Osaühing Rae Ehitus hagi Braxton OÜ vastu 7631 euro 31 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. augusti 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing Rae Ehitus apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
8241 eurot 81 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) Osaühing Rae Ehitus (registrikood 10079362), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja (kostja) Braxton OÜ (registrikood 11057084), seaduslik esindaja juhatuse liige Tiit Metsare
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. augusti 2022. a otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Mõista Braxton OÜ-lt Osaühingu Rae Ehitus kasuks välja põhivõlg 7631 eurot 31 senti, 31. mai 2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2041 eurot 24 senti ning alates 1. juunist 2023 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (7631 eurot 31 senti) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. 1(10)
4.Jätta rahuldamata Osaühingu Rae Ehitus 8. mai 2023. a menetlusdokumendis esitatud vastuväide ringkonnakohtu tegevusele.
5.Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes Braxton OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Rae Ehitus (hageja) esitas 13. märtsil 2020 Braxton OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 7631 eurot 31 senti ning kohtuotsuse tegemise ajaks kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise ning viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni selle kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hagejale (peatöövõtja) suulise (all)töövõtulepingu alusel kaitsekile paigaldus- ja keevitustöid Oru Kooli tuletõrje veehoidla mahutis. Kostja esitas
17.detsembril 2018 tööde eest arve 2146 eurot (käibemaksuta) ning kaitsekile paigaldamise akti. Hageja ei allkirjastanud kaitsekile paigaldamise akti. Hageja saatis kostjale pildid ebakvaliteetselt teostatud keevtustöödest ja nõudis kile vuukide kordategemist ja esimesel võimalusel katsetamist. Kostja nõustus töö parandama. Kaitsekile lekkis pärast parandustöid tehtud veepidavuse kontrollil endiselt. Kostja järgnevad töö parandamise katsed ebaõnnestusid. Kostja tagastas 11. märtsil 2019 hagejale töö eest makstud tasu. Hageja tellis asendustöö Aktsiaseltsilt VIACON Eesti hinnaga 4215 eurot (käibemaksuta). Töö teostati 1.–3. aprillini 2019. Paigaldatud kile oli vettpidav. Hageja esitas kostjale 29. aprillil 2019 arve 5562 eurot 31 senti (käibemaksuga) ning akti kulude kohta. Hagejal tekkisid kulud seoses töö parandamise käigus mahuti korduva täitmise, lekke otsingute ning mahuti tühjaks pumpamisega. Kostja ei aktsepteerinud arvet. Kostja tehtud kaitsekile paigaldus- ja keevitustööd ei olnud kvaliteetsed ega vastanud lepingutingimustele. Kui kostja leidis, et keevitamiseks sobivad tingimused puudusid, oleks ta pidanud sellest hagejale eelnevalt teatama. Kostja pidi töövõtjana kontrollima, kas ta saab töö teostada. Asendustöö tegijal ei olnud keevitustööde kvaliteetsel teostamisel takistusi. Hageja on seoses kostjapoolse lepingu olulise rikkumisega lepingust taganenud. Taganemine toimus 11. märtsil 2019 pooltevahelise vestluse käigus suulises vormis või konkludentselt, kuivõrd kostja tagastas hagejale lepingu alusel saadud raha. Hagejale tekkis kostja kohustuse rikkumise tagajärjel kahju 5562 eurot 31 senti, mis seisneb kostja 2(10)
töös esinevate puuduste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks tehtud kulutustes ning lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahes 2069 eurot. Kile veekindlus ei sõltu selle paksusest. Õhema kile paigaldamist pakkus kostja, kuna paksemat kilet on nurkadesse tehniliselt keeruline paigaldada. Kostja ei tõendanud, et 1,5 mm kattekile ei olnud sobiv. Hageja poolt soovitud tulemus, s.o mahuti veekindlus, saavutati kolmanda isiku poolt nõuetekohaselt paigaldatud 1,5 mm kilega. Lekkivat kilet ei eemaldatud, kuna sellega oleks kaasnenud lisakulu.
Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.
Hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja paigaldama veemahutile oma materjali ja kuludega ühe kattekile kihi paksusega 1,5 mm. Ehitusprojekt nägi ette kattekile paksusega 3 mm. Kostja täitis kohustuse ning käis korduvalt kile õmblusi üle keevitamas, sest hageja asjatundmatu tegutsemise tõttu objekti kuivatamisel tilkus töö teostamise ajal õmblustele betoonivett, mis takistas keevise ühinemist alusmaterjaliga. Hageja tuvastas väidetavalt korduvalt, et mahuti ei pea vett, kuid ei teinud kontrollimiste käigus kindlaks selle põhjust. Kostja hinnangul ei pidanud mahuti vett põhjusel, et 1,5 mm kattekile ei taganud piisavat vastupidavust, mistõttu tekkisid lekked. Pooled olid kokku leppinud 1,5 mm paksusega kile paigaldamise. Kostja möönis, et ka üks kattekile kiht paksusega 1,5 mm võib, kuid ei pruugi, tagada veepidavust. Kostja ei rikkunud lepingut, kuna täitis selle hagejaga kokkulepitud tingimustel. Aktsiaselts VIACON Eesti paigaldas täiendava 1,5 mm kile olemasoleva 1,5 mm kile peale, millega saavutati ehitusprojektis ettenähtud kile paksus. Kolmas isik ei teinud uuesti kostja poolt varasemalt tehtud tööd. Kuna hageja ei eemaldanud mahuti seintelt kostja paigaldatud kilet, olid tööd teostatud nõuetekohaselt ja hageja poolt hilisemalt vastu võetud, kuna esimesele paigaldatud kilele telliti teise kile paigaldus. Kostja tegi töö, mille hageja temalt tellis. Kulutused hageja tellitud lahenduse kontrollimiseks on hageja äririsk, mille eest kostja ei vastuta. Hageja on kostja paigaldatud kile arvel alusetult rikastunud. Hageja ja kostja lõpetasid lepingu kokkuleppel ning kostja tagastas hagejalt saadud tasu, mis sisaldas nii kile maksumust, transpordikulu kui paigalduse tasu.
MENETLUSE KÄIK
3.Maakohus rahuldas 28. jaanuari 2021. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7631 eurot 31 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 532 eurot 73 senti ja viivise põhinõudelt (7631 eurot 31 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27. jaanuarist 2021 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1700 eurot koos lisanduva viivisega.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
5.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. mai 2021. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
6.Hageja märkis asja maakohtus uuel läbivaatamisel, et kostja ülesandeks oli paigaldada mahutisse kaitsekile, mis pidi muutma mahuti veekindlaks. Pooled leppisid projektis märgitud läbimõõdust erineva läbimõõduga kaitsekile paigaldamises kokku suuliselt. Peatellija nõustus sellega. Kuna kostjal ei õnnestunud puudustega tööd parandada, oli tegemist olulise lepingu rikkumisega. Hageja võis lepingust taganeda. 3(10)
7.Kostja märkis asja maakohtus uuel läbivaatamisel, et kostja tegutses objektil hagejast peatöövõtjaga kokkuleppel. Hageja võttis professionaalse ja eriteadmisi omava isikuna ühe kilekihi paigaldamisega teadliku riski selleks, et raha kokku hoida. Hageja poolt puuduste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks tehtud kulud ei ole vajalikud. Aktsiaseltsi VIACON Eesti pakkumus on näilik, töö maht ja tasu on ülepaisutatud. Kostja pakkus, et paigaldab ise teise kaitsekile kihi sama tasu eest, mille kostja võttis esimese kihi paigaldamise eest. Hageja ei nõustunud. Leping lõppes kokkuleppel. Kostja tagastas pärast seda töö eest saadud tasu.
MAAKOHTU LAHEND
8.Maakohus jättis 18. augusti 2022. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 475 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja paigaldab Oru Kooli tuletõrje veehoidla mahutile kaitsekile paksusega 1,5 mm, kuigi projektis oli kile paksuseks ette nähtud 3 mm. Pooled ei vaidle, et veehoidla ei pea vett. Pooled vaidlevad, kas kostja töö oli puudustega ja kes selle eest vastutab. Töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja töödega saavutatud lõpptulemust ei saa pidada keskmiseks kvaliteediks. Veemahutit ei saa sihtotstarbeliselt kasutada, kui see ei pea vett. Hageja tellis kile paigalduse eesmärgiga saada mahuti veetihedaks, kuid seda ei saavutatud ka pärast kostja tehtud korduvaid parandamistöid. Kostja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Töö puudus ei olnud tingitud hageja juhisest kasutada 1,5 mm kaitsekilet. Poolte kokkuleppel otsustati projektijärgne 3 mm kaitsekile asendada 1,5 mm kaitsekilega. Hageja esitatud eriteadmistega isiku arvamusest nähtub, et 1,5 mm kile õigesti paigaldamisel on võimalik saavutada vettpidav tulemus. Kuna töö lepingutingimustele mittevastavus ei tulenenud hageja juhistest, puuduvad kostja vastutust välistavaid asjaolusid. Kostja esitas hagejale 17. detsembril 2018 kile paigaldamise akti. Pooled leppisid viimaseks parandamise ajaks kokku 14. veebruari 2019. Kuivõrd selle tulemusena mahuti ei muutunud vettpidavaks, võis hageja lepingust taganeda. Kostja saatis 8. veebruaril 2019 hagejale e-kirja, mille kohaselt otsustasid pooled veehoidla veetiheduse saavutamiseks katta see uue 1,5 mm kilega. Töö maksumuse aluseks pakkus kostja eelmist hinnapakkumist ja teostamise ajaks 14–16. veebruar 2019. Hageja poolt kostjale 10. veebruaril 2019 saadetud e-kirjast nähtub, et vastavalt poolte kokkuleppele nõustus hageja sellega, et kostja teostab mahuti veetihedaks saamise tööd
14.veebruaril 2019. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kostja paigaldas vaid ühe 1,5 mm kaitsekile, on tõendatud, et hageja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (14. veebruar 2019). Kostja ei vaidlustanud, et pärast seda kuupäeva ei olnud veemahuti veetihe. Puudusi ei õnnestunud seega ka täiendava tähtaja jooksul kõrvaldada. Hageja ei esitanud kohtule taganemisavaldust. Pooled pidasid 11. märtsil 2019. a kirjavahetust, millest nähtub, et hageja saatis kostjale enda pangakonto väljavõtte ja kostja tagastas hagejale seepeale kogu tööde maksumuse. Selle asemel, et kostja tehtud tööd parandada, tellis hageja 29. märtsil 2019 uue samasisulise töö, s.o teise kilekihi paigaldamise Aktsiaseltsilt VIACON Eesti. Kostja paigaldatud kilekiht jäeti mahutisse. Eluliselt on usutav, et poolte 11. märtsi 2019 kirjavahetus viitab sellele, et poolte vahel saavutati kokkulepe, mille kohaselt kostja tunnistab asjal esinevaid puudusi ja hageja saab kogu makstud raha tagasi, millega hageja 4(10)
saaks tellida uue kile paigalduse juba paigaldatud kilele ja seeläbi saavutada suurema tõenäosusega mahuti veepidavuse. Kui pooled ei oleks vastavasisulist kokkulepet saavutanud, oleks hageja pärast kolmandalt isikult tööde teostamise arve saamist nõudnud kostjalt selle hüvitamist. Hageja esitas hagi aga alles 13. märtsil 2020. Muid tõendeid poolte vahelistest läbirääkimistest ei esitatud. Hageja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta oleks kostjale pärast 11. märtsi 2019 kirja vastanud ja pretensioone esitanud. Pooled sõlmisid seega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja osaliselt konkludentselt VÕS § 578 mõttes kompromissi, millega kostja tunnistas töö puudusi ja maksis hagejale tagasi töö teostamise eest tasutu. Kostja loobus tehtud töö osas hüvitise saamisest ja jättis paigaldatud kile hagejale. Sellega lõppesid poolte nõuded, mis tulenesid puudustega teostatud töödest ja asendusid uue õigussuhtega. Kompromissi sõlmimise tõttu ei saanud hageja lepingust taganeda, sest leping ja lepingust tulenevad nõuded olid lõppenud. Kuna pooled lõpetasid lepingust tulenevad nõuded kompromissiga, ei saa hageja esitada täiendavaid kahju hüvitamise nõudeid, mis tulenevad samast lepingurikkumisest. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei järginud otsust tehes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lõikest 1 ja 442 lõikest 8 tulenevaid nõudeid. Maakohus tuvastas valesti poolte vahel kompromissilepingu sõlmimise, kuna leping lõppes hageja poolse lepingust taganemisega. Hageja taganes lepingust. Sellele viitab kostja poolt lepingu alusel saadu tagastamine ja sellele järgnenud e-kiri saadu tagastamise kohta. Kostja esindaja väitis istungil, et hageja ei küsinud temalt tagasimakset, kostja tegi selle ise. Kokkuleppe puhul oleks kokku lepitud lepingu alusel saadu tagastamises. Kuna taganemise puhul tuleb saadu üle anda ning kostja tegi seda ise, vastab kostja tegevus taganemisele. Kostja esindaja väitis istungil, et hageja lõpetas koostöö omal soovil. Koostöö lõpetamine omal soovil ei ole kokkuleppe. Hageja sõlmis asendustehingu, kuna kostja tehtud tööd olid puudustega ja puuduste kõrvaldamine ei õnnestunud. Hageja oleks tellinud töö kolmandalt isikult ka siis, kui kostja ei oleks talle raha tagastanud, kuna hageja pidi tööd hageja ja Lääne-Nigula valla vahel sõlmitud lepingu alusel valmis tegema. Hagejal olid vahendid tööde lõpetamiseks. Kostjale kaitsekile tagastamata jätmine ei tähenda kokkuleppe sõlmimist. Kaitsekile eemaldamine oleks toonud kaasa lisakulu. Eemaldatud kaitsekilega ei ole midagi teha. Kuna kostja paigaldatud kaitsekile ei taganud veekindlust, ei muutnud see mahutit veekindlamaks. Kostja ei nõudnud kaitsekile tagastamist. Kohtuotsus on üllatuslik osas, milles maakohus leidis, et kokkuleppe saavutamise muudab eluliselt usutavaks asjaolu, et hageja pöördus kostja vastu kohtusse alles 13. märtsil 2020. Lepingu lõppemise aluse tuvastamisel ei ole oluline, milliseid samme astuvad pooled lepingu lõppemise järgselt. Tahteavalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda tahteavalduse tegija tahtest või juhul, kui see ei olnud ega pidanudki olema tahteavalduse saajale teada, siis sellest, kuidas pidi tahtavalduse saajaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel tehtud tahteavaldust tõlgendama. Menetlusosalised ei tuginenud nimetatud asjaolule asja sisulisel arutamisel. Kohus ei arutanud seda pooltega. Kui kohus oleks selgitanud, et peab lepingu lõppemise aluse tuvastamisel oluliseks poolte käitumist pärast raha hagejale tagastamist ja 5(10)
enne kohtusse pöördumist, oleks hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja üritas inkassoteenuse pakkuja abil kostjalt kahju hüvitist nõuda. Asjaolust, et hageja ei vastanud kostja 11. märtsi 2019. a e-kirjale, ei tulene, et pooled sõlmisid kompromissi. 11. märtsi 2019. a e-kiri ei eelda vastust. Kohtuotsuses ei selgu, milliseid asjas esitatud tõendeid pidas maakohus kompromissi osaks. Kui maakohus pidas selleks kostja 11. märtsi 2019 e-kirja, siis sellest nähtub ainult kostja lepingu alusel üleantud tagastamise kinnitus. Seda ei saa kompromissilepinguna käsitleda. Konkludentsuse kohta esitatud põhjendused ei ole arusaadavad. Kuna kostja rikkus oluliselt lepingut, oli hagejal õigus lepingust taganeda. Hageja tegi seda mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist suulises vormis. Kohus ei tuvastanud, et taganemisavaldus oleks tühine. Hagejal on seega õigus nõuda enne taganemist tekkinud kahju ja hinnavahe hüvitamist.
10.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik.
11.Hageja esitas 8. mail 2023 vastuväite ringkonnakohtu tegevusele, kuna ringkonnakohus ei võtnud apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid asja juurde. Kuna maakohus rikkus selgitamiskohustust, mille tõttu ei esitanud hageja maakohtu menetluses apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid, tulnuks ringkonnakohtul hageja taotlus rahuldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7631 eurot 31 senti, 31. mai 2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2041 eurot 24 senti ning alates 1. juunist 2023 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt (7631 eurot 31 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
13.Hageja on palunud kostjalt välja mõista väidetava lepingurikkumisega tekitatud kahju ja viivise kahjunõudelt. Hageja kahju hüvitamise nõue (7631 eurot 31 senti) koosneb kostjaga kokku lepitud töö maksumuse ja tellitud asendustöö maksumuse hinnavahest (2069 eurot) ning lekke otsimise ja kõrvaldamisega tekkinud kuludest (5562 eurot 31 senti; I kd, tl 19). Maakohus luges tuvastatuks järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud:
hageja ja kostja sõlmisid suulise (all)töövõtulepingu kaitsekile paigaldus- ja keevitustöödeks Oru Kooli tuletõrje veehoidla mahutis;
pooled leppisid kokku 1,5 mm paksuse kaitsekile paigaldamises;
projekt nägi ette 3 mm paksuse kaitsekile paigaldamise;
kostja käis tegemas parandustöid;
hageja tasus kostjale tööde eest vastavalt kostja esitatud arvele;
hageja ei allkirjastanud "kile paigaldamise akti" (I kd, tl 17);
kostja tagastas 11. märtsil 2019 hagejale tasu täies ulatuses;
hageja tellis uue töö Aktsiaseltsilt VIACON Eesti, mille tulemusel paigaldati kostja paigaldatud kaitsekile peale uus 1,5 mm paksune kaitsekile. 6(10)
Nende asjaolude üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes aluseks ka kaebuse läbivaatamisel ning lahendamisel.
14.Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte põhjendatult töövõtulepinguna (VÕS § 635 lg 1) ning määratles kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) üldised materiaalsed eeldused (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 12). Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kostja vastutuse hindamiseks töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 ning § 642 lg-te 1 ja 3 järgi on vajalik tuvastada, milles pooled lepingus kokku leppisid ning kas kostja tehtud töö vastas kokkulepitule. Kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta pidi töö sobima tellija avaldatud spetsiifiliseks otstarbeks, selle puudumisel otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
15.Ringkonnakohus nõustub asja materjalide põhjal maakohtu järeldustega, et kostja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele ning kostja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mh ei olnud töö puudus tingitud hageja juhisest kasutada 1,5 mm kaitsekilet (ka 1,5 mm kile nõuetekohasel paigaldamisel olnuks võimalik saavutada vettpidav tulemus). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse p-des 13–15 esitatud vastavate põhjendustega ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.
16.Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldustega, et pooled sõlmisid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja osaliselt konkludentselt kompromissi VÕS § 578 mõttes, millega kostja tunnistas tööl esinevaid puudusi ja maksis hagejale tagasi töö teostamise eest tasutu (selleks, et hageja saaks tellida teise kilekihi paigalduse). Sõlmitud kompromissi tõttu ei ole hagejal maakohtu leitu kohaselt võimalik enam esitada täiendavaid kahju hüvitamise nõudeid, mis tulenevad samast lepingurikkumisest. Maakohtu otsus ei ole kõnealuses osas (otsuse põhjenduste p-d 16.2 – 18) nõuetekohaselt põhjendatud (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8).
16.1.VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissilepingule omane, et pooled muudavad vastastikuste järeleandmiste teel õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte vaieldamatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Õigussuhete kvalifitseerimine kompromissilepinguks VÕS § 578 lg 1 mõttes eeldab mh selle tuvastamist, milline oli kompromissilepingu ese või sisu, sh milliseid pooltevahelisi õigussuhteid kompromiss hõlmas ning millistest nõuetest pooled loobuda soovisid või milliseid nad ümber kujundasid (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2020.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-17756/159, p 24). Nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) VÕS § 578 lg 2 tähenduses eeldatakse üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille kohta nad kompromissilepingu sõlmisid (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-6579/47, p 11 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Poolte tahte kokkulepete sõlmimisel saab tuvastada VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid ning poolte esile toodud asjaolusid arvestades.
16.2.Maakohus on otsuse põhjendustest nähtuvalt rajanud järelduse kompromissi sõlmimisest poolte 11. märtsil 2019 vahetatud e-kirjadele (I kd, tl 30), millest nähtub, et hageja saatis kostjale enda pangakonto väljavõtte ja kostja tagastas hagejale seejärel kogu tööde teostusmaksumuse. Samuti on maakohus tuginenud asjaolule, et pärast 11. märtsi 2019 kuni hagiga kohtusse pöördumiseni (13. märts 2020) hageja kostjale mingeid nõudeid ega pretensioone ei esitanud.
16.3.Maakohus ei ole võimaliku kompromissiläbirääkimiste ega -lepingu sisu nõuetekohaselt tuvastanud. VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse 7(10)
esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg-st 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kostja poolt väidetud kompromisslepingule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi. Seega võisid pooled sõlmida selle põhimõtteliselt mis tahes vormis. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu samas ülalviidatud 11. märtsi 2019. a ekirjadest ega muudest tõenditest VÕS § 578 lg 1 tähenduses kompromisslepingu sõlmimist või muud kokkulepet, milles hageja oleks käesolevas asjas esitatud nõuetest loobunud (VÕS § 207). Poole seletus (mis ei ole antud vande all) ei ole hagimenetluses tõend (TsMS § 229 lg 2 esimene lause). Asjaolust, et hageja ei ole väidetavalt 11. märtsist 2019 kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o ligikaudu ühe aasta vältel) kostja vastu nõudeid esitanud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada nõudest loobumist, seda ka 11. märtsi 2019. a e-kirjadest nähtuvat arvestades. Hagi on esitatud nõuete üldise 3-aastase aegumistähtaja (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1, § 147 lg 1) jooksul ning kostja ei ole menetluses ka nõude aegumisele tuginenud.
17.Maakohus on otsuse p-des 16.1 ja 16.2 analüüsinud hageja väiteid lepingust taganemisest (VÕS §-d 116–118 koos §-s 647 sätestatud erisustega). Menetluses vaidlustamata asjaolu, et kostja on tööde eest tasutu hagejale tagastanud, viitab lepingu lõppemisele. Samuti võib hageja poolt lepingust taganemist järeldada käesolevas asjas esitatud hagist, milles hageja nõuab kahju hüvitamist lepingulise põhikohustuse täitmise asemel (VÕS § 115 lg-d 1 ja 2). Samas ei ole käsitlus lepingust taganemisest hageja nõude lahendamise seisukohalt määrava tähtsusega. VÕS § 135 ei ole iseseisev kahju hüvitamise nõude alus ning ei välista kahju hüvitamist üldiste kahju arvestamise reeglite (VÕS § 127) kohaselt (vt ka Riigikohtu 5. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-15, p 27). VÕS § 115 lg 2 esimese lause järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Maakohus on menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et hageja andis kostjale (täiendava) tähtaja töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 14. veebruarini 2019, kuid selle tähtaja jooksul ei õnnestunud puudusi kõrvaldada (veemahuti ei olnud ka pärast seda kuupäeva veetihe). Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu järeldustega. Seega on hageja andnud kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid see on möödunud tulemusteta ning hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist ka kohustuse täitmise asemel.
18.VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kahju ei tule VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab sama paragrahvi 3. lõikes sätestatud ettenähtavuse põhimõtte kohaselt hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, v.a juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja hagiavaldusele lisatud tõenditega oma kahju suurust piisavalt tõendanud, seda nii tööde hinnavahe kui ka lekke otsimise ja kõrvaldamisega tekkinud kulude osas (I kd, tl-d 9, 10, 11, 12, 13, 14–15, 121). Kostja on vaielnud küll 8(10)
kahju suurusele vastu, leides, et kostja töös esinenud puudused oleks saanud kõrvaldada väiksema kuluga. Samas ei ole kostja enda neid vastuväiteid tõendanud (TsMS § 230 lg 1). Maakohus on 29. septembri 2021. a kirjas pooltele tõendamiskoormist piisava põhjalikkusega selgitanud (I kd, tl-d 96–97). Kostja pakkus hagejale teise kaitsekile kihi paigaldust hinnaga 2146 eurot, s.o sama hinnaga, millega kostja paigaldas esimese kihi (I kd, tl 104). Samas ei saa mõistlikult eeldada, et hageja oleks pidanud selle pakkumise nõustuma, kuna kostja oli eelnevalt teostanud puudustega töö ning ka järgnevad kostja katsed puudusi kõrvaldada ei olnud edukad (I kd, tl-d 27, 29). Kostja on väitnud, et kuna kolmanda isiku poolt tööde parandamisel kostja poolt eelnevalt paigaldatud kilet ei eemaldatud, on hageja kostja arvel alusetult rikastunud. Ringkonnakohtu hinnangul on ka see kostja väide tõendamata. Usutav on hageja selgitus, et kostja paigaldatud (lekkiva) kile eemaldamisega oleks kaasnenud lisakulu. Samuti ei ole tõenäoline, et kostja saanuks eemaldatud kilet mõnel muul objektil uuesti kasutada. Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega (VÕS § 127 lg 4), tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja poolt rikutud kohustuse eesmärgiks (VÕS § 127 lg 2) ning kahju pidi olema lepingu sõlmimise ajal kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja ei ole ringkonnakohtu hinnangul toonud välja asjaolusid, mis võiksid anda alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 või § 140 alusel.
19.Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest. Kuna pooled ei ole viivise määras kokku leppinud, taotleb hageja viivise arvestamist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi TsMS § 367 alusel kuni kohustuse täitmiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. VÕS § 113 lg 2 esimesest lausest tulenvalt saab kahju hüvitamise nõude puhul arvestada võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Põhinõudelt 7631 eurot 31 senti alates hagi esitamisele järgnevast päevast (14. märtsist 2020) kuni käesoleva otsuse tegemiseni 31. mail 2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis on viivisekalkulatori (kättesaadav: www.viivisekalkulaator.ee) järgi 2041 eurot 24 senti. TsMS §-st 367 lähtudes rahuldab ringkonnakohus ka hageja taotluse alates 1. juunist 2023 sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras.
20.Ringkonnakohus keeldus 12. aprilli 2023. a määrusega hageja apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsete tõendite (Braxton OÜ ja Hillar Kersa 29. ja
30.aprilli 2019. a e-kirjade, 9. mai 2019. a käsunduslepingu nr 05519SMV, 9. mai 2019.a volikirja ja 11. juuli 2019. a e-kirja) vastuvõtmisest. Ringkonnakohtu hinnangul puudusid tõendite vastuvõtmiseks ja tõenditega apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestamiseks TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud alused. Kostja tugines asja materjalidest nähtuvalt juba maakohtu menetluses vastuväitele, mille kohaselt pooled lõpetasid töövõtulepingu kokkuleppel. Kuna hageja teadis kostja vastuväitest, oli hagejal võimalik esitada asjaolud ja tõendid selle ümberlükkamiseks ka maakohtu menetluses. Hageja esitas 8. mai 2023. a menetlusdokumendis TsMS § 333 lg 1 kohase vastuväite ringkonnakohtu tegevusele, millega kohus jättis rahuldamata hageja taotluse apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja vastuväide ei ole põhjendatud ning jätab selle rahuldamata. Kohus jääb viidatud 12. aprilli 9(10)
2023. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata.
21.Hagi rahuldamise tõttu tuleb jätta nii maakohtu menetluse kui ka ringkonnakohtu menetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
22.Kuna ringkonnakohus muudab käesoleva lahendiga menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel ning maakohus vaidlust lahendades hageja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Margit Vutt
Indrek Parrest
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.