljub PärS-s sätestatud notari pädevusest pärimismenetluses. PärS § 171 lõigete 1 ja 2 kohaselt tõestab notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud ning mitme pärija korral märgib notar pärimistunnistuses iga pärija pärandiosa suuruse. Sama lõike 5 kohaselt kui pärandaja abielu oli enne pärandi avanemist lõppenud, kuid abikaasade ühisvara oli jäänud jagamata, märgib notar pärimistunnistusele ka selle asjaolu ja pärandajaga abielus olnud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu sõlmimise ja lõppemise aja ning abikaasade varalistele suhetele kehtinud varasuhte liigi. Notar ei saa pärimismenetluses ega kohus praeguses kohtuasjas lahendada abikaasade pärijate vahelist võimalikku vaidlust selle üle, kas esinevad elulised ja õiguslikud asjaolud, mis annavad aluse kalduda kõrvale eeldusest, et abielu ajal erastatud ja peale abieluliste suhete lõppemist kinnistatud korter kuulub abikaasade ühisvarasse ning seda sõltumata sellest, kas kinnistusraamatusse olid omanikena sisse kantud mõlemad abikaasad või ainult üks neist. Nimetatud eeldus on õigustatud isikul võimalik ümber lükata endiste abikaasade pärijate vahelises hagimenetluses.
25.Kolleegium märgib, et iseenesest õige on avaldaja seisukoht, et kinnistusraamatu kande igamise kaudu on AÕS § 123 alusel võimalik saada kinnisasja ainuomanikuks ka ühisomanikul, kes on ainsana kantud kinnistusraamatusse omanikuna (vt Riigikohtu lahend
nr 2-18-1611, punkt 18). Samas väljub selles sätte kohaldamine käesoleva hagita kohtuasja piiridest.
26.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lõige 1, § 172 lõige 10). Kuigi alates 19.04.2021 on kehtetu TsMS § 175 lõige 31, mille kohaselt ei hüvitatud notarile ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses tema kantud õigusabikulusid, siis praeguses asjas puuduvad notaril õigusabikulud. Seega puuduvad ka rahaliselt kindlaksmääratavad määruskaebemenetluse kulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu Ele Liiv Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.