AP ja AZi hagid Aiandusseltsi Sever vastu juhatuse 28.03.2020 otsuse vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. novembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aiandusseltsi Sever apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja I: AP (isikukood xxxxxxxxxx) Hageja II: AZ (isikukood xxxxxxxxxx) hagejate lepinguline esindaja Lembit Nurk Kostja: Aiandusselts Sever (registrikood 80123751), seaduslikud esindajad Marat Ismatov ja Jelena Jevstafiadi, lepinguline esindaja Jelena Smorodina
Kohtuistungi toimumise aeg
04.mai 2021
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. novembri 2020 otsus osas, milles kohus tuvastas Aiandusseltsi Sever juhatuse 28.03.2020 otsuste tühisuse AP ja AZi liikmete hulgast väljaarvamist puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada AP ja AZi hagi otsuste osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Jätta maakohtu otsus muutmata menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja, Aiandusseltsi Sever kanda.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.1.Tunnistada kehtetuks Aiandusseltsi Sever juhatuse 28.03.2020 otsus osas, milles otsustati arvata AP ja AZ liikmete hulgast välja.
4.2.Välja mõista Aiandusseltsilt Sever menetluskulude hüvitis suurusega 1000 eurot AP kasuks.
4.3.Välja mõista Aiandusseltsilt Sever menetluskulude hüvitis suurusega 950 eurot AZi kasuks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
AP esitas 22.05.2020 ja AZ 26.05.2020 Harju Maakohtule hagi Aiandusseltsi Sever vastu. Hagejad palusid tunnistada kostja juhatuse 28.03.2020 otsuse kehtetuks osas, millega nad arvati kostja liikmete hulgast välja (otsuse p 2.2). Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. 28.08.2020 määrusega liitis kohus hagid ühte menetlusse.
Hagiavalduste ja nende täpsustuste kohaselt arvati hagejad kostja 28.03.2020 juhatuse otsusega kostja liikmete hulgast välja, kuna nad ei olnud tähtaegselt tasunud kostja 30.11.2019 üldkoosoleku poolt otsustatud makseid kinnisasja (krundi) omandamiseks.
Hageja I ei viibinud kostja 30.11.2019 üldkoosolekul, kus otsustati kinnisasjade väljaostmiseks raha tasumise tähtaeg (s.o 17.01.2020). Seega ei olnud hageja I teadlik maksekohustuse täitmise tähtajast. Hageja I teavitas 21.01.2020 kostjat krundi väljaostmise soovist ja tasus sissemakse 11.03.2020.
Hageja II hilines raha tasumisega seetõttu, et oli hõivatud haigestunud ema ja poja eest hoolitsemisega. Hageja II teavitas kostjat krundi väljaostmise soovist 18.02.2020 ja tasus sissemakse 26.03.2020.
Seega tegi kostja juhatus 28.03.2020 hagejate kostja liikmete hulgast väljaarvamise otsustuse pärast nende poolt sissemaksete tegemist, mil hagejate rikkumine, s.o maksekohustuse täitmata jätmine oli kõrvaldatud.
Lisaks eeltoodule otsustas kostja hagejate kasutuses olevate kruntide edasimüümise teistele liikmetele enne 30.11.2019 üldkoosolekul määratud sissemaksete tasumise kohustuse täitmise tähtaega, s.o enne 17.01.2020, mis ei ole õiguspärane.
Vastavalt hooneühistuseaduse (HÜS) § 12 lg-le 3 ei olnud juhatuse pädevuses hagejate kostja liikmete hulgast väljaarvamine.
Kostja vastuväited
Kostja vaidles hagidele vastu, palus jätta need rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
Mõlemad hagejad osalesid kostja 17.11.2019 üldkoosolekul, kus otsustati 30.11.2019 koosoleku toimumise aeg.
10.Jättes tähtaegselt täitmata 30.11.2019 koosolekul otsustatud maksekohustuse, rikkusid hagejad kostja põhikirja p 3.3, mille kohaselt peab liige täitma juhtorgani seaduspäraseid otsuseid. Seetõttu oli mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 2 järgi põhjendatud nende väljaarvamine.
11.Asjas ei kohaldu HÜS, vaid MTÜS sätted. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Maakohus rahuldas hagid, tuvastades kostja juhatuse 28.03.2020 otsuste tühisuse hagejate liikmete hulgast väljaarvamist puudutavas osas, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja I kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 800 eurot ja hageja II kasuks 750 eurot.
