Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 22.02.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu viivise 1926,55 euro nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 25.02.2021 määrusega ning toimetas hagiavalduse kostjale kätte. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 19.02.2018 üürilepingu, millega hageja andis kostjale üürile korteri aadressiga xxx. Kostja kohustus tasuma lepingu eseme kasutamise eest igakuiselt üüri summas 600 eurot ja kõrvalkulud. Kuna kostja jättis tasumata jaanuari ja aprilli-juuli 2020 üüri, kogusummas 2538,71 eurot, esitas hageja kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsu kiirmenetluse ajal tasus kostja põhivõlgnevuse summas 2538,71 eurot kolmes osas, see on 21. jaanuar 550.- eurot, 26. jaanuar 2021.a. 1100.- eurot ja 28.01.2021.a. 888,71 eurot. Üürilepingu p. 5.1. kohaselt oli hagejal õigus maksete tasumisega viivitamisel nõuda kostjalt viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista viivise 1926,55 eurot. Hageja märgib kostja vastuväidete osas, et on korduvalt suuliselt pöördunud kostja poole ja hoiatanud kostjat, et kui kostja viivitab üüri maksete tasumisega, on ta sunnitud nõudma kostjalt viivist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb viivise nõudele vastu. Kostja ei ole hageja nõuet tunnistanud. Kostja tasus hageja põhinõude ainuüksi õigusrahu huvides, kuigi hageja nõue oli suurem kui tegelik võlgnevus. Hageja põhinõude ja viivise kujunemine on ebaselge. Hagejal puudub õigus viivist nõuda. Üürilepingu p-s 5.2 oli kokku lepitud, et lepingust tulenevate võlgnevuste tasumisel loetakse tasutud summade arvelt esmajärjekorras tasutuks viivised ja võimalikud kahju hüvitamise nõuded ning alles seejärel põhivõlgnevus. Hageja ei ole kostjale esitanud ühtegi nõuet võlgnevuse tasumiseks ja viivise tasumise nõuet ega pidanud kohtueelselt võlgnevuse tasumiseks läbirääkimisi. Viivisenõue on põhjendamatu ja ei vasta hea usu põhimõttele, sest poolte vahel oli välja kujunenud tava, et viivist raha tasumisega viivitamise korral tasuda ei tule. Hageja ei teavitanud kostjat võlgnevusest või, et hageja on tagatisraha kasutanud enda huvides, st tasaarvestamisel. Kui hagejal on õigus viivist nõuda, siis seaduses sätestatud määras. Hageja on kinnitanud 22.08.2019, et on unustanud kommunaalarveid kostjale edasi saata. Kostja ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita. Hageja kostjaga üürilepingut üles ei öelnud, seega hageja nõustus, et kostja tasub üüri iga mingisuguse perioodi tagant mitme kuu üürikohustused koos. Kostja palub juhul, kui kohus leiab, et kostjal tuleb viivist tasuda, vähendada viivist 0 euroni, kuna kostja majanduslik olukord ei võimalda tal viiviseid tasuda. Kostja on töötu ja tal puudub sissetulek, mistõttu viivise nõudmine kostjalt oleks ülekohtune. Menetluse käik Kohus selgitas oma 15.04.2021 kirjas pooltele, et oma väiteid ja vastuväiteid tõendada, andis pooltele tähtajad vastuväidete ja tõendite ning menetluskulude esitamiseks. Kohus menetles asja kirjalikult lihtmenetlusse ning teatas pooltele kohtuotsuse avalikustamise aja. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldatud osal kostja kanda, muus osas poolte kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud 19.02.2018 üürileping VÕS § 271 mõttes

üürileping, millega hageja andis kostjale üürile korteri aadressiga xxx. Kostja kohustus tasuma lepingu eseme kasutamise eest igakuiselt üüri summas 600 eurot ja kõrvalkulud. Kostja tasus maksekäsu kiirmenetluse ajal põhivõlgnevuse summas 2538,71 eurot kolmes osas, see on 21. jaanuar 550.- eurot, 26. jaanuar 2021.a. 1100.- eurot ja 28.01.2021.a. 888,71 eurot. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma viiviseid kohustuse täitmisega viivitamise eest, kas kostja on tasumisega kohustust tunnistanud ning kas poolte vahel kokku lepitud viivise määr on hea usu põhimõttega kooskõlas. Pooltevaheline üürileping sõlmiti 19.02.2018 (üürileping) ning lõppes 2. juulil 2020 (üürilepingu lisa 4, eluruumi ja sisutuse üleandmise akt), seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada lepingu kehtivuse ajal kehtinud üürilepingu regulatsiooni. VÕS § 271 ja § 292 lg 1 järgi on üürnikul kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulusid. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on õigus nõuda viivist kohustuse täitmata jätmise eest. Üürilepingu p. 3.1 järgi oli üüri suuruseks 600 eurot kuus ning seda tuli tasuda p 4.4.7 järgi igakuiselt. Üürilepingu p 5.1 järgi on pooled kokku leppinud viivise suuruse 0,2 % tasumata makselt iga viivitatud päeva eest. Üürilepingus on kokku lepitud nii üüri suuruse kui ka selle tasumise tähtaeg ja viis. Pooled ei ole üüri tasumise eelduseks seadnud arve esitamist hageja poolt. Kostja on maksekäsu menetluse ajal tasunud põhivõlgnevuse summas 2538,71 eurot, seega on kostja hageja nõuet selles määras tunnistanud, sest nõude tunnustamisena võib TsÜS § 158 lg 2 järgi käsitleda võlgnevuse tasumist. Hageja ei ole esitanud käesolevas menetluses nõuet põhivõla osas, seega tuleb kohtul kontrollida vaid viivise kujunemist. Kostja on esitanud ka vastuväited hageja poolsest lepingu rikkumisest. Kohtu hinnangul ei ole kostja kasutanud ühtegi õiguskaitsevahendit väidetava lepingu rikkumise kõrvaldamiseks, samuti pole ta esitanud vastuhagi või rahalist nõuet hageja vastu, mida saaks tasaarvestada. Seetõttu ei käsitle kohus kostja vastuväiteid hageja lepingu rikkumise osas, sest see ei puuduta viivise tasumise kohustust. Hageja ei ole hagis nõudnud kostjalt kõrvalkulude tasumist vaid üüri tasumist. Kõrvalkulude tasumine oli lepingu järgi seotud arvete edastamisega. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole kostjalt kunagi viivise tasumist nõudnud. VÕS § 113 ei seo viivise nõude esitamist mõistliku tähtajaga, nagu näites leppetrahvi puhul. Kohtu hinnangul on hageja õigustud nõudma viivist, sest kohustus üüri tasuda on muutunud sissenõutavaks vastavalt üürilepingu p 3.7 järgi pidi kostja tasuma üüri jooksva kuu 15. kuupäevaks. Viise nõudmise õigus tuleneb nii seadusest kui ka lepingust ning lepinguga ei ole pooled kokku leppinud lisatingimusi viivise sissenõutavaks muutumisele. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses toodud viivise arvestus õige. Kostja ei ole välja toonud, et hageja oleks viivise arvestuses eksinud. Viivise kujunemine on järgmine: 2019.a. oktoobrikuu üür summas 600.- eurot, viivitus summas 250.- eurot perioodi 16.10.2019.a. kuni 28.01.2021.a. eest 235,50 eurot (0,5*471). 2020.a. jaanuarikuu üür summas 600.- eurot, viivitus summas 600 eurot perioodi 16.01.2020.a. kuni 28.01.2021.a. eest 454,80 eurot (1,20*379). 2020.a. veebruari üür summas 600.- eurot, viivitus summas 600.- eurot perioodi 16.02.2020.a. kuni 07.08.2020.a. eest 208,80 eurot (1,20*174). 2020.a. märtsi üür summas 600.- eurot, viivitus summas 600.- eurot perioodi 16.03.2020.a. kuni 07.08.2020.a. eest 174 eurot (1,20*145).

2020.a. aprilli üür summas 550.- eurot, viivitus summas 550.- eurot perioodi 16.04.2020.a. kuni 21.01.2021.a. eest 309,10 eurot (1,10*281). 2020.a. mai üür summas 550.- eurot, viivitus summas 550.- eurot perioodi 16.05.2020.a. kuni 26.01.2021.a. eest 281 eurot (1,10*256). 2020.a. juuni üür summas 550.- eurot, viivitus summas 550.- eurot perioodi 16.06.2020.a. kuni 26.01.2021.a. eest 247,50 eurot (1,10*225). 2020.a. juuli üür summas 38,71 eurot, viivitus summas 38,71 eurot perioodi 16.07.2020.a. kuni 28.01.2021.a. eest 15,25 eurot (0,077*197). Hageja nõuab kostjalt viivist 1926,55 eurot, sest vähendas ise tegelikult kujunenud viivise nõuet. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse VÕS § 162 lg 1 lausel põhjendades seda hageja poolse lepingu rikkumisega. Kohus möönab, et lepingus kokku lepitud viivise 0,2 % iga viivitatud päeva eest ehk 73% aastas on ülepaisutatud. Sellest lähtuvalt tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, millega hageja nõustus, kuid kostja vaidles vastu. Kotja väited lepingu rikkumise osas ei anna alust vähendada viivist, sest kõrvalkulude arvete esitamata jätmine ei ole seoses üüri tasumise viivitusega. Kohus vähendab käesolevaga viiviseid. Mõistlik viivise suurus, mis kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on 1450 eurot. Kohus arvestab viivise vähendamisel seda, et mõistlik viivise määr võiks VÕS § 406 2 lg 1 järgi olla kuni 60,27 % aastas (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273 ). Tsiviilasja hinna määramine Hagi hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 2 alusel 761,50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 2 alusel jätta kostja kanda. Kohus tegi pooltele mõistliku kompromissettepaneku, millest kostja keeldus. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 järgi peavad menetluskulud olema mõistlikud ja põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tal kulunud õigusabile maksekäsu menetluses 20.- eurot ning hagimenetluses 10,5 tundi, teenusehinnaga 140 eurot ühe tunni eest. Kohtu hinnangul on õigusabiteenuse mõistlik maht 6 tundi, arvestades, et tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega. Teenuse kvaliteet vastab õigusvaidluse keerukusele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1141,16 eurot, millest õigusabikulu 840 (6*140) eurot ja riigilõiv 301,16 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvalt menetluskulu summalt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.