Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Lariaare OÜ (registrikood 11116094, aadress Kopli tn 25, Tallinn 10412), lepinguline esindaja Kuldar Kirt (e-post: xxx) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Xx (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva (e-post:xxx)
Istungi toimumise aeg
29.04.2021
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 15.01.2021 otsus lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2.Xx apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Xx kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt 1(7)
määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Hagis toodud asjaolude kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping (edaspidi leping), mille esemeks oli lõppkliendile dušiklaaside ja lükanduste valmistamine ning paigaldus. Tehtud tööde eest väljastas hageja kostjale 06.11.2019.a arve nr 190330 summas 2217,60 eurot, mis on siiani tasumata. Lisaks nõuab hageja viiviseid põhisummalt 0,022% päevas. Kuna hageja arve tasumise tähtaeg oli 06.11.2019, siis on seisuga 30.06.2020.a hageja viivisenõue kostja vastu summas 116,11 eurot. Hageja nõuab põhinõudelt ka edasiulatuvate viiviste väljamõistmist kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2.Hageja on teostanud tööd vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja hinnangul oleks ta ilmnenud puudused kõrvaldanud garantiikorras, kuid kostja ei lasknud teda objektile. Kostja vastuväited 3.Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jääb selle juurde, et lepingu hagejaga sõlmis Artley Inc. Kostja panus piirdus Artley Inc abistamise ja suhtluse korraldamisega. Hagi on seega esitatud vale kostja vastu. 4.Kostja leiab, et hagis esitatud nõue on alusetu ja hageja poolt nõutud summa tuleb jätta kostjalt välja mõistmata, kuivõrd hageja andis kostjale üle puudustega tööd. Kostja hinnangul ei sobi paigaldatud toode märgadesse ruumidesse, kuid antud juhul seda tulenevalt hageja soovitustest tehti. Kostja ei ole töid vastu võtnud ja hageja ei ole tõendanud, et töö oli nõuetekohane. Kostja leiab, et hageja etteheide, et ta ei pääsenud objektile ei ole asjakohane kuna kostja andis teada hagejale, millal kostja Eestist lahkub. Hagejal oli piisavalt aega puuduste hilisemaks kõrvaldamiseks kuid tekkinud vaidluse tõttu ei saanud pooled kokkuleppele kõrvaldamisele kuuluvate puuduste osas. Tegemist ei ole seega tellijapoolse viivituse või lepingust või seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. 5.Juhul, kui kohus leiab vaatamata kostja esitatud vastuväidetele, et hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud, siis palub kostja tasunõudest maha arvata mittenõuetekohaste toodete asendamisega kaasneva kahju summas vähemalt 2629,20 eurot. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2107,2 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised summas 109,69 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt (2107,2 eurot) alates 01.07.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis tõendamist, et hagejal oli leping kostjaga. Esitatud väidete ja tõendite alusel on tuvastatav, et leping sõlmiti pakkumuse ja sellele nõustumuse andmisega Lariaare OÜ ja Xx vahel. 8.Kohus tuvastas, et vastavalt Geze Levolan tootelehel toodule võib tooteid kasutada nii sisekui välitingimustes. Kuigi eraldi ei ole mainitud midagi toodete kasutamise kohta märgades ruumides, nähtub kohtu hinnangul võimalusest kasutada tooteid välitingimustes see, et vesi toodete kasutamisele halba mõju ei oma. Samuti ei ole kostja välja toonud, et väidetavad 2(7)
puudused oleks põhjustatud kokkupuutest veega. Kostja esitas Geze Levolani tootja esindaja kirja, millest kostja hinnangul nähtub, et Geze Levolan 60 tooteid märgades ruumides kasutada ei tohi. Kohus selle järeldusega ei nõustu ja leiab, et selline võimalik keeld ei ole kooskõlas teiste esitatud tõenditega. See, et kostjale pärast tööde teostamist midagi ei meeldi või kostja soovib seda muuta, ei tähenda seda, et hageja poolt teostatud tööd ei vasta poolte vahel kooskõlastatud tingimustele. 9.Kohus selgitas pooltele 05.11.2020 toimunud kohtuistungil, et pooled peavad oma väiteid tõendama. Muuhulgas peaks tõendama seda kui palju maksab puuduste kõrvaldamine. Hageja esitas Kärp Grupp OÜ pakkumise, mille kohaselt puuduste kõrvaldamise hind kokku on 92 eurot, millele lisandub käibemaks. Hind koos käibemaksuga on 110,40 eurot. 10.Kostja andis teada, et kuna tellija ja kostja ei viibi enam Eestis, siis ei ole neil olnud võimalik omapoolset hinnapakkumist puuduste kõrvaldamise osas esitada, sest see eeldab kohtumisi ja mõõtmisi objektil, mida tellija ja kostja äraoleku tõttu korraldada ei saa. Samas on kostja sõnul ilmselge, et Kärp Grupp OÜ hinnapakkumises ei ole arvestatud vajadusega asendada mittenõuetekohane Geze Levolan süsteem märgadesse ruumidesse sobiva süsteemiga ning seega ei ole Kärp Grupp OÜ hinnapakkumises nimetatud tööd piisavad puuduste kõrvaldamiseks. Tellija peab vajalikuks Geze Levolan süsteemi väljavahetamist. Lähtudes eeldusest, et asendatav süsteem maksab vähemalt sama palju, kui Geze Levolan süsteem (kuigi tõenäoliselt on veelgi kallim), siis on parandustööde maksumus hageja hinnapakkumist arvestades vähemalt 2629,20 eurot (2191+km). Seega juhul, kui kohus leiab vaatamata kostja esitatud vastuväidetele, et hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud, siis palub kostja tasunõudest maha arvata mittenõuetekohaste toodete asendamisega kaasneva kahju summas vähemalt 2629,20 eurot. 11.Kohtu hinnangul on kostja kahjunõue paljasõnaline ja tõendamata ja tuleb jätta arvestamata. Hageja seevastu on esitanud konkreetse hinnapakkumise, mille kohaselt maksab puuduste kõrvaldamine 110,40 eurot. 12.Võlaõigusseadus ei defineeri olulist lepingurikkumist ega anna ammendavat loetelu olulistest lepingurikkumistest, kuid kohtu hinnangul ei saa pidada puudusi oluliseks, kui need moodustavad tööde kogumaksumusest umbes 4%. Ebaoluliste puuduste korral võib keelduda maksmisest üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks. Seega tuleb hageja nõutavast summast 2217,60 eurot lahutada puuduste kõrvaldamise maksumus 110,4 eurot ja kostjal tuleb hagejale tasuda 2107,2 eurot. 13.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2107,2 eurot. Hageja taotles ka viivist hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et ka edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud. Kostja apellatsioonkaebus 15.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas. 16.Kohus on üksnes vastustaja tõenditele tuginedes ebaõigesti tuvastanud, et leping sõlmiti pakkumise ja sellele nõustumuse andmisega Lariaare OÜ ja Xx vahel. Juhul, kui ringkonnakohus vaatamata apellandi esitatud tõenditele ja selgitustele leiab, et leping oli sõlmitud vastustaja ja apellandi vahel (mida apellant ei tunnista), siis apellatsioonkaebuse
3(7)
terviklikkuse huvides esitab apellant ka alternatiivsed vastuväited vastustaja võimaliku tasunõude sissenõutavusele seetõttu, et töödes on olulised puudused, mis seavad kasutajate elu ja tervise reaalsesse ohtu. Apellant ei ole töid vastu võtnud, mistõttu ei ole vastustaja tasunõue seega muutunud sissenõutavaks.
17.Apellant on hagivastuses esitanud fotod ja videod tõendamaks fakti, et duširuumides asuvad lükanduksed on paigaldatud ebaõigesti ja kujutavad endast ohtu inimeste elule ja tervisele ning on seega lepingutingimustele mittevastavad. Vastustaja töödes kasutatud Geze Levolan süsteemi mittesobivuse tõendamiseks esitas apellant tootja Geze Levolan esindaja kinnituse (28.10.2020 seisukoha lisa 1) selle kohta, et Geze Levolan süsteem ei sobi paigaldamiseks märgadesse ruumidesse. Kohus on nimetatud tõendi jätnud arvesse võtmata ning on meelevaldselt põhjendanud tõendi mittearvestamist tootja tootelehel sisalduva üldise infoga, et toodet võib kasutada nii sise- kui ka välitingimustes.
18.Tegelikkuses väljendab tootja esindaja apellandi esitatud e-kirjas selgelt ja konkreetselt, et Geze Levolan süsteemi ei ole mõeldud kasutamiseks märgades ruumides. Vastustaja esitatud VBH Estonia OÜ kiri ja Geze Levolan tooteleht ei tõenda, et Geze Levolan tooted on sobilikud kasutamiseks märgades ruumides. Kuna antud juhul on tootja andnud selge soovituse Geze Levolan tooteid märgades ruumides mitte kasutada, siis on lubamatu nende toodete märgadesse ruumidesse paigaldamine ilma tellijat vastavast tootjapoolsest soovitusest teavitamata. 19.Vastustaja pidi tõendama, et tema tehtud töö on nõuetekohane ning apellandi poolt vastuvõetud. Vastustaja ei ole töö nõuetekohase teostamise kohta esitanud mitte ühtegi tõendit. Apellant on esitanud piisavalt tõendid töös esinevate puuduste kohta ja seega on apellant esitanud tõendid enda faktiväidete kohta.
20.Maakohus on kaasa läinud vastustaja ebaõige narratiiviga nagu oleks vastustaja kõik tööd teostanud nõuetekohaselt ja apellant põhjendamatult keeldunud töid vastu võtmast ja kokkulepitud tööde eest tasu maksmast.
21.Ebaõige on vastustaja väide justkui tõendaksid 11.08.2020 ja 19.09.2019 e-kirjad, et tellija on tööd vastu võtnud. Nimetatud kirjades on tellija esitanud pretensioonid teostatud töö kohta ja seega ei kinnita need töö väidetavat vastuvõtmist.
22.Samuti ei ole asjakohased vastustaja etteheited, et ta ei pääsenud objektile. Tellija teavitas vastustajat 25.08.2019 (kostja 12.08.2020 vastuse lisa 1), millal tööd tuleb lõpetada ja millal ta Eestist lahkub. Kuna vastustajale oli see teada, siis ei saa ta heita tellijale ette juurdepääsu mittevõimaldamist. Vastustajal oli piisavalt aega puuduste hilisemaks kõrvaldamiseks, kuid tekkinud vaidluse tõttu ei saanud pooled kokkuleppele kõrvaldamisele kuuluvate puuduste osas. Tegemist ei ole seega tellijapoolse viivituse või lepingust või seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Kohus ei ole otsuses nimetatud väiteid käsitlenud ning on apellandi esitatud tõendeid ebaõigesti hindamata jättes jõudnud ebaõige lahendini, milles luges tööd valminuks ja vastuvõetuks.
23.Apellant ei ole töid vastu võtnud ega saanudki seda teha, sest ei ole lepingu osapooleks ning isegi juhul, kui ringkonnakohus jõuab teistsugusele järeldusele, ei ole vastustaja tõendanud tööde nõuetekohast valmimist ning vastuvõtmist apellandi poolt. Vastustaja töödes olid ja on tänase päevani eluohtlikud puudused (vt hagivastuse lisadeks nr 5 ja 6 olevad fotod ja videod) ning seega ei vasta tööd lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 2 ning VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Vastustaja ei ole tõendanud vastupidist.
4(7)
24.Vastustaja on esitanud kohtule Kärp Grupp OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt on puuduste kõrvaldamise hind kokku 92 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatud hinnapakkumine lähtub eeldusest, et märgadesse ruumidesse mittesobivat Geze Levolan süsteemi ei ole vaja välja vahetada sobiva süsteemi vastu ning on seega vastuolus apellandi poolt esitatud tõendite ning tegeliku olukorraga.
25.Kohus on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata apellandi vastuväite selle kohta, et uue ja sobiva süsteemi paigaldamine sobimatu Gaze Levolan süsteemi asemele maksab vähemalt sama palju kui Geze Levolan süsteem ise (s.o € 2191+km, kuigi on tõenäoliselt veel kallim) ning seega ei ole Kärp Grupp OÜ hinnapakkumises nimetatud tööd piisavad puuduste kõrvaldamiseks.
26.Seega on kohus ebaõigesti tõendeid hinnates jõudnud ebaõige otsuseni, milles on lugenud tasunõude sissenõutavaks ning samas ei ole vastustaja tasunõudest maha arvestanud mittenõuetekohaste toodete asendamisega kaasneva kahju summas vähemalt € 2629,20. Kohtuotsus on selles osas vastuolus apellandi esitatud tõenditega ning seaduslikkuse põhimõttega. Ringkonnakohtu seisukoht 27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 28.Poolte vahel on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selles, kas hagiavalduses nimetatud lepingu poolteks on käesoleva asja hageja ja kostja või sõlmis hagejaga lepingu USA-s registreeritud äriühing Artley Inc. Maakohus asus seisukohale, et lepingu poolteks olid hageja ja kostja. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on poolte esitatud väiteid ja tõendeid hinnanud nõuetekohaselt. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele osutab ringkonnakohus järgmisele. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti analüüsinud ja hinnanud lepingueelseid läbirääkimisi, lepingu sõlmimise asjaolusid, sh ka töövõtu tegemise asukohta ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et hageja sõlmis lepingu kostjaga. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatuga ning ei korda maakohtu põhjendusi. Kuigi maakohus ei andnud hinnangut kostja väidetele ning tõenditele selle kohta, et tööde eest tasus osaliselt maksumuse Artley Inc, ei muuda see asjaolu seda, et asjas esitatud muude tõendite järgi oli lepingu pooleks kostja. Osaliselt tööde eest tasu maksmine kolmanda isiku poolt vastava arve esitamisel ei muuda asjaolu, et lepingueelsetel läbirääkimistel osales poolena kostja ning lepingu sõlmis kostja, sest tema kinnitas hinnapakkumise, st andis lepingu sõlmimiseks aktsepti ( hageja 27.08.2020 menetlusdokumendi lisad 1, 2, 3). 29.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõlmitud leping on töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi
5(7)
sissenõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 30.Kostja väidete kohaselt oli tal õigus jätta lepingujärgsete tööde eest tasumata, sest hageja tehtud töö ei ole nõuetekohane. Kuna kostja ei ole puuduste tõttu töös seda vastu võtnud, ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. 31.Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks tuli tuvastada, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.
32.Käesolevast asjast nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et tasu sissenõutavuse eelduseks oli töö vastuvõtmine. Sellele on tuginenud kostja ning ka hageja on 27.08.2020 menetlusdokumendi p-s 1.5 ja 24.11.2020 menetlusdokumendi p-s 1.4 viidanud sellele, et tasu sissenõutavuseks oli vajalik tööde vastuvõtmine, sest hageja arvates tuleb lugeda kostja töö vastuvõtnuks. Ka maakohtu otsuse põhjendustest saab järeldada, et maakohtu arvates oli tasu sissenõutavuse eelduseks selle vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine.
33.Kostja väidete järgi ei ole tema tööd vastu võtnud, kuna töös esinevad puudused. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et hageja töös esinesid puudused, seda on kostja esitatud foto- ja videomaterjalidega tõendanud. Selleks, et tuvastada, kas kostja on põhjendatult keeldunud töö vastuvõtmisest tuli hinnata, kas tehtud töös esinesid olulised puudused. Nimelt, kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Maakohus leidis, et kostja on põhjendamatult keeldunud tööde vastuvõtmisest, kuna töös esinevad mitteolulised puudused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu.