13.Kuigi hagejad taotlevad kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist, järeldub kohtule esitatud asjaoludest otsuste tühisus. Vastavalt Riigikohtu juhistele (vt Riigikohtu otsust nr 2-16-19017, p 17) võtab kohus esmalt seisukoha otsuste tühisuse osas.
14.Kostjale kuulub kinnisasi, mis on jaotatud paljudeks väikesteks hoonestatud maatükkideks. Maatükid on antud kostja liikmete kasutusse liikmelisuse alusel. Nii on see ka kostjate kasutuses olnud maatükkide osas. Sellistel asjaoludel tuleb kostja suhtes kohaldada HÜS sätteid vastavalt HÜS § 20 lg-le 1. HÜS on eelkõige mõeldud reguleerima juriidilisi isikuid, kellele kuuluv hoone on liikmete ühiskasutuses. Samas vastab kostja faktiliselt HÜS § 1 lg 1 ja § 20 lg 1 nõuetele lähtudes nende sätete grammatilisest tõlgendusest – kostja toetab ja soodustab oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja ning selle osaks olevate hoonete omamisel ja valitsemisel, kostja võimaldab tema kinnisasjale rajatud ehitiste kasutust oma liikmete poolt liikmesuse alusel. Erinevalt kostjast on kohus arvamusel, et HÜS kohaldumise seisukohalt ei ole määrav see, kas liikmesuse alusel kasutusse antud hooneid on üks või enam. Määravaks on hoonestatud kinnisasja osa oma liikme kasutusse andmine liikmesuse alusel. HÜS ei kohalduks juhul, kui kostja liikmed kasutaksid kostjale kuuluva kinnisasja osasid lepingu alusel.
15.Seadusandja on pidanud HÜS §-s 20 sisalduvate rakendusnormidega vajalikuks reguleerida varem asutatud, kuid HÜS tunnustele vastavaid isikuid selle seaduse alusel sõltumata nende ümberregistreerimisest. HÜS kohaldamine ei sõltu seega isiku põhikirja vastavusse viimisest HÜS-ga ehk juriidilise isiku nõustumisest selle seaduse kohaldumisega.
16.HÜS reguleerib liikmete väljaarvamist mittetulundusühingute suhtes kehtivast korrast põhimõtteliselt erinevalt. HÜS § 12 järgi toimub liikmesuse kaotamine üldkoosoleku otsuse alusel, mille järgselt liikmesus loovutatakse notariaalse tehingu või kohtuotsuse alusel. Kuna hooneühistu liikmesusega kaasnevad kinnisasja omaniku õigustele lähedased õigused, on seadusandja pidanud isikute õiguste ja tsiviilkäibe kindluse tagamiseks vajalikuks kehtestada sellise liikme õiguste kaotuse kohta mittetulundusühingu liikmesusega võrreldes teistsuguse korra. HÜS kohaldamise vajalikkus on eriti õigustatud just nimelt liikmesust puudutavates küsimustes. Kuna vaidlustatud otsustes on hagejate väljaarvamise otsustanud kostja juhatus, mitte üldkoosolek, on otsused vastuolus HÜS § 12 lg-ga 1, kuna need on võetud vastu selleks õiguslikku pädevust mitte omava organi
poolt. Otsuste vastuvõtmisel on seega oluliselt rikutud selleks seadusega ettenähtud korda, mistõttu on otsused tühised vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-le 2.
17.Kostja juhatuse 28.03.2020 otsused hagejate osas oleks kehtetud TsÜS § 38 lg 1 alusel, kui HÜS kostja suhtes ei kohaldu, kuid kohtu arvates tuleb kohaldada HÜS sätteid.
18.Kostja juhatuse 28.03.2020 otsuses põhjendati hagejate väljaarvamist sellega, et nad ei täitnud 30.11.2019 üldkoosoleku otsust ja rikkusid sellega põhikirja p-te 2.9 ja 3.3. Kostja põhikirja p 2.9 kohaselt võidakse liige välja arvata muuhulgas juhul, kui ta korduvalt rikub ühingu põhikirja või kahjustab ühingu tegevust olulisel määral ning p 3.3 kohaselt on liige kohustatud täitma juhtorganite otsuseid ja tasuma õigeaegselt makseid juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal.
