lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-113343/42

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-113343/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
19.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1870
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin

Tsiviilasja number

2-20-113343

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2021, Tallinn

Kohtuasi

Lariaare OÜ hagi X vastu võla Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. augusti 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lariaare OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Lariaare OÜ (registrikood lepinguline esindaja Kuldar Kirt

nõudes.

11116094),

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 31. augusti 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta Lariaare OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses oli Lariaare OÜ (hageja) hagi X (kostja) vastu.
2.Harju Maakohus rahuldas 15. jaanuari 2021. a otsusega hagi osaliselt ning jättis hageja menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 4% ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. mai 2021. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäid ringkonnakohtus kostja kanda. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused jõustusid 1. juulil 2021.
3.Hageja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja 1. detsembril 2020 ja ringkonnakohtule
29.aprillil 2021. Hageja esitas maakohtule tervikliku menetluskulude nimekirja 13. augustil 2021. Hageja palus kostjalt maakohtus tekkinud menetluskuludena välja mõista 2629 eurot, millest riigilõiv on 275 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2354 eurot (ilma käibemaksuta) ning ringkonnakohtus tekkinud menetluskuludena palus hageja välja mõista lepingulise esindaja kulud 946 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja 11. detsembril 2020 ning ringkonnakohtule 29. aprillil 2021. Kostja palus hagejalt maakohtus tekkinud menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 4104,30 eurot (sh käibemaks) ja tõlkekulu 25,20 eurot ning ringkonnakohtus tekkinud menetluskuludena välja mõista 2301,10 eurot, millest riigilõiv on 250 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2051,10 eurot (sh käibemaks). Kostja palus hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus mõistis 31. augusti 2021. a määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2284,50 eurot (ilma käibemaksuta) ning hagejalt mõistis maakohus kostja kasuks välja menetluskulud 93,98 eurot (sh käibemaks). Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ning mõistis tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2190,52 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni.
5.1.Esmalt hindas maakohus hageja maakohtu menetlusega seotud menetluskulusid. Maakohus leidis, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot on vajalik kulu. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 110 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendamatult suur. Maakohus märkis, et asja vaidlus oli sisuliselt keskmise raskusega ning tõendite maht ja vaidluse ajaline kestus oli tavapärane. Vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et õigusabi tunnitasu suurus oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Hagejale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end ja kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Hagejale osutas teenust õigusbüroo jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud tunnihind madalam kui advokaatidel. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu suuruseks tuleb lugeda 90 eurot (ilma käibemaksuta).

2(5)

Maakohus vähendas hageja menetluskulude nimekirjas märgitud 24. novembri 2020 seisukoha koostamisele kulunud aega 4,9 tunnilt 3 tunnile, leides, et see ajakulu on mõnevõrra ülepaisutatud ning hageja seisukoht sisaldab olulises osas varemesitatud seisukohti. Maakohus leidis, et nimekirjas märgitud 10. detsembri 2020 kulu istungiks valmistumisele ja esindamisele on täies ulatuses (3,25 tundi) põhjendamata, sest asjas toimus üks kohtuistung 5. novembril 2020, mida hageja on samuti menetluskulude nimekirjas kajastanud. Maakohus leidis, et ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulud on maakohtu menetluses põhjendatud kokku 16,25 tunni ulatuses tunnitasu suurusega 90 eurot, kokku 1462,50 eurot.

5.2.Järgmisena hindas maakohus kostja maakohtu menetlusega seotud menetluskulusid. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 152,69 eurot (millele lisandub käibemaks) on põhjendamatult suur ning luges kostja lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot (millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga 144 eurot). Maakohus vähendas 12. augusti 2020 hagivastuse koostamisele kulunud aega 3 tunni võrra ning luges põhjendatuks 6 tundi 5 minutilt. Maakohus märkis, et hagivastus on u 2,5-lehekülje pikkune ning õiguslikult lihtne. Maakohus leidis, et ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja kulud on maakohtu menetluses põhjendatud kokku 16 tunni ja 19 minuti ulatuses tunnitasu suurusega 144 eurot, kokku 2349,60 eurot.
5.3.Arvestades, et Harju Maakohus jättis kohtuotsusega hageja menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 4% ulatuses hageja kanda, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks maakohtu menetlusega seotud menetluskuludena välja 1668 eurot ning hagejalt kostja kasuks 93,98 eurot.
5.4.Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda. Maakohus leidis, et hageja apellatsiooniastme menetluskulud on osaliselt põhjendamata. Maakohus vähendas apellatsiooniga tutvumisele ning vastuse koostamisele kulunud aega 1,9 tunni võrra ning luges põhjendatuks 4 tundi. Maakohus märkis, et seisukoht sisaldab oluliselt osas varemesitatud seisukohti ning tsitaate varasematest menetlusdokumentidest. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulud on apellatsioonimenetluses põhjendatud kokku 6,85 tunni ulatuses tunnitasu suurusega 90 eurot, seega kokku 616,50 eurot.

Pärast tasaarvestust mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 2190,52 eurot.

Määruskaebus

7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Hageja leiab, et kostja põhjendatud menetluskulud ei saa olla suuremad, kui 1332 eurot (9,25 tundi), milles 4% on 53,28 eurot Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu vähendati 110 eurolt 90 euroni. Riigikohus on jaatanud oluliselt kõrgemat advokaadi tunnihinda, mistõttu ei ole juristi ning advokaadi võrdlused kohased. Puuduvad alused väita, et hageja esindaja ei täienda end ega

3(5)

hoia end kohtupraktikaga kursis. Hageja esindaja osutas kvaliteetset õigusabi. Hageja esindajal on magistrikraad. Tsiviilasi oli piisavalt keeruline, et õigustada 110 eurost tunnihinda. Hageja ei nõustu sellega, et maakohus vähendas õigusabi osutamisele kulunud ajakulu (v.a 10. detsembri 2020 istungiga seotud kulu, mis oli ekslikult lisatud). Hageja leiab, et ta ei pea kostja tõlkekulu kandma. Hageja ei vaidlusta kostja esindaja tunnitasu vähendamist. Hageja märgib, et Riigikohtu praktika kohaselt kulub 1-leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks aega 40 minutit kuni 1 tund. Seda arvestades kostja esindaja kulud ebavajalikud ja ebamõistlikud. Arvestades, et kostja 28. oktoobri 2020 seisukoht on sisult ca 1,5 lehte, siis on selle koostamiseks kulunud aeg põhjendatud mitte üle 1,5 tunni; kostja 24. novembri 2020 seisukoht on sisult alla 1 lehe, siis on selle koostamiseks kulunud aeg põhjendatud mitte üle 0,75 tunni; kostja 1. detsembri 2020 seisukoht on sisult ca 1,5 lehte, siis on selle koostamiseks kulunud aeg põhjendatud mitte üle 1,5 tunni. Kostja põhjendatud menetluskulud ei saa olla suuremad, kui 1332 eurot (9,25 tundi), milles 4% on 53,28 eurot. Menetluse edasine käik

8.Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS § 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS § 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
11.Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 90 euroni (ilma käibemaksuta) ning esindamisele kulunud aega. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamisel ning hageja esindaja tehtud toimingute ajakulu vähendamisel kaalutlusõigust rikkunud ning määruskaebuse väited ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-1713164/62, p 9).

4(5)

Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164/62, p 10 ja 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Maakohus hindas nii asja keerukust kui ka mahukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni – maakohus arvestas, et tegemist ei olnud tavapärasest mahukama ega keerukama vaidlusega, samuti arvestas maakohus seda, et hageja esindaja ei ole advokaat. Kolleegiumil ei ole alust maakohtu diskretsiooni sekkuda.

12.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja menetluskulude hindamisel kaalutlusõigust rikkunud ning määruskaebuse väited ei anna selles osas alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et 1-leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks kulub aega 40 minutit kuni 1 tund ning sellest lähtuvalt tuleks kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu vähenda. Kolleegium märgib, et lisaks menetlusdokumendi pikkusele saab selle koostamiseks kulunud aja vajalikkust hinnata vaidluse sisulise keerukuse ja menetlusdokumendi enda sisu järgi. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta ning menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega ei ole põhjendatud arvestada üksnes lehekülgede arvu järgi. Maakohus leidis, et praegune tsiviilasi oli keskmise keerukuse ning mahukusega ja maakohus andis sisulise hinnangu kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse kohta.
13.Hageja leiab, et ta ei pea kostja tõlkekulusid kandma. Kostja palus 11. detsembril 2020 esitatud menetluskulude nimekirjas tõlkekulu hüvitamist 21 euro ulatuses. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole tõlkekulu hagejalt kostja kasuks välja mõistnud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei ole tõlkekulu puhul tegemist ajakulul põhineva kuluga (nimekirjast nähtuvalt 0 tundi) ning maakohus luges osaliselt põhjendatuks üksnes kostja lepingulise esindaja kulu (16 tunni 19 minuti ulatuses), jättes tõlkekulud välja mõistmata. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebus tõlkekulude osas põhjendatud.
14.Eeltoodust tulenevalt ei esine alust maakohtu määruse tühistamiseks.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja