Võlaõigus › Kompromissilepingud

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M N vastu hageja ja kostja vahel 15.08.2018 sõlmitud kompromiss-lepingust/võlatunnistusest 24688741 (aluseks leping 16-030104-VL, 09.04.2016) tuleneva võlgnevuse 5803 eurot (sh põhinõue 5328,01 eurot ja enne 15.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 474,99 eurot), viivise põhinõudelt 5328,01 eurot alates 16.07.2019 kuni 04.05.2021 summas 2106,70 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 5328,01 eurot nõudes. Hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist nõuab hageja alates 05.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulude hüvitis 970 eurot (sh riigilõiv 550 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot) koos seadusjärgse viivisega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4).

Kostjale on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult, kostja on kinnitanud e-psti aadressilt XXXXXXXXXXX menetlusdokumentide kätesaamist 12.05.2021. Kostja ei vastanud hagile määratud tähtajaks 26.05.2021 ega teinud seda kohtuotsuse koostamise ajaks.

Juhindudes TsMS § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue tuleb rahuldada.

Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohtu selgitused kostjale

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad praegusel juhul hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu 550 eurot ja kantud õigusabikulu 420 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb hagejale hüvitada. Hagejat on kohtumenetluses esindanud Plus Plus Legal OÜ jurist Carlo Kask. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal kulunud hageja esindamiseks, sh dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kokku 3,5 tundi. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg ülepaisutatud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatava tüüphagiga, milles sisuliselt muudetakse peamiselt arvandmeid. Tõenäoliselt on hagi koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks piisav aeg 1,5 tundi tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks), s.o 180 eurot. Hageja on hagiavalduses märgitu kohaselt piiratud käibemaksukohustuslane ega saa tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 730 eurot (sh riigilõiv 550 eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude hüvitise 730 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.