19.Kostja ei ole lükanud ümber hageja I väidet, et temale ei olnud 30.11.2019 koosolekul määratud tasumiskohustus teada, kuna ta koosolekul ei osalenud. Seejuures ei oma tähendust kostja põhjendus, et hageja I oli teadlik 30.11.2019 koosoleku toimumisest varasemal koosolekul osalemise kaudu. Kuna hageja väljaarvamise aluseks oli just 30.11.2019 koosolekul kindlaks määratud maksekohustuse rikkumine, siis pidi kostja tõendama, et hageja oli talle selle kohustuse panemisest teadlik. Vastavaid tõendeid kostja esitanud ei ole. Hagejale I ei saanud õiguspäraselt heita ette kohustuse rikkumist, millest ta teadlik ei olnud. Seega puudus tema väljaarvamiseks õiguslik alus ja väljaarvamise otsus on kehtetu.
20.Hageja II oli küll 30.11.2019 koosolekul otsustatud maksekohustusest teadlik, kuid ta on põhjendanud tasumisega hilinemist raskete perekondlike asjaoludega. Hageja väitel unustas ta tähtpäeva raskelt haigestunud ema ja poja hooldamise tõttu, millega oli pikalt hõivatud. Kostja ei ole nendele faktiväidetele vastu vaielnud ja viidatud asjaolud tuleb lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 järgi omaks võetuks.
21.Kohtupraktikat arvestades tuleb liikme väljaarvamise otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida otsuse põhjenduste õigsust ja proportsionaalsust (vt Riigikohtu otsust nr 2-16-9905, p 14). Liikme väljaarvamine on raskeim meede, mida mittetulundusühing oma liikme kohustuste rikkumise vastu sanktsioonina kohaldada saab. Järelikult peab ka liikmele etteheidetav rikkumine olema raske. Sama järeldub ka kostja põhikirja p-st 2.9, mille kohaselt rikkumine peab olema korduv või kahjustama oluliselt ühingu tegevust. Käesoleval juhul on hagejatele heidetud ette ühekordset (mitte korduvat) rikkumist ja pole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada ühingu tegevuse olulist kahjustamist hagejate poolt.
22.Esineb ka asjaolusid, millest järeldub hea usu põhimõtte rikkumine (võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 ja TsÜS § 32) kostja poolt. Kostja juhatus alustas ettevalmistusi liikmete väljaarvamiseks ja nende kasutuses olevate maatükkide andmiseks teiste isikute kasutusse juba 17.01.2020 ehk enne 30.11.2019 üldkoosolekul määratud maksetähtaja lõppu. Hageja I 18.02.2020 kirjast järelduvalt oli kostja juba selleks ajaks otsustanud anda hageja I kasutuses olnud maatüki kolmandale isikule. Kostja 11.03.2020 kirjast nähtuvalt oli kostja saanud nimetatud maatükiga seoses AK nimeliselt isikult makse juba 17.01.2020. Kirjast nähtub ka, et makse tehti kostja juhatusega sõlmitud kokkuleppe alusel. Kokkulepe pidi järelikult olema sõlmitud enne vaidlusaluse maksetähtpäeva saabumist.
23.Mõlemad hagejad teatasid kostjale soovist tasuda vaidlusalune raha ära kaua aega enne seda, kui kostja nad 28.03.2020 oma liikmete hulgast välja arvas (hageja II 18.02.2020 ja hageja I 21.02.2020). Kostja juhatuse 28.03.2020 koosoleku protokolli p-st 1 nähtuvalt olid maksed hagejate väljaarvamise otsustamise ajaks juba ka tehtud.
Apellatsioonkaebus
24.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagid rahuldamata, alternatiivsel saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
25.Maakohus kohaldas ebaõigesti HÜS sätteid. Väär on kohtu järeldus, et kostja vastab HÜS § 1 lg 1 ja § 20 lg 1 tingimustele. Kohus oleks pidanud kohaldama MTÜS sätteid. Kohus jättis tähelepanuta, et vaidlusalune kinnistu (katastritunnus 24504:004:1106) on hoonestamata kinnistu, pindalaga 46,5800 ha, otstarbega maatulundusmaa. Liikmesus aiandusseltsis annab liikmetele õiguse kasutada mõttelist osa sellest kinnistust (ehk teatud numbriga maakrunti, mille piirid ei ole kehtestatud ühegi kasutuskorra või ametliku maaplaaniga) enda huvides, nt köögivilja kasvatamiseks. Selleks on kinnistu mõnes kohas kasvuhooned ja/või majakesed, mis ei vasta ehitusseadustikus sätestatud ehitise nõuetele. Seega kostja on küll toetab ja soodustab oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasjal, kuid sel kinnistul puuduvad hooned ja/või rajatised ehitusseadustiku mõttes, millede osasid võiks aiandusseltsi liikmed kasutada liikmesuse alusel, seda enam, et kinnistu oli enne 29.01.2020 kostja kasutuses rendilepingu alