Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlgnikku

12.10.2020 on töötajad esitanud kohtule andmed võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks. Võlausaldajad on oma avalduses ja sellele lisatud tõenditega täiendavalt põhistanud võlgniku maksejõuetust. Võlausaldajate täiendava avalduse kohaselt on võlgnikul on Maksu- ja Tolliameti ees pikaajaline võlgnevus (üle 1,5 a) millist pole ei makstud ega ajatatud. Samuti annab Maksu- ja Tolliameti väljavõte tunnistust sellest, et ettevõte ei ole enam tegutsev kuivõrd esitamata on maksudeklaratsioonid juba alates maist 2019. a. Praktikas tähendab pikaajaline maksuvõlg ka seda, et ettevõte pangakontod on blokeeritud. Niisamuti fakt, et maksuvõlga pole ajatatud tähendab praktikas seda, et selle likvideerimiseks järelikult puuduvad võimalused. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgnik pole esitanud majandusaasta aruandeid 2018. a ja 2019. a kohta, millest oleks adekvaatselt võimalik teha järeldusi tegutsemise ja/või varade osas. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku esindaja (kes on muuhulgas tuntud ettevõtete likvideerija) kätte saanud avalduse materjalid, kuid ta ei ole seda vaidlustanud ega avaldusele vastuväiteid esitanud. Samuti pole võlgnik esitanud ümberlükkavaid tõendeid ettevõte maksevõimelisusest ja praktikast on üldteada asjaolu, et kui ettevõte on jõudnud likvideerija kätte siis selles enam pole ei vara ega majandustegevust. Kokkuvõttes on avaldajad seisukohal, et võlgnik on püsivalt

2-20-12211 maksejõuetu, sest muus osas ei esine mistahes infot. Kuigi ettevõte juhatusel oli võimalus vastupidist infot kohtule esitada. Kohus on võlausaldajate esindajale selgitanud, et tulenevalt PankrS § 15 lg 4 1 on pankrotiavalduse põhistamise kohustus töötajal ja seetõttu on kohus andnud võlausaldajatele täiendava tähtaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks. PankrS § 15 lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas PankrS § 15 lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohtu 11.11.2020 kohtumäärusega on kohus kohustanud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaid maksma kohtu deposiiti 1500 eurot pankrotimenetluse ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks. Võlausaldajate lepinguline esindaja on kohtule teatanud, et võlausaldajad ei ole võimelised maksma deposiiti raha ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks. Võlausaldajate poolt kohtule esitatud informatsioon võlgniku maksevõime põhistamiseks on kohtu hinnangul ebapiisav, kuid võlausaldajate täiendavast avaldusest nähtub, et täiendavat informatsiooni võlausaldajad esitada ei suuda. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et käesolevas asjas puudub alus PankrS § 15 lg 41 sätestatu kohaldamiseks, kuna võlausaldajad ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohus pidas põhjendatuks nimetada ajutine pankrotihaldur, kellel tuleb välja selgitada võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Pankrotiseaduse § 15 lg 1 ja § 16 lg 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt tuleb võlausaldaja ajutise pankrotihalduri nimetamiseks pidada eelistung juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja. Harju Maakohtu 16.12.2020 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku Heiminrov OÜ endiseks ärinimeks oli X, võlgnik kanti äriregistrisse 13.01.2017, äriühingu registrijärgne põhitegevusala on restoranid jm toitlustuskohad 56101/EMTAK 2008. 2017. a majandusaasta aruande kohaselt alustas X tegevust 2017. aastal. Tallinna vanalinnas asuvas kohvikus pakuti kohapeal valmistatud käsitööšokolaadi ja jooke. Majandusaasta aruande kohaselt oli esimese tegevusaasta käive rahuldav ning suure panuse selleks andis riigihange Euroopa Liidu eesistumisega seotud magusate kingituste tootmiseks. 2018. aastal lootis võlgnik kasvatada kohalikku käivet piisavalt palju, et saavutada vähemalt 2017. aastaga samal tasemel tulemus. Ajutisel pankrotihalduril on võimatu anda täpset hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise kohta, kuna võlgniku poolt pole esitatud äriregistrile 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruandeid ja võlgniku endised juhatuse liikmed A. U. V., A. S. ja A. V. pole esitanud haldurile PankrS §

2-20-12211 22 lg 2 sätestatud ülesannete täitmiseks vajaliku teavet ja dokumente s.h võlgniku vara ja kohustusi kajastavaid raamatupidamise dokumente. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku juhatuse liikmetele edastanud kokku kolm teabenõuet. Ainukesena on vastanud teabenõudele A. U. V., kes nõutud dokumente ei esitanud ning väitis, et temale teadaoleva info kohaselt on ettevõte maksejõuetu ning oli maksejõuetu ja täpselt samas seisus sellel hetkel kui tema selle juhatuse liikmeks sai. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks märkida, et A. U.V.(endise nimega A.V.ja U. S.) on seotud äriregistri andmetel 154 juriidilise isikuga ning meedias on isikust kirjutatud mitu artiklit, milles on nimetatud isikut variisikuks ehk tankistiks: xxx. Haldur on telefoni teel korduvalt kontakteerunud endise juhatuse liikme ja ainuosaniku A. V. ́iga, kes andis enda e-posti aadressi, kuid olenemata telefonivestluses lubatust ei ole dokumente esitanud. Hilisematele korduvatele telefonikõnedele A. V. enam ei vastanud ning tagasi ei helistanud. Samas nähtub kogutud dokumentidest, et A. V.oli ainuosanikuna seotud pidevalt ka võlgniku majandustegevusega (omas pangakontode käsutamise õigust, sai töötasu jne). Äriregistris on käesoleval ajal registreeritud OÜ X, registrikood xxx, kus juhatuse liige A. S. ning kontaktideks on A. V. mobiiltelefoni nr ja e-post (xxx). Seega oli A. V. võlgniku tegelik kasusaaja ja ühiseid majandushuve omanud isik. Eeltoodust hoolimata analüüsis ajutine pankrotihalduri tööülesannete täitmise käigus saadetud päringute vastuseid ja muid avalike registreid ning saab võlgniku maksejõuetuse tekkimise kohta ette kanda järgmist:

2-20-12211 ajutisel pankrotihalduril olnud võimalik täpselt määratleda, kuna pole esitatud võlgniku poolt ühtegi võlgniku kohta käivat dokumenti s.h varanimekirja ega muud teavet võlgniku kohta. Haldur sedastab antud olukorras, et 2019. a aprillist edasi ei ole suutnud võlgnik kohustusi tasuda ning sisulist majandustegevust ettevõttes ei ole toimunud. Samal ajal on ka võlgniku omanik ja juhatus vahetunud. Ajutisele pankrotihalduri aruande koostamise seisuga võlgnikul vara puudub samas omab võlgniku kohustusi vähemalt summas 13 267.95 eurot, millest kõik on tekkinud 2019. a algusest. PankrS § 22 lg 2 nimetatud ülesannete täitmiseks ja võlgniku vara ja kohustuste väljaselgitamiseks on ajutine pankrotihaldur teinud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, võlgnikule ja muudele isikutele. Võlgniku 2017. majandusaasta aruande kohaselt omas võlgnik seisuga 31.12.2017 kokku vara summas 17 269 eurot, millest raha oli 12 331 eurot; nõudeid ja ettemakseid 3 617 eurot; varusid 1 321 eurot. Krediidiasutuste poolt saadetud vastustest ajutisele pankrotihaldurile selgub järgnev: Swedbank AS vastusest tuleneb, et võlgnik omas pangas arvelduskontot nr EExxx, mis on suletud 15.04.2019, pangakaardi nr xxx valdaja ja allkirjaõiguslik isik oli A. V.E-kanali kasutajateks on erinevatel aegadel olnud A. S., A. V. ja K. O. . Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtub järgnev: 30.04.2017 on võlgnik kandud X OÜ-le 1400 eurot selgitusega laen; 10.09.2018 on X OÜ kandud võlgnikule 1 200 eurot selgitusega laen; 30.10.2018 on võlgnik kandud X OÜ-le 500 eurot selgitusega laen tagasi; 05.12.2018 on võlgnik kandud X OÜ-le 1 000 eurot selgitusega laen tagasi. Seega on võlgnik kandud X OÜ-le (endise ärinimega X OÜ) kokku 2 900 eurot, X OÜ on võlgnikule aga tagastanud 1 200 eurot. X OÜ ainuosanikuks on A. V. ja juhatuse liikmeks A. S.. Arvelduskontolt nähtuvad regulaarsed kanded A. V. arvelduskontole EExxx selgitusega töötasu, näiteks 18.03.2019 on arvelduskontolt kantud A. V. arvelduskontole EExxx 482 eurot selgitusega märtsi töötasu ja 25.02.2019 on arvelduskontolt kantud A. V. arvelduskontole EExxx 482 selgitusega jaan töötasu. Sellest võib järeldada, et A. V. oli võlgniku töötaja. Arvelduskontolt on kantud A. V. arvelduskontole EExxx 2017. a 500 eurot, 2018. a 7600 eurot ja 2019. a 5242 eurot selgitusega kassase. A. V. arvelduskontolt EExxx on võlgniku arvelduskontole kantud 2017. a 3000 eurot, 2018. a 2450 eurot ja 2019. a 5850 eurot selgitusega kassasse. Kokku on arvelduskontolt kantud A. V. arvelduskontole EExxx kantud 13 342 eurot selgitusega kassasse ning A. V. arvelduskontolt EExxx on võlgniku arvelduskontole 11 300 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile jäi arusaamatuks, miks võlgniku kassaks oli A. V. isiklik arvelduskonto. AS LHV Pank vastusest järelepärimisele tuleneb, et võlgnik omas pangas arvelduskontot nr EExxx, mis on suletud 17.05.2019. Arvelduskontol nr EExxx tehingud puuduvad. AS SEB Pank vastusest järelepärimisele tuleneb, et võlgnik omab pangas arvelduskontot nr EE , mille saldo 22.12.2020 seisuga on 0.00 eurot. Arvelduskontol nr EExxx tehingud puuduvad. Konto on arestitud järgmiste aktide alusel: Maksu- ja Tolliameti 13-3/46260 24.03.2019; 132.7/208350 03.06.2019 aktide alusel summas 26.96 eurot; Maksu- ja Tolliameti 13-11/32772 10.06.2019 ja 13-2.7/245710 11.07.2019 aktide alusel summas 1743.09 eurot; Eesti Töötukassa 19.08.2020 haldusakt avalikõigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr 6-7.2/20/0681, täiteasi 034/2020/2012 summas 1932 eurot kohtutäitur Kristiina Feinmanni poolt; Maksu- ja Tolliameti 13-11/13712 22.03.2019 ja 13-2.7/205605 03.06.2019 aktide alusel summas 4220.34 eurot.

2-20-12211 ALG Liisingu AS, AS BIGBANK, AS Citadele banka Eesti filiaal, Coop Liising AS, arvelduskontot Danske Bank A/S Eesti filiaalis (likvideeritud), Holm Bank AS, Luminor Bank AS, Luminor Liising AS, AS Inbank, OP Finance AS, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, AS SEB Liising, Versobank AS ja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal vastustest ajutisele pankrotihaldurile tuleneb, et nimetatud krediidiasutustega võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Riiklike registrite poolt saadetud vastustest ajutisele pankrotihaldurile selgus järgnev: Eesti väärtpaberite registripidaja Nasdaq CSD SE Eesti filiaal andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Ekinnistusraamatu andmetele võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole ega ei ole olnud. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Lähtudes eeltoodust toob ajutine pankrotihaldur välja, et võlgnikul teadaolev vara puudub. Kuna ajutisele pankrotihaldurile pole üle antud võlgniku majandusseisu kajastavaid raamatupidamise dokumente ega muud dokumentatsiooni siis ei ole saanud ajutine pankrotihaldur korrektselt hinnata võlgniku varalist seisu. Ajutise pankrotihalduri poolt tehtud päringute vastustest selgub, et võlgnik tegeles majandustegevusega perioodil 20.01.2017 15.04.2019. Alates 15.04.2019 võlgnikul majandustegevus puudub. Krediidiasutuste poolt saadetud vastustest ajutisele pankrotihaldurile selgus järgnev: AS SEB Pank AS teavitas, et omab võlgniku vastu nõuet summas 3 eurot (arvelduskonto kuutasu võlgnevus). Riiklike registrite poolt saadetud vastustest ajutisele pankrotihaldurile selgus, et võlgniku suhtes on täitemenetluses toimik numberiga 034/2020/2012, avamise kuupäev 20.10.2020, sissenõudja Eesti Töötukassa, nõue summas 1 500 eurot, täitur Kristiina Feinman. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti esitatud vastusest tuleneb, et võlgnik omab seisuga 29.12.2020 maksuvõlgnevust summas 5990.39 eurot, maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 1607.69 eurot ja on esitamata maksudeklaratsioonid. Maksu- ja Tolliameti poolt on tehtud 25.04.2019 korraldus dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks seoses ettevõtlusega tegelemise kohta käibemaksu seaduse mõistes ajavahemikul 2019. a märts kuni 2019. a aprill. Kontroll lõppes äriühingu kustutamisega käibemaksukohustuslaste registrist alates 12.05.2019. Võlausaldajate D. J. ja K. L. pankrotiavaldusest tuleneb, et võlgnikul omab võlgnevust D. J. ees summas 2 247.15 eurot ja K. L. ees summas 1 919.72 eurot. Mõlemad võlgnevused tulenevad töötasuvõlgnevusest 2019. a märtsi kuu eest, koondamishüvitisest ja puhkusetasu hüvitisest. Lähtudes eeltoodust saab ajutine pankrotihaldur välja tuua, et võlgnik omab kohustusi vähemalt summas 13 267.95 eurot. Kuna ajutisele pankrotihaldurile pole üle antud võlgniku majandusseisu kajastavaid raamatupidamise dokumente ega muud dokumentatsiooni, siis ei ole saanud ajutine pankrotihaldur korrektselt hinnata võlgniku kohustuste seisu. Vara tagasivõitmise võimalustega seoses toob ajutine pankrotihaldur välja, et on võlgniku arvelduskontot analüüsides tuvastanud järgmist:

2-20-12211 -

-

30.04.2017 on võlgnik kandud X OÜ-le 1400 eurot selgitusega laen; 10.09.2018 on X OÜ kandud võlgnikule 1200 eurot selgitusega laen; 30.10.2018 on võlgnik kandud X OÜ-le 500 eurot selgitusega laen tagasi; 05.12.2018 on võlgnik kandud X OÜ-le 1000 eurot selgitusega laen tagasi. Seega on võlgnik kandud X OÜ-le (endise ärinimega X OÜ) kokku 2 900 eurot, X OÜ on võlgnikule aga tagastanud 1200 eurot. X OÜ ainuosanikuks on A. V. ning juhatuse liikmeks A. S.. Võlgniku arvelduskontolt on kantud A. V. arvelduskontole nr EExxx 2017. a 500 eurot, 2018. a 7600 eurot ja 2019. a 5242 eurot selgitusega kassasse. A. V. arvelduskontolt EExxx on võlgniku arvelduskontole kantud 2017. a 3000 eurot, 2018. a 2450 eurot ja 2019. a 5850 eurot selgitusega kassasse. Kokku on võlgniku arvelduskontolt kantud A. V. arvelduskontole nr EExxx kantud 13 342 eurot selgitusega kassasse ning A. V. arvelduskontolt EExxx on võlgniku arvelduskontole 11 300 eurot.

Kuna ajutisele pankrotihaldurile pole esitatud ühtegi raamatupidamislikku dokumenti siis ei ole saanud haldur analüüsida võlgniku arvelduskontodel kajastatud tehingute sisu. Eeltoodust tulenevalt võib esineda tehingute suhtes tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur on ülesannete täitmise tulemusel tuvastanud, et võlgnik omab kohutusi vähemalt summas 13 267.95 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi katta võlgnikul puudub. Ajutisel pankrotihalduril on raske hinnata maksejõuetuse põhjuseid ja maksejõuetuse tekkimise aega, kuna ajutine pankrotihaldur ei ole saanud tutvuda ühegi võlgniku raamatupidamisdokumendiga. Sellest hoolimata olen ajutise pankrotihalduri ülesandeid täites tuvastanud, et võlgniku ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused on tekkinud perioodil märts ja aprill 2019. aastal. Samal ajal on võlgniku majandustegevus seiskunud ning võlgniku omanik ja juhatus on vahetunud. 23.04.2019 võlgniku juhatuse liikmeks saanud A. U. V. ́i seletuste kohaselt oli võlgnik tema juhatusse asumise seisuga maksejõetu ning tema juhatuses olemise ajal võlgnikul majandustegevus puudus. Seega toetudes võlgniku endise juhatuse liikme ütlustele ja tööülesannete täitmise käigus saadetud päringute vastusest järeldab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõuetus on hakanud välja kujunema 2019. aasta alguses ning lõplikult välja kujunenud 2019. a aprilli kuus. Võlgnik, võlgniku endine juhatuse liige A. S. ja võlgniku endine töötaja A. V. ei ole teabenõudele vastanud ega esitanud raamatupidamisdokumente. Võlgniku endine juhatuse liige ja töötaja on rikkunud PankrS § 22 lg 3, PankrS § 85, PankrS § 85 lg 3 ja PankrS § 87 tulenevaid kohustusi, mistõttu ei ole ajutisel halduril võimalik pädevat ja adekvaatset informatsiooni saada võlgniku majandusseisust. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt äriregistrile esitatud viimane aruanne 2017. a majandusaasta aruanne ning kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 sätestatud süüteo tunnused. Käesolevas asjas menetluse jätkamiseks oleks vajalik tuvastada võlgniku varade ja kohustuste reaalne olukord, et otsustada kas on vajalik deposiidi tasumine raugemise vältimiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud kohustada võlgniku endist juhatuse liiget A. S. ́it ja endist töötajat A. V. ́i esitama pankrotihaldurile teavet, mida pankrotihaldur on palunud esitatud teabenõudes sh võlgniku vara ja võlgade nimekiri ja raamatutupidamise dokumendid viimase 3 aasta kohta ja andmed võlgniku tehingute kohta viimase 3 aasta kohta.

2-20-12211 Kohus määras 27.01.2021 kohtuistungi võlgniku endise juhatuse liikme A. S. ́it ja endise töötaja A. V. ́i ärakuulamiseks, kuid nimetatud isikuid ei olnud võimalik ära kuulata, kuna neile ei õnnestunud kohtukutseid kätte toimetada. Kohus määras 17.02.2021 kohtuistungi võlgniku endise juhatuse liikme A. S. ́it ja endise töötaja A. V. ́i ärakuulamiseks, kuid nimetatud isikuid ei olnud võimalik kohtuistungil ära kuulata, kuna mõlemad isikud on teavitanud kohut oma haigestumisest. Kohus määras 23.03.2021 kohtuistungi võlgniku endise juhatuse liikme A. S. ́it ja endise töötaja A. V. ́i ärakuulamiseks, kus kohus kuulas ära võlgniku endise juhatuse liikme A. S.. A. V. teavitas kohut oma haigestumisest. Ajutine pankrotihaldur loobus A. V. ülekuulamise taotlusest, kuna A. V. on talle edastanud kirjalikult vastuse. Ajutine pankrotihaldur esitas täiendava aruande. Ajutine pankrotihaldur on täiendavas aruandes välja toonud, et esitas 04.02.2021 Heiminrov OÜ endisele juhatuse liikmele A. S. ́le ning endisele töötajale, osanikule ja juhatuse liikmele A. V. ́ile täiendava teabenõude Heiminrov OÜ kohta. 04.02.2021 edastas A. V. teabenõudele vastuse, milles tõi välja, et temal ei ole teabenõudes mainitud firmaga seost. Muud sisulist informatsiooni ega dokumente vastusena ei esitatud. 11.02.2021 edastas A. V. ajutisele pankrotihaldurile X OÜ „Raamatupidamisdokumentide ja varade vastuvõtmis-üleandmis akti“, mis on elektrooniliselt allkirjastatud A. U.V. poolt 16.04.2019. Akti kohaselt on juhatuse liige A. S. üle andnud ja ostja esindaja A. U.V. vastu võtnud järgmised dokumendid ja varad: pearaamat, bilanss, põhivarade loetelu, ostuarved, müügiarved, koostöölepingud, töölepingud, sularaha kassa, põhivara ja vahendid. Ajutise pankrotihalduri poole on pöördunud Heiminrov OÜ endine töötaja D. J., kes on töötanud erinevates A. V.'ile kuuluvates ettevõttetes ligi 7 aastat. D. J. poolt edastanud informatsiooni kohaselt tegutses ettevõtja A. V. Heiminrov OÜ-le eelnevalt OÜ S (endise ärinimega Osaühing M, tänaseks kustutatud) kaudu. OÜ S tegevusalaks oli kondiitritoodete valmistamine Tallinna vanalinnas asuvates kohvikutes asukohtadega xxx ja xxx 3. 31.01.2017 võõrandas A. V. Osaühingu X-le ning uueks juhatuse liikmeks sai A.V. (praeguse nimega A. U. V.). Samal asukohal xxx, Tallinn tegutses edasi 13.01.2017 asutatud Heiminrov OÜ. Tegevus jätkus ilma ühegi näilise muutuseta (kõik varad jäid alles), lisaks toodi kohvikusse ka Vana-Posti kohvikus asunud varad (kohvimasin, töötasapinnad, ahi, toolid, lauad). Osade töötajatega lõpetati lepingud ebakorrektselt, alles jäänud töötajatega sõlmiti uue firma all uued lepingud, tööstaaž algas algusest kuid töötajate väljateenitud puhkus kandus uude kehasse üle, lõpparveid ei tehtud. 01.03.2017 asutas ettevõtja A. V. ettevõtte X OÜ, mis hakkas 2018. aastal pidama šokolaadikohvikut Balti Jaama turul. Balti Jaama turul asuva kohviku toodang valmistati suures osas Heiminrov OÜ hallatavas kohvikus asukohaga xxx, Tallinn. Samuti kandis teadaolevalt Heiminrov OÜ Balti Jaama kohviku tööjõukulud ning teatud osas ka kaubakuludest. Peale asukohaga xxx Tallinnas asuva kohviku sulgemist läks kogu tegevus üle X OÜ hallatavale kohvikule. D. J. seletuste kohaselt asusid 22.03.2019 seisuga xxx, Tallinn asuvas kohvikus järgmised varad: kohvimasin; kohviubade purustaja; kassaaparaat; küpsetusahi; blender; mikrolaineahi; vitriinkapp (temperatuuri hoidev); 2 külmkappi ja 2 sügavkülmikut. 23.02.2021 esitas ajutine pankrotihaldur A. V. ́le täpsustatud teabenõude, millele A. V. esitas järgmised vastused: perioodil 21.04.2017 - 16.04.2019 oli A. V. võlgniku omanik;

2-20-12211 Küsimusele 2: Heiminrov OÜ (registrikood 14184713) arvelduskontolt nr EExxx (AS Swedbank) on kantud Teie arvelduskontole EExxx 2017. a 500 eurot, 2018. a 7600 eurot ja 2019. a 5242 eurot selgitusega kassase. Teie arvelduskontolt EExxx on Heiminrov OÜ arvelduskontole kantud 2017. a 3000 eurot, 2018. a 2450 eurot ja 2019. a 5850 eurot selgitusega kassasse. Kokku on Heiminrov OÜ arvelduskontolt kantud A. V. arvelduskontole EExxx summas 13 342 eurot selgitusega kassasse ning A. V. arvelduskontolt EExxx on võlgniku arvelduskontole 11 300 eurot. Mis on nimetatud tehingute sisu ja millest tuleneb vahe summas 2 042 eurot? A. V. vastus küsimusele 2: Antud tehingute sisu on kontolt sularaha kassase kandmine ja kassast kontole raha kandmine. Vahe 2042 eurot on summa, mille võrra vaadeldud perioodi lõpuks kassa jääk suurenes. Milliste ostude sooritamiseks, vahetusrahaks või millisteks muudeks toiminguteks raha kassasse võetud sai, enam ei mäleta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on A. V. poolt saadetud vastus kaheldav ja ebamäärane. Küsimuses 2 on küsitud selgitust Heiminrov OÜ arvelduskonto A. V. arvelduskonto vahel tehtud kannete kohta. Sularaha näol on tegemist pangatähtede ja müntidega, mis on vallasasjad ning „kassa“ ei saa asuda arvelduskontol (samuti ei saa sularaha ühelt arvelduskontolt teisele üle kanda). A. V. omas Heiminrov OÜ pangakaarti nr xxx, millega oli võimalik sularaha pangast kassase välja võtta ning kassast panka kanda. Kuna A. V. näol tegemist Heiminrov OÜ seotud osapoolega SME IFRS (Väikeja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard)1 33.2(a)2 mõistes ja võlgniku lähikondsega PankrS § 117 lg 2 mõistes, siis vajavad küsimuses 2 ja ajutise pankrotihalduri aruandes välja toodud tehingud täpsemat analüüsimist ning tehingute suhtes võib esineda tagasivõitmise võimalus. Küsimus 3: 22.03.2019. a seisuga asusid xxx, Tallinn asuvas kohvikus kohvimasin; kohviubade purustaja; kassaaparaat; küpsetusahi; blender; mikrolaineahi; vitriinkapp (temperatuuri hoidev); 2 külmkappi ja 2 sügavkülmikut. Kellele nimetatud varad kuulusid ja mis nimetatud varadest sai (kas anti üle, kellele ja kelle poolt, kus praegu asuvad jne). 1 Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS) 2 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.rmp.ee/raamatupidamine/ifrs A. V. vastus küsimusele 3: X OÜ’l põhivara ei olnud. Ruumides asunud esemed ja töövahendid kuulusid osaliselt ruumide juurde või olid renditud. Kõik vastavad dokumendid on üle antud ettevõtte uuele omanikule. Küsimus 4: Kas X OÜ ja Heiminrov OÜ tegid koostööd. Kui jah siis milles see seisnes. Kas kattuvad töötajad, tegevus, varad? Kas X OÜ jätkas Heiminrov OÜ klientidele sama teenuse pakkumist? A. V. vastus küsimusele 4: X OÜ ostis X OÜ-lt ettevalmistatud kommide täidiseid. Töötajad, tegevus ega varad ei kattunud. Antud koostöö lõppes 2019. aasta kevadel. Küsimus 5: 30.04.2017 on võlgnik kandud X OÜ-le 1400 eurot selgitusega laen; 10.09.2018 on X OÜ kandud võlgnikule 1 200 eurot selgitusega laen; 30.10.2018 on võlgnik kandud X OÜ-le 500 eurot selgitusega laen tagasi; 05.12.2018 on võlgnik kandud X OÜ-le 1000 eurot selgitusega laen tagasi. Seega on võlgnik kandud X OÜ-le (endise ärinimega X OÜ) kokku 2 900 eurot, X OÜ on võlgnikule aga tagastanud 1 200 eurot. Kas XOÜ on tagastanud Heiminrov OÜ-le ülejäänud 1 700 eurot, või mis antud võlgnevusest on saanud. A. V. vastus küsimusele 5: X OÜ tagastas antud laenud X OÜ’le terves summas, sellest osa sularahas. Ajutine pankrotihaldur peab oluliseks välja tuua, et A. V. on esitanud dokumendi Raamatupidamisdokumentide ja varade vastuvõtmis-üleandmis akt. Muid dokumente A. V. enda väidete kinnituseks esitanud ei ole. Haldurile teadaolevalt on A. U. V., tuntud „juhatuse variisik“, kes ettevõtte reaalselt majandustegevusest ülevaadet ei oma, siis võivad eelpool kirjeldatud tehingutes esineda nõuded, mida on võimalik esitada endise juhatuse suhtes.

2-20-12211 21.01.2021 esitas ajutine pankrotihaldur ülesandeid täites kohtule kirjaliku aruande Heiminrov OÜ kohta, milles tuvastasin, et Heiminrov OÜ on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur leiab, et kohtul tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks menetluse jätkamiseks vajamineva deposiidi suurus olla 3000 eurot. Kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summat, tuleb PankrS § 29 lg 1 kohaselt menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Juhul kui deposiit tasutakse, siis lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 29, 30 ja 31 palun välja kuulutada Heiminrov OÜ, registrikood 14184713, pankrot ning nimetada Heiminrov OÜ pankrotihalduriks Oliver Ennok ja määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Kohus tegi 25.03.2021 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Heiminrov OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlausaldajad D. J. ja K. L. esitasid kohtule avalduse Heiminrov OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja D. J. nõue tugineb 16.05.2019 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusele töövaidlusasjas nr 4-1/880/19, millega tema kasuks mõisteti Heiminrov OÜ-lt välja saamata jäänud töötasu summas 697.50 eurot, puhkusehüvitise summas 170.15 eurot, hüvitise TLS § 100 lg 1 alusel summas 934.50 eurot ja hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel summas 445 eurot, otsus jõustus 02.07.2019. Võlausaldaja K. L.a kasuks on Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.05.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/911/19 Heiminrov OÜ-lt välja mõistetud saamata jäänud töötasu summas 755 eurot, puhkusehüvitise summas 337.66 eurot ning hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 807.06 eurot, otsus jõustus 11.07.2019. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku võlgnevus võlausaldajate ees kokku 4146.87 eurot. Võlausaldajad saatsid võlgnikule 12.08.2020 pankrotihoiatuse, millega andisid võlgnikule täiendava 10-päevase tähtaja kohustuste täitmiseks. Võlgnik kinnitas pankrotihoiatuse kättesaamist 13.08.2020, millest tulenevalt täitus võlgnikule

2-20-12211 pankrotihoiatusega antud täiendav tähtaeg 23.08.2020. Saadetud vastuses on võlgnik kinnitanud, et äriühing on varatu ning vastuväited pankrotimenetluse algatamise osas puuduvad. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku nõuded täitmata, võlgniku juhatuse liikmele kehtib äritegevuse keeld ning võlgnik on jaatanud maksejõuetuse fakti. Võlausaldajad on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja paluvad välja kuulutada Heiminrov OÜ pankroti. Võlausaldaja nõude selgus PankrS § 10 lg 4 sätestab, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. PankrS § 10 lg 5 kohaselt ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama, kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus. Võlausaldaja D. J. kasuks on Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 16.05.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/880/19 Heiminrov OÜ-lt välja mõistetud kokku 2247.15 eurot, otsus jõustus 02.07.2019. Võlausaldaja K. L.a kasuks on Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.05.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/911/19 Heiminrov OÜ-lt välja mõistetud kokku 1899.74 eurot, saamata jäänud töötasu summas 755 eurot, puhkusehüvitise summas 337.66 eurot ning hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 807.06 eurot, otsus jõustus 11.07.2019. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku võlgnevus võlausaldajate ees kokku 4146.87 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldajate nõuded tulenevad jõustunud Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 16.05.2019 otsusest töövaidlusasjas nr 4-1/880/19 ja 30.05.2019 otsusest töövaidlusasjas nr 4-1/911/19, siis on võlausaldajate nõuded selged. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et nad saatsid võlgnikule 12.08.2020 pankrotihoiatuse, millega andisid võlgnikule täiendava 10-päevase tähtaja kohustuste täitmiseks. Võlgnik kinnitas pankrotihoiatuse kättesaamist 13.08.2020, millest tulenevalt täitus võlgnikule pankrotihoiatusega antud täiendav tähtaeg 23.08.2020. Võlgnik on vastuses kinnitanud, et äriühing on varatu ja tal puuduvad vastuväited pankrotimenetluse algatamise osas. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku nõuded täitmata, võlgniku juhatuse liikmele kehtib äritegevuse keeld ning võlgnik on jaatanud maksejõuetuse fakti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldajad on pankrotiavalduse esitamisel põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 1 alusel nõuetekohaselt. Võlgniku maksevõime hindamine Võlgnikul puudub teadaolev vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Eesti väärtpaberite registripidaja Nasdaq CSD SE Eesti filiaal andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid, millest järeldub, et võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. E-kinnistusraamatu andmetele ei ole võlgniku nimele kinnisvara registreeritud. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele ja vastutava kasutajana liiklusregistris registreeritud sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 13 267.95 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku majandusseisu kajastavaid raamatupidamise dokumente ega muud dokumentatsiooni, mistõttu tal polnud võimalik

2-20-12211 korrektselt hinnata võlgniku varalist seisu ja kohustuste sisu. Võlgniku majandustegevus toimus ajavahemikus 20.01.2017 - 15.04.2019, alates 15.04.2019 võlgnikul majandustegevus puudub. Võlgniku suhtes on alustatud 20.10.2020 täitemenetlust. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu andmetel on võlgnikul 29.12.2020 seisuga maksuvõlg 5990.39 eurot, arvestusliku intressi võlgnevus 1607.69 eurot, võlgnikul on esitamata maksudeklaratsioonid. Maksu- ja Tolliamet tegi 25.04.2019 võlgnikule korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks seoses ettevõtlusega tegelemise kohta käibemaksu seaduse mõistes ajavahemikul 2019. a märts kuni 2019. a aprill. Kontroll lõppes äriühingu kustutamisega käibemaksukohustuslaste registrist alates 12.05.2019. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku suutmatus täita kohustusi võlausaldajate ees ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja juhtimisvigade hindamine PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgnik ei ole vaatamata kohtu nõudmisele pankrotiavaldusele vastanud. Vastuses võlausaldajate esitatud pankrotihoiatusele on võlgnik tunnistanud oma maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et tal on raske hinnata võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja maksejõuetuse tekkimise aega, kuna ta ei ole saanud tutvuda ühegi võlgniku raamatupidamisdokumendiga. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesandeid täites tuvastanud, et võlgniku teadaolevad kohustused on tekkinud märtsis ja aprillis 2019. aastal. Samal ajal on võlgniku majandustegevus seiskunud ning võlgniku omanik ja juhatus on vahetunud. 23.04.2019 võlgniku juhatuse liikmeks saanud A. U. V. ́i seletuste kohaselt oli võlgnik tema juhatusse asumise seisuga maksejõetu ning tema juhatuses olemise ajal võlgnikul majandustegevus puudus. Toetudes võlgniku endise juhatuse liikme ütlustele ja tööülesannete täitmise käigus saadetud päringute vastusest järeldab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõuetus on hakanud välja kujunema 2019. aasta alguses ning lõplikult välja kujunenud 2019. a aprilliks. Võlgnik, võlgniku endine juhatuse liige A. S. ja võlgniku endine töötaja A. V. ei ole ajutise pankrotihalduri teabenõudele vastanud ega esitanud talle raamatupidamisdokumente. Võlgniku endine juhatuse liige ja töötaja on rikkunud PankrS § 22 lg 3, PankrS § 85, PankrS § 85 lg 3 ja PankrS § 87 tulenevaid kohustusi, mis takistas ajutisel pankrotihalduril saada pädevat ja adekvaatset informatsiooni võlgniku majandusseisust. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt äriregistrile esitatud viimane aruanne 2017. a majandusaasta aruanne ning kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, siis on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku juhatuse tegevuses võib esineda KarS § 3811 sätestatud süüteo tunnused. Võlgniku endine juhatuse liige A. U.V. on edastanud ajutisele pankrotihaldurile vastuse, milles on välja toonud, et ta ei ole enam ettevõtte juhatuse liige, kuid talle teadaolev info on, et ettevõtte on maksejõuetu ja ka oli maksejõuetu ja täpselt samas seisus sellel hetkel kui mina selle juhatuse liikmeks sai. A. U.V. on kinnitanud, et tema ajal pole ettevõttes majandustegevust toimunud ja tal puudub igasugune ülevaade ettevõtte eelnevast majandustegevusest.

2-20-12211

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku (ÄS) 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Tuginedes ajutise pankrotihalduri poolt välja selgitatud võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise ajale ja A. U. V.i kirjalikule selgitusele, leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud aprillis 2019. a, on võlgniku juhatuse liikmed A. S. ja A. U.V. jätnud täitmata TsÜS § 36 tuleneva pankrotiavalduse esitamise kohustuse ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva tähtaja jooksul. Võlgniku pankrotiavalduse on esitanud võlausaldajad. Võlgniku juhatuse liikmete pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise tõttu puudub võlgnikul igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et talle ei ole vaatamata nõudmisele üle antud võlgniku majandusseisu kajastavaid raamatupidamise dokumente ega muud dokumentatsiooni, mistõttu polnud tal võimalik korrektselt hinnata võlgniku varalist seisu ja kohustuste sisu ning anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjustele ja maksejõuetuse tekkimise ajale. Ajutine pankrotihaldur on teabenõude esitanud võlgniku endisele ja praegustele juhatuse liikmetele A. S.le ja A. U. V.ile ning töötajale A. V.. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku juhatuse liikmetele edastanud kokku kolm teabenõuet, samuti on ajutine pankrotihaldur palunud kohtu kaasabi võlgniku endistelt juhatuse liikmetelt teabe saamiseks. Kohus on korduvalt püüdnud saada täiendavat informatsiooni võlgniku endistelt juhatuse liikmetelt. Kohus määras 27.01.2021 kohtuistungi võlgniku endise juhatuse liikme A. S. ́it ja endist töötaja A. V. ́i ärakuulamiseks, kuid nimetatud isikuid ei olnud võimalik ära kuulata, kuna neile ei õnnestunud kohtukutseid kätte toimetada. Seejärel määras kohus 17.02.2021 kohtuistungi võlgniku endise juhatuse liikme A. S. ́it ja endise töötaja A. V. ́i ärakuulamiseks, kuid nimetatud isikuid ei olnud võimalik kohtuistungil ära kuulata, kuna mõlemad isikud on teavitanud kohut oma haigestumisest. Järgmise kohtuistungi määras kohus 23.03.2021, et võlgniku endist juhatuse liiget A. S. ́it ja endist töötajat A. V. ́i üle kuulata. Viimati nimetatud kohtuistungile ilmus võlgniku endine juhatuse liige A. S., kelle seletuse kohus ära kuulas, A. V. teavitas kohut oma haigestumisest. Ajutine pankrotihaldur loobus A. V. ülekuulamise taotlusest, kuna A. V. on talle edastanud kirjalikult vastuse. Võlgniku registrikaardi andmetel oli A. V. võlgniku juhatuse liige ajavahemikul 13.01.2017 – 21.04.2017, A. S. oli võlgniku juhatuse liige ajavahemikule 21.04.2017 – 23.04.2019 ja A. U.V. oli võlgniku juhatuse liige 23.04.2019 – 08.09.2020. Alates 09.09.2020 puudub võlgnikul juhatus.

2-20-12211 Võlgniku juhatuse liige A. S. on 23.03.2021 toimunud kohtuistungil selgitanud, et tema käes ei ole võlgniku raamatupidamisdokumente, vaid need said kõik üle antud uuele ettevõtte omanikule ja juhatuse liikmele, kelle nime ta ei mäleta. A. S. seletuse kohaselt täideti raamatupidamise korraldamise kohustust, dokument hoiti ja raamatupidamist vormistati eeldatavasti peeti raamatupidamist elektrooniliselt. A. S. seletuse kohaselt ei ole tal õrna aimugi, kus elektroonilised dokumendid olla võiks. Raamatupidamistöid tegi Küllike Ots, kes tegi äriühingu kaudu tööd. Võlgniku raamatupidamine ja dokumendid on kõik üle antud uuele ettevõtte juhatusele ja omanikule. Üleandmine toimus koos muude ettevõtte dokumentide üleandmisega notari juures. A. V. 04.02.2021 vastuse kohaselt pole temal võlgnikuga seost, muud sisulist informatsiooni ega dokumente ta ei esitanud. 11.02.2021 edastas A. V. ajutisele pankrotihaldurile X OÜ „Raamatupidamisdokumentide ja varade vastuvõtmis-üleandmis akti“, mis on elektrooniliselt allkirjastatud A. U.V. poolt 16.04.2019. Akti kohaselt on juhatuse liige A. S. üle andnud ja ostja esindaja A. U.V. vastu võtnud järgmised dokumendid ja varad: pearaamat, bilanss, põhivarade loetelu, ostuarved, müügiarved, koostöölepingud, töölepingud, sularaha kassa, põhivara ja vahendid. A. U.V. ei esitanud ajutisele pankrotihaldurile nõutud dokumente ja väitis, et temale teadaoleva info kohaselt on ettevõte maksejõuetu ning oli maksejõuetu ja täpselt samas seisus sellel hetkel kui tema selle juhatuse liikmeks sai. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et A. U.V.(endise nimega A.V. ja U. S.) on seotud äriregistri andmetel 154 juriidilise isikuga. Samuti on ajutine pankrotihaldur välja toonud, et kogutud dokumentidest nähtub, et A. V. oli ainuosanikuna seotud pidevalt ka võlgniku majandustegevusega (omas pangakontode käsutamise õigust, sai töötasu jne). Äriregistris on käesoleval ajal registreeritud OÜ M Turul, registrikood xxx, kus juhatuse liige on A. S. ja kontaktideks on A. V. mobiiltelefoni nr ja e-post (xxx). Eeltoodust on ajutine pankrotihaldur järeldanud, et A. V. oli võlgniku tegelik kasusaaja ja ühiseid majandushuve omanud isik. Pankrotiseaduse § 22 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; ka annab ajutine haldur hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. PankrS § 22 lg 3 punkti 1 kohaselt on ajutisel halduril PankrS § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta. PankrS § 22 lg 4 sätestab, et kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 85 lg 2 kohaselt on võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. PankrS § 85 lg 3 kohaselt on PankrS § 85 lg lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

2-20-12211 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole ajutisele pankrotihaldurile üle antud, millest tulenevalt ei olnud ajutisel pankrotihalduril täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid võlgniku vara ja kohustuse ja maksejõuetuse väljakujunemise asjaolude hindamiseks ja väljaselgitamiseks, on võlgniku endised juhatuse liikmed A. S. ja A. U.V. ning võlgniku endine töötaja A. V. rikkunud PankrS § 22 lõikest 3 ja § 85 lg 1-3 tulenevat teabe andmise kohustust. Teabe andmise kohustuse rikkumise tõttu ei ole võimalik täita PankrS § 2 tulenevaid pankrotimenetluse eesmärke ega selgitada välja võlgniku vara, vara tagasivõitmise ja kolmandate isikute vastu nõuete esitamise võimalusi, millega on rikutud võlausaldajate huve olulisel määral. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt äriregistrile esitatud viimane aruanne 2017. a majandusaasta aruanne, kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente. Võlgniku maksudeklaratsioone ei esitatud nõuetekohaselt, millest tulenevalt tegi Maksu- ja Tolliamet võlgnikule 25.04.2019 korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks seoses ettevõtlusega tegelemise kohta käibemaksu seaduse mõistes ajavahemikul 2019. a märts kuni 2019. a aprill. Maksu- ja Tolliameti läbi viidud kontroll lõppes võlgniku kustutamisega käibemaksukohustuslaste registrist alates 12.05.2019. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku endiste juhatuse liikmete ja töötaja teabenõude täitmata jätmise tõttu ja maksudeklaratsioonide ning raamatupidamisdokumentide esitamata jätmise tõttu on olnud raskendatud ülevaate saamine võlgniku varast, kohustustest ja majandustegevuses. Asjaolust, et võlgniku aruandeid ja deklaratsioone ei esitata õigustatud isikutele järeldub, et võlgniku raamatupidamist ei ole peetud vastavalt seadusele. Kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2017. a kohta, Maksu- ja Tolliamet on teostanud kontrolli võlgniku üle maksudeklaratsioonide esitamata jätmise tõttu, millest tuleneb, et võlgniku juhatus on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust. Kohus leiab, et asjaolust, et Äriregistrile ei ole esitatud võlgniku 2018. a majandusaasta aruannet järeldub, et võlgniku raamatupidamist ei ole alates 2018. majandusaastast korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 4 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. Samuti kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded ning säilitama raamatupidamise dokumente. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tulenevalt RpS § 2 lg 2 on võlgnik raamatupidamiskohustuslane, kellel on tulenevalt RpS § 4 p 1 kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. RpS § 3 p 14 kohaselt vastab võlgnik mikroettevõtja tunnustele, s.t on osaühinguks, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot. RpS § 14 lg 11 kohaselt võib mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. Kuigi puuduvad andmed võlgniku

2-20-12211 majandustegevuse tulemuste kohta, mis raskendab võlgniku määratlemist mikro- või väikeettevõtjaks raamatupidamisseaduse mõttes, liigitab kohus võlgniku mikroettevõtjaks raamatupidamisseaduse mõttes, sest puuduvad andmed, et võlgnikul oleks olnud bilansipäeval vara rohkem kui määratletud RpS § 3 lg 14. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik oli kohustatud koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja järgima selle koostamisel seadusest tulenevaid nõudeid. RpS § 15 lg 22 kohaselt on mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. RpS § 18 lg 31 kohaselt peab mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes esitama bilansis vähemalt raamatupidamise seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed. Vastavalt raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemile tuleb mikroettevõtjal kajastada bilansis andmed varade, s.h käibevarade kohta, tuues välja andmed osaühingule kuuluva raha, finantsinvesteeringute, nõuete ja ettemaksete, varude ning bioloogiliste varade kohta. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liikmed A. S. ja A. U.V. pidid tagama võlgniku raamatupidamise korraldamise, s.h võlgniku raamatupidamist selliselt, et oleks tagatud aktuaalne, oluline ja objektiivne informatsioon võlgniku vara kohta. Kuna võlgniku majandusaasta kestab registrikaardi kohaselt 01. jaanuarist 31. detsembrini, siis pidi võlgnik koostama majandusaasta aruande, mille osaks raamatupidamise aastaaruanne on, vastavalt ÄS § 179 lg 4 hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta möödumisest ehk 2018. a majandusaasta aruanne tuli võlgnikul esitada äriregistrile hiljemalt 30.06.2019. Nimetatud ajal oli võlgniku juhatuse liikmeks A. U. V.. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et karistusseadustiku (KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu, leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige A. U.V. on pannud toime raske juhtimisvea, kuna ei ole korraldanud võlgniku raamatupidamist nõuetekohaselt, mis ei võimalda tuvastada võlgniku vara ja kohustuste täpset koosseisu ega võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise täpset aega. Vara tagasivõitmine PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine haldur on analüüsinud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Vara tagasivõitmise võimalustega seoses toob ajutine pankrotihaldur välja, et on võlgniku arvelduskontot analüüsides tuvastanud järgmist: 30.04.2017 on võlgnik kandud X OÜ-le 1400 eurot selgitusega laen; 10.09.2018 on X OÜ kandud võlgnikule 1200 eurot selgitusega laen; 30.10.2018 on võlgnik kandud X OÜ-le 500 eurot selgitusega laen tagasi; 05.12.2018 on võlgnik kandud X OÜ-le 1000 eurot selgitusega laen tagasi. Seega on võlgnik kandud X OÜ-le (endise ärinimega X OÜ) kokku 2 900 eurot, X OÜ on võlgnikule aga tagastanud 1200 eurot. X OÜ ainuosanikuks on A. V. ning juhatuse liikmeks A. S.. Võlgniku arvelduskontolt on kantud A. V. arvelduskontole nr EExxx 2017. a 500 eurot, 2018. a 7600

2-20-12211 eurot ja 2019. a 5242 eurot selgitusega kassasse. A. V. arvelduskontolt EExxx on võlgniku arvelduskontole kantud 2017. a 3000 eurot, 2018. a 2450 eurot ja 2019. a 5850 eurot selgitusega kassasse. Kokku on võlgniku arvelduskontolt kantud A. V. arvelduskontole nr EExxx kantud 13 342 eurot selgitusega kassasse ning A. V. arvelduskontolt EExxx on võlgniku arvelduskontole 11 300 eurot. A. V. on eeltoodud tehingute osas selgitanud, et antud tehingute sisu on kontolt sularaha kassase kandmine ja kassast kontole raha kandmine; vahe 2042 eurot on summa, mille võrra vaadeldud perioodi lõpuks kassa jääk suurenes; milliste ostude sooritamiseks, vahetusrahaks või millisteks muudeks toiminguteks raha kassasse võetud sai, seda ta enam ei mäleta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on A. V. poolt saadetud vastus kaheldav ja ebamäärane. A. V. omas Heiminrov OÜ pangakaarti nr xxx, millega oli võimalik sularaha pangast kassase välja võtta ning kassast panka kanda. Kuna A. V. näol tegemist Heiminrov OÜ seotud osapoolega SME IFRS (Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard)1 33.2(a)2 mõistes ja võlgniku lähikondsega PankrS § 117 lg 2 mõistes, siis vajavad küsimuses 2 ja ajutise pankrotihalduri aruandes välja toodud tehingud täpsemat analüüsimist ning tehingute suhtes võib esineda tagasivõitmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri poole on pöördunud Heiminrov OÜ endine töötaja D. J., kes on töötanud erinevates A. V.'ile kuuluvates ettevõttetes ligi 7 aastat. D. J. poolt edastanud informatsiooni kohaselt tegutses ettevõtja A. V. Heiminrov OÜ-le eelnevalt OÜ S (endise ärinimega osaühing M, tänaseks kustutatud) kaudu. OÜ S tegevusalaks oli kondiitritoodete valmistamine Tallinna vanalinnas asuvates kohvikutes asukohtadega Pikk 30 ja Vana-Posti 2/Harju 3. 31.01.2017 võõrandas A. V. osaühingu X-le, uueks juhatuse liikmeks sai A.V.(praeguse nimega A. U. V.). Samal asukohal xxx, Tallinn tegutses edasi 13.01.2017 asutatud Heiminrov OÜ. Tegevus jätkus ilma ühegi näilise muutuseta (kõik varad jäid alles), lisaks toodi kohvikusse ka xxx kohvikus asunud varad (kohvimasin, töötasapinnad, ahi, toolid, lauad). Osade töötajatega lõpetati lepingud ebakorrektselt, alles jäänud töötajatega sõlmiti uue firma all uued lepingud, tööstaaž algas algusest kuid töötajate väljateenitud puhkus kandus uude kehasse üle, lõpparveid ei tehtud. 01.03.2017 asutas ettevõtja A. V. ettevõtte X OÜ, mis hakkas 2018. aastal pidama šokolaadikohvikut Balti Jaama turul. Balti Jaama turul asuva kohviku toodang valmistati suures osas Heiminrov OÜ hallatavas kohvikus asukohaga xxx, Tallinn. Samuti kandis teadaolevalt Heiminrov OÜ Balti Jaama kohviku tööjõukulud ning teatud osas ka kaubakuludest. Peale asukohaga xxx Tallinnas asuva kohviku sulgemist läks kogu tegevus üle X OÜ hallatavale kohvikule. D. J. seletuste kohaselt asusid 22.03.2019 seisuga xxx, Tallinn asuvas kohvikus järgmised varad: kohvimasin; kohviubade purustaja; kassaaparaat; küpsetusahi; blender; mikrolaineahi; vitriinkapp (temperatuuri hoidev); 2 külmkappi ja 2 sügavkülmikut. A. V. seletuse kohaselt puudus X OÜ-l põhivara, ruumides asunud esemed ja töövahendid kuulusid osaliselt ruumide juurde või olid renditud. Kõik vastavad dokumendid on üle antud ettevõtte uuele omanikule. A. V. on selgitanud vastuseks küsimusele, et kas X OÜ jätkas Heiminrov OÜ klientidele sama teenuse pakkumist, et X OÜ ostis X OÜ-lt ettevalmistatud kommide täidiseid, töötajad, tegevus ega varad ei kattunud ja antud koostöö lõppes 2019. aasta kevadel. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et A. V. on esitanud talle raamatupidamisdokumentide ja varade vastuvõtmis-üleandmis akti, kuid muid dokumente A. V. enda väidete kinnituseks esitanud ei ole. Kuna ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on A. U. V., tuntud „juhatuse variisik“, kes ettevõtte reaalselt majandustegevusest ülevaadet ei oma, siis võivad eelpool kirjeldatud tehingutes esineda nõuded, mida on võimalik esitada endise juhatuse suhtes.

2-20-12211

Pankrotimenetluse raugemise alused Harju Maakohus tegi määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta Heiminrov OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 3 000 eurot. Teade selle kohta on ilmunud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul Heiminrov OÜ-l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb Heiminrov OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.