34.Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus põhjendatult kostja esitatud tootja Geze Levolan esindaja kinnitust (28.10.2020 seisukoha lisa 1) selle kohta, et Geze Levolan süsteemi ei soovitata paigaldada märgadesse ruumidesse, samuti hageja esitatud Geze Levolan tootelehes avaldatut, et süsteem sobib nii välis- kui sisetingimustesse. Hinnates esitatud tõendeid, milles väljendatu on osaliselt vastuolus, leidis maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et süsteemi väljavahetamine, mida nõuab kostja, on põhjendamatu. Ringkonnakohus toob täiendavalt esile, et kuigi Geze Levolan esindaja kinnitusest nähtub soovitus mitte paigaldada süsteemi märgadesse ruumidesse, ei ole seda kinnitust millegagi põhjendatud. Põhjendus, millele selline soovitus tugineb on aga oluline, eriti arvestades seda, et tootelehe järgi saab süsteemi kasutada ka välistingimustes. Lähtuda tuleb ka sellest, et Geze Levolan esindaja on väljendanud oma seisukoha soovitusena, mitte imperatiivse keeluna. Kuna asjas ei ole tõendatud, et töös esinevad puudused, näiteks otsakorgi puudumine, siinide kinnitus on seotud sellega, et see on paigaldatud nn märga ruumi või, et tulevikus võiks seoses
6(7)
paigalduskohaga tekkida süsteemi kasutamisel täiendavaid probleeme, siis on kostja etteheited hagejale ebaõige süsteemi paigaldusega seoses põhjendamatud.
35.Hageja esitas kolmanda isiku hinnapakkumise, millest nähtuvad konkreetsed tööd ja nende maksumus, et kõrvaldada kostja esiletoodud puudused. Arvestades tööde mahtu leiab ringkonnakohus, et kostja on põhjendamatult jätnud tööd vastu võtmata, sest hageja on nõustunud puudused kõrvaldama, kuid esmalt kostja eemalviibimise tõttu mitme aasta jooksul Eestist ja teiseks soovimatuse tõttu nagu nähtub asja materjalidest, ei ole hageja seda teha saanud. Arvestades puuduste iseloomu (mh vajadus paigaldada juhikud, otsakork, siini täiendav kinnitamine), puuduste kõrvaldamiseks tehtavate tööde mahtu ja materjalide hulka ning võrreldes seda lepingujärgse töö mahu ja materjalide hinnaga, leiab ringkonnakohus, et töös esinevaid puuduseid tuleb lugeda mitteoluliseks. Seega on kostja keeldunud tööde vastuvõtmisest põhjendamatult, tööd tuleb lugeda vastuvõetuks ning hageja tasunõue osas, milles seda pole apellatsioonimenetluses vaidlustatud, tuleb lugeda sissenõutavaks. 36.Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 22;
28.oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31). 37.Kostja avaldas, et kui vaatamata tema vastuväidetele hageja tasunõude sissenõutavaks muutumise kohta, palub ta tasunõudest maha arvata mittenõuetekohaste toodete asendamisega kaasneva kahju summas vähemalt 2629,20 eurot. Nimetatud väitest saab ringkonnakohus aru niimoodi, et alternatiivselt esitas kostja tasaarvestuse vastuväite. Tasaarvestuse aluseks oleva kahjunõude suuruse tuletas kostja järgnevast: ta leiab, et vajalik on Geze Levolan süsteemi väljavahetamine ning lähtudes eeldusest, et asendatav süsteem maksab vähemalt sama palju, kui Geze Levolan süsteem (kuigi tõenäoliselt on veelgi kallim), siis on parandustööde maksumus hageja hinnapakkumist arvestades vähemalt 2629,20 eurot (2191+km). Maakohus leidis, et kostja kahjunõue paljasõnaline ja tõendamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht on põhjendatud. Tasaarvestuse aluseks oleva nõude olemasolu ja väidetud suuruse pidi tõendama kostja. Kuna asjas on tõendamata, et hageja paigaldatud süsteemi ei oleks tohtinud töövõtu raames kasutada, siis ei ole tõendatud kostja väide, et süsteem tuleb välja vahetada. Menetluskulude jaotus 38.Arvestades, et maakohtu otsus jääb hagi osalise rahuldamise osas muutmata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks Maakohus TsMS § 177 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.