Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-4066
Tsiviilasi
Osaühing Rae Ehitus hagi Braxton OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
8241,81 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Braxton OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Braxton OÜ (registrikood 11057084), esindaja juhatuse liige Tiit Metsare Vastustaja (hageja): Osaühing Rae Ehitus (registrikood 10079362), esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2021 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Rahuldada Braxton OÜ apellatsioonkaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Rae Ehitus (hageja) esitas 13. märtsil 2020 Braxton OÜ (kostja) vastu hagi kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 7631,31 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kahjuhüvitiselt ning viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni otsuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hagejale (peatöövõtja) suulise (all)töövõtulepingu alusel kaitsekile paigaldus- ja keevitustöid Oru Kooli tuletõrje veehoidla mahutis. Hageja ei ole lepingu sõlmimise ega tööde teostamise aega avaldanud. Kostja esitas 17. detsembril 2018 tööde eest arve summas 2146 eurot (lisandub käibemaks) ning kaitsekile paigaldamise akti. Hageja kaitsekile paigaldamise akti ei allkirjastanud ning saatis kostjale pildid ebakvaliteetselt teostatud keevtustöödest, nõudes kile vuukide kordategemist ja esimesel võimalusel katsetamist. Kostja nõustus töö parandama, kuid pärast parandustöid hageja tehtud veepidavuse kontrollil lekkis kaitsekile endiselt. Ka kostja järgnevad töö parandamise katsed ebaõnnestusid ning kostja tagastas 11. märtsil 2019 hagejale töö eest makstud tasu. Hageja tellis asendustöö AS-lt ViaCon Eesti hinnaga 4215 eurot (käibemaksuta). Töö teostati 1.-3. aprillini 2019 ning paigaldatud kile oli koheselt vettpidav. Hageja esitas kostjale 29. aprillil 2019 tasumiseks arve summas 5562,31 eurot (käibemaksuga) ning akti kulude kohta. Hagejal tekkisid kulud seoses mahuti korduva täitmise, lekke otsingute ning mahuti tühjaks pumpamisega. Kostja hageja arvet ei aktsepteerinud. Hageja hinnangul puudub vaidlus, et kaitsekile paigaldus- ja keevitustöö oli teostatud kostja poolt ebakvaliteetselt ehk tegemist oli lepingutingimustele mittevastava tööga. Kostja väitel ei vastuta ta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, sest töö tegemiseks vajalikud tingimused pidi tagama hageja, kes pidi teadma, et keevitada ei saa niiskes ruumis. Hageja leiab, et keevitamiseks vastavate tingimuste puudumisest pidi hagejat teavitama kostja. Asendustöö teostajal ei esinenud takistusi keevitustööde kvaliteetsel teostamisel. Hageja leiab, et ta on seoses kostjapoolse lepingu olulise rikkumisega lepingust taganenud. Taganemine toimus 11. märtsil 2019 pooltevahelise vestluse käigus suulises vormis või konkludentselt, kuivõrd kostja tagastas hagejale lepingu alusel saadud rahasumma. Hagejale on tekkinud kostja poolt kohustuse rikkumise tagajärjel kahju 5562,31 eurot, mis seisneb tehtud kulutustes kostja töös esinevate puuduste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks ning lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahes 2069 eurot. Kostja seisukoht, et 1,5 mm paksune kattekile ei taganud piisavat vastupidavust, on eksitav, kuna kile veekindlus ei sõltu selle paksusest. Õhema kile paigaldamist pakkus kostja, kuna paksemat kilet on nurkadesse tehniliselt keeruline paigaldada. Kostja ei ole tõendanud, et 1,5 mm kattekile ei olnud sobiv lahendus.
Hageja poolt soovitud tulemus – mahuti veekindlus, saavutati kolmanda isiku poolt nõuetekohaselt paigaldatud 1,5 mm kilega. Lekkivat kilet ei eemaldatud, kuna sellega oleks kaasnenud lisakulu.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja ei vaielnud vastu, et ta sõlmis hagejaga suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja paigaldama veemahutile oma materjali ja kuludega ühe kattekile kihi, paksusega 1,5 mm. Ehitusprojekt nägi ette kattekile paksusega 3 mm. Kostja täitis võetud kohustuse ning käis korduvalt kile õmblusi üle keevitamas, sest hageja asjatundmatu tegutsemise tõttu objekti kuivatamisel tilkus töö teostamise ajal õmblustele betoonivett, mis takistas keevise ühinemist alusmaterjaliga. Hageja väidetavalt kontrollis korduvalt, et mahuti ei pea vett, kuid kontrollimiste käigus ei tuvastatud selle põhjust. Kostja hinnangul ei pidanud mahuti vett põhjusel, et 1,5 mm kattekile ei taganud piisavat vastupidavust, mistõttu tekkisid lekked. Pooled olid kokku leppinud 1,5 mm paksusega kile paigaldamise, sest kostja möönis, et ka üks kattekile kiht paksusega 1,5 mm võib, kuid ei pruugi, tagada veepidavust. Kostja ei ole lepingut rikkunud, kuna täitis selle hagejaga kokkulepitud tingimustel. AS ViaCon Eesti paigaldas täiendava 1,5 mm kile olemasoleva 1,5 mm kile peale, millega saavutati ehitusprojektis ettenähtud kile paksus. Kolmas isik ei teinud uuesti kostja poolt varasemalt tehtud tööd. Kuna hageja ei eemaldanud mahuti seintelt kostja paigaldatud kilet, siis järelikult olid tööd teostatud nõuetekohaselt ja hageja poolt hilisemalt vastu võetud, kuna esimesele paigaldatud kilele telliti teise kile paigaldus. Kostja tegi töö, mille hageja temalt tellis. Seetõttu on kulutused hageja tellitud lahenduse kontrollimiseks hageja äririsk, mille eest kostja ei vastuta. Hageja on kostja poolt paigaldatud kile arvel alusetult rikastunud. Hageja ja kostja lõpetasid lepingu kokkuleppel ning kostja tagastas hagejalt saadud tasu, mis sisaldas nii kile maksumust, transpordikulu kui paigalduse tasu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8164,04 eurot (sh põhinõue 7631,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 532,73 eurot). Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27. jaanuarist 2021 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1700 eurot koos lisanduva viivisega. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu Oru Kooli tuletõrje veehoidlas pinnasekaitsekile paigaldus-keevitustööde tegemiseks. Pooled ei vaidle, et veehoidla ei olnud pärast kostja tehtud töid vettpidav. Maakohus järeldas asjas esitatud tõendite (kile paigaldamise akt (tl 17), kostja arve (tl 20),
16.detsembri 2018 kirjavahetus (tl 31-32), 16. jaanuari – 12. veebruari 2019 e-kirjavahetus (tl 22, 25-29), maksekorraldus raha tagasimaksmise kohta (tl 44), hageja kuluakt (tl 19), hageja kulusid kinnitavad tõendid (tl 9-13), leping AS-ga ViaCon Eesti (tl 14), tuletõrjeveemahuti projekt (tl 43)) alusel, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud – kostja poolne oluline lepingurikkumine ja selle tagajärjel hagejale kahju tekkimine, on tõendatud. Kostja ei ole suutnud kohtule usutavaks teha asjaolu, et töö lepingutingimustele mittevastavus (mahuti veetiheduse puudumine) oli tingitud tellija juhistest (projektile mittevastava paksusega kile paigaldamisest). Poolte kirjavahetusest nähtub üheselt, et töö puuduseks oli vee lekkimine kostja poolt paigaldatud kile ühenduskohtades, mida püüti parandada. Kostja ei ole töö puuduste ilmnemisel kordagi viidanud asjaolule, et kile lekkis, kuna oli liiga õhuke, see väide on esitatud alles kohtumenetluses. Ka ei ole kostja tõendanud, et tellija ei taganud kile
paigaldamiseks vajalikke tingimusi ning kostja on juhtinud töö tegemise käigus sellele tellija tähelepanu. Kuna töö parandamine ei õnnestunud ja sellega kaasnesid tellijale täiendavad kulutused, oli tellijapoolne lepingust taganemine põhjendatud. Hageja on kostja poolt teostatud töö lepingule vastavuse (mahuti veepidavuse) kontrollimiseks neljal korral täitma mahuti veega ja tühjaks pumpama, et kilet oleks võimalik uuesti keevitada ja paigaldada. Kostja ei ole vastavaid tegevusi ja sellega seoses tekkinud kulusid vaidlustanud, ta on esitanud vastuväite vaid hageja poolt esitatud lepingujärgse hinna ja asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõudele. Kostja väide, et tulemus saavutati tänu sellele, et kostja poolt paigaldatud kile jäeti eemaldamata, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Usutav on asjaolu, et juba paigaldatud kile eemaldamine oleks tekitanud täiendavaid kulusid, samas ei saanud kile allesjätmine parandada uue paigaldatud kile vettpidavust, kuna varem paigaldatud kile lekkis ühenduskohtadest ja lekkeid ei suudetud töö parandamise käigus kõrvaldada. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et hagejal on alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist hagiavalduses taotletud ulatuses, s.o 5562,31 eurot hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks seoses kostja töös esinenud puuduste kõrvaldamisega ning 2069 eurot hinnavahe hüvitamiseks (4215-2146), mille hageja pidi tasuma asendustöö eest lepingujärgsest tasust enam. Kohtul puudub alus arvata, et hageja poolt asendustöö eest makstav tasu oleks olnud ülemäära kõrge.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei põhine maakohtu otsus poole esitatul ning on üllatuslik. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud, millistel tingimustel pooled lepingu sõlmisid. Kostja on selgitanud, et hageja soovis 1,5 mm kattekile paigaldamist, millega kostja nõustus. Hageja asus tegema kostja tööle põhjendamatuid etteheiteid, mille kinnituseks ei ole hageja erapooletut ekspertiisi teinud. Pooled lõpetasid sõlmitud töövõtulepingu kokkuleppel ja kostja tagastas kogu hagejalt tehtud töö eest saadud tasu. Maakohus ei ole kostja nimetatud väidet käsitlenud. Hageja ei ole kunagi väitnud, et kostja töö ebakvaliteetsuse tõttu tulnuks kostja paigaldatud kile eemaldada. Seega oli kostja töö tehtud kohaselt. Maakohus ei ole otsuses kostja eeltoodud argumente käsitlenud, mis on menetlusnormi rikkumine. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud kostja poolt hagejale tasutud summat. Kui maakohus leidis, et kostja tegevus põhjustas hagejale kahju, tulnuks juba kostja poolt hagejale tasutud summat arvestada kui kahju osalist hüvitamist kostja poolt. Vastasel juhul on hageja kostja arvel alusetult rikastunud.
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastusest nähtub selgelt, et lepiti kokku projektist erineva paksusega kattekile kihi mahutile paigaldamine (3 mm asemel 1,5 mm), millega hageja nõustus. Poolte kirjavahetusest nähtub üheselt, et töö puuduseks oli vee lekkimine kostja poolt paigaldatud kile ühenduskohtades, mida püüti parandada. Kostja ei ole töö puuduste ilmnemisel kordagi viidanud asjaolule, et kile lekkis, kuna oli liiga õhuke, see väide on esitatud alles kohtumenetluses. Ka ei ole kostja tõendanud, et tellija ei taganud kile paigaldamiseks vajalikke tingimusi ning et ta on juhtinud töö tegemise käigus sellele tellija tähelepanu. Kuna töö parandamine ei õnnestunud ja sellega kaasnesid tellijale täiendavad kulutused, oli tellijapoolne lepingust taganemine põhjendatud.
Kostja kinnitab kaebuses, et tema pakkus 1,5 mm paksuse kattekile paigaldamise, millega hageja nõustus. Seega ei ole antud juhul tegemist hageja juhisega. Samas oli kostjal töövõtjana kohustus kontrollida, kas selline lahendus on sobilik (VÕS § 641 lg 3). Kostja ei ole hagejale selgitanud ega ka tõendanud, et 1,5 mm kattekile ei olnud sobiv lahendus (vt ka Riigikohtu
5.aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16481). Kostja hinnangul ei pidanud mahuti vett põhjusel, et 1,5 mm paksune kattekile ei taganud piisavat vastupidavust, mis põhjustas lekkeid. Nimetatud seisukoht on eksitav. Tehniliselt ei sõltu kile veekindlus selle paksusest. Samuti ei parane mahuti veekindlus, kui paigaldatakse eelnevalt vett mittepidav kile. Õhemat kile pakkus kostja, kuna paksemat kile on tehniliselt keeruline paigaldada nurkadesse (vt kostja vastusele lisatud joonis mahutist). Lekkiv kile jäi eemaldamata, kuivõrd sellega oleks kaasnenud lisakulu. Erinevate lekkivate kilekihtide lisamine ei oleks mahutit teinud veetihedaks, vaid paigaldada tuli veetihe kile. Kile paksus ei oma siinkohal tähendust. Asendustöö teostajal ei esinenud takistusi keevitustööde teostamisel. Ebaõige on kostja väide, mille kohaselt maakohus ei ole otsuses kostja poolt hagejale tasutud summat käsitlenud. Maakohus asus otsuses põhjendatult seisukohale, et kuna töö parandamine ei õnnestunud ja sellega kaasnesid tellijale täiendavad kulutused, oli tellijapoolne lepingust taganemine põhjendatud. Hageja kahjunõude suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Asendustöö maksumust hindas maakohus põhjendatuks
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjendustel.
7.Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel kostja teostas Oru kooli tuletõrje veehoidlas pinnasekaitsekile paigaldus-keevitustööd. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja poolt paigaldatud kaitsekile ei olnud vettpidav, töö parandamine ei õnnestunud, leping on lõppenud ja kostja tagastas hagejale lepingu alusel saadud tasu 2146 eurot 11. märtsil 2019. Hageja väidab, et ta taganes lepingust kostja poolse olulise lepingu rikkumise tõttu ja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja tugineb VÕS § 641 lg 3 alusel kostja kontrolli- ja informatsioonikohustusele. Kostja eitab lepingu rikkumist ja on seisukohal, et leping lõppes poolte kokkuleppel. Hageja ei järginud kostjalt töö tellimisel projekti ja võttis ise riski, et õhem kile (1, 5 mm 3 mm asemel) ei taga mahuti veepidavust. Hageja soov peatöövõtjana oli projektilt säästa. Töö täitmist objektil raskendas ka hageja hoolimatu ettevalmistustöö, mistõttu oli takistatud kile servade keevitamine.
8.Menetluse käik maakohtus oli järgmine: - 13. märtsil 2020 esitas hageja hagiavalduse, mille maakohus võttis 26. märtsi 2020 määrusega menetlusse. - 6. mail 2020 esitas kostja hagivastuse, milles vaidles hagile vastu. - Maakohus arutas pooltega eelistungi pidamise aega, mille käigus kinnitasid pooled, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. - 2. detsembril 2020 kirjaliku menetluse määrusega andis maakohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja dokumentide esitamiseks ning määras samas määruses kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.
-
Pooled esitasid oma lõplikud seisukohad 31. detsembril 2020 ning hageja esitas
12.jaanuaril 2021 repliigi kostja seisukohtadele. - Maakohus tegi 26. jaanuaril 2021 otsuse, millega rahuldas hagi täielikult.
9.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on maakohus jätnud eelmenetluse täielikult läbi viimata (TsMS § 392) ning pooltele tõendamiskoormise selgitamata (TsMS § 230 lg 2). Maakohus andis pooltele tähtaja tõendite esitamiseks koos kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaga, mis ei ole kooskõlas TsMS § 237 lg-s 1 ja § 329 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga. Samas on maakohus otsuse p-s 16 heitnud kostjale ette oma väidete tõendamata jätmist. Kostja osales maakohtu menetluses ilma advokaadi või muu õigusteadmisteta esindajata. Maakohus oleks pidanud pooltega arutama vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldama pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha (TsMS § 351). Ringkonnakohus märgib, et põhjendamiskohustuse rikkumine on ka see, kui maakohus on otsuses küll põhjendused esitanud, kuid ei ole täitnud menetluslikke eeldusi (näiteks asjaolude tuvastamiseks) selleks, et kohaseid põhjendusi saaks pooled esitada (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. § 656, lk-d 1147 ja 1151). Põhjendamiskohustuse rikkumisena saab käsitleda ka olukorda, kui kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude suhtes (Riigikohtu 17. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17). Ringkonnakohus leiab, et eelmenetluse puudulikkuse tõttu on jäänud välja selgitamata olulised asjaolud, sh poolte kokkuleppe sõlmimisega seotud täpsed asjaolud, tehtud töö ebakvaliteetsuse põhjused kui ka lepingu lõppemisega seotud asjaolud ja võimalikud kokkulepped.
10.Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja ka analüüsima kõiki tõendeid. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. (TsMS § 442 lg 8). Kostja vaidles hageja nõudele vastu mh põhjendustel, et kostjalt tellitud kaitsekile paksus 1,5 mm oli ebapiisav tagamaks veemahuti veekindlust ning et hageja ei taganud keevitustööde ajal sobivaid tingimusi. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks projekti, mille maakohus on jätnud tõendina hindamata. Maakohus ei ole andnud hinnangut poolte väidete osas, mis puudutavad kostja väiteid kile servade keevitamiseks sobivate tingimuste puudumise kohta. Maakohus leidis, et asjakohane ei ole kostja väide, et veemahuti veekindlus võidi saavutada AS ViaCon Eesti töödega seetõttu, et 1,5 mm kaitsekile paigaldati juba kostja poolt eelnevalt paigaldatud 1,5 mm kile peale. Millistele tõenditele tuginedes maakohus sellisele järeldusele jõudis, otsusest ei nähtu. Pooltel on selles osas vaidlus, kuid maakohus ei ole selgitanud pooltele kohustust oma väiteid tõendada.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus TsMS § 656 lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud õigusliku ärakuulamise ja otsuse põhjendamiskohustuse põhimõtteid ning rikkumise ulatust arvestades ei saa asja apellatsioonimenetluses lõplikult lahendada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Uute tõendite kogumine ja esmane hindamine ringkonnakohtus piiraks poolte võimalust tõendite hindamist vaidlustada. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus pooltega arutama õiguslikku olukorda ja tõendamisele kuuluvaid asjaolusid, samuti selgitama pooltele nende tõendamiskoormist. Maakohus peab võtma seisukoha kokkulepitud lepingutingimuste osas, kas töö vastab lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1) ja kas kostja on lepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 647 lg 1).
12.Kostja tugineb oma vastuväidetes hageja juhistele töö tegemisel. Kostja väidab mh ka seda, et kile õmblusi ei õnnestunud keevitada seepärast, et hageja tellijana ei taganud objekti kuivust.
Maakohus leidis, et kostja ei ole neid vastuväiteid usutavaks teinud ega tõendanud, et ta on töö tegemise käigus sellele hageja kui tellija tähelepanu pööranud. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest kui töövõtja juhiseid või eeltöid piisavalt kontrollis. Riigikohus on selgitanud, et juhise andmiseks VÕS § 641 lg 3 järgi saab pidada ka olukorda, kus tellija valib erinevate töövõtja pakutud variantide vahel. Samas kui tellija valib sellisel juhul variandi, mis töö spetsiifiliseks kasutusotstarbeks ei sobi, vabaneb töövõtja vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on kas enne või pärast variantide välja pakkumist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks (tsiviilasi nr 2-16-16481/77 p 20). Selgituste andmise tõendamiskoormus on töövõtjal. Maakohus kostjale seda ei selgitanud. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele tõendamiskoormist ning hinnata, kas praegusel juhul vabaneb kostja töövõtjana võimalikust vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel. Tellija juhiste kontrollikohustus ja informatsioonikohustused lasuvad töövõtjal tema eeldatava professionaalsuse tõttu ja seda eelkõige juhul, kui tellija on vastaval tegevusalal eriteadmisi mitteomav isik. Käesoleval juhul on tellijaks peatöövõtja ja kostja on töid teostanud alltöövõtu korras. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas nimetatud asjaolu võib avaldada mõju kostja kui töövõtja selgitamiskohustusele. Kostja saab tõendada, et hageja on antud tegevusalal eriteadmisi omav isik.
13.Kui asjas leiab tuvastamist, et töö ei vastanud lepingutingimustele ja kostja ei vabane vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel, oli hagejal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid ja mh lepingust taganeda (VÕS § 647 lg 3). Taganemisõiguse teostamise eelduste osas kehtivad VÕS § 116-118 koos VÕS § 647 sätestatud erisustega. Maakohus nõustudes hageja seisukohaga, et hagejal oli õigus lepingust taganeda, on jätnud nimetatud eeldused kontrollimata. Selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Lisaks sellele, et tegemist peab olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2), peab taganemisavaldus olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1). Lepingupool saab lepingust taganeda taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Taganemisavaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg-te 1 ja 2 mõttes, mis tähendab, et selles peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Taganemisavalduses peab seega olema väljendatud selle teinud isiku tahe lepinguline võlasuhe lõpetada. Konkludentne on seejuures selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972/115 p-d 12 ja 14). Maakohus taganemise eeldusi ei tuvastanud (seejuures ei võtnud maakohus seisukohta, kas tegemist võis olla konkludentse tahteavaldusega). Otsuses puudub selles osas tõendite analüüs (maakohus viitab üksnes poolte e-kirjavahetusele) ja hindamata on nii kostja 11. märtsi 2019 e- kiri hagejale kui ka kostja väide, et leping lõppes poolte kokkuleppel.
14.Maakohtul tuleb tuvastada lepingu lõppemise alus (sh kas leping lõppes hageja poolse lepingust taganemisega) ja poolte võimalikud kokkulepped lepingu lõpetamisel. Hageja kahju hüvitamise nõue võib olla välistatud, kui see oli lepingu lõpetamise kokkuleppe üheks tingimuseks. Kostja esindaja 18. veebruari 2020 e-kirjas hageja esindajale väidab kostja, et leping lõppes kostja poolse ülesütlemisega. Maakohus peab kostja seisukohta lepingu lõppemise aluse osas täpsustama.
15.Ringkonnakohus märgib, et nii kahju hüvitamise nõudmiseks kui ka lepingust taganemiseks peavad olema täidetud omad eeldused ja kahju hüvitamise nõude saab esitada ka siis, kui hageja on lepingust taganemise õiguse kaotanud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14 p 27). Kui asjas ei leia tuvastamist, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud, jääb kostjale ka võimalus tõendada, et rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 alusel.
16.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole kahju suurusele vastu vaielnud.
31.detsembri 2020 menetlusdokumendile on lisatud kostja esindaja e-kiri hageja esindajale, milles on vaidlustatud nii asendustöö tasu kui ka muude kulude suurus. Kostja märkis, et kõik hageja täiendavad kulud, mis tekkisid kostja tehtud töödest, olid hageja enda risk, kuivõrd hageja soovis projektis märgitust õhema kaitsekile paigaldamist. Maakohus ei ole neile kostja väidetele vastanud.
17.Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Kui hageja on tõendid kahju suuruse kohta esitanud ja kostja vaidleb kahju suurusele vastu, peab ta oma vastuväiteid tõendama, näiteks esitama tõendid tehtud kulutuste mittevajalikkuse või makstud tasu ülepaisutatuse kohta. Hageja (tellija) võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); tellijale (võlausaldajale) on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahjuhüvitist võivad vähendada nii kahjustatud isiku saadav kasu (VÕS § 127 lg 5) kui ka tema enda osa kahju tekkimisel või suurenemisel (VÕS § 139), samuti võib kahju hüvitist piirata kohus VÕS § 140 lg 1 alusel.
18.TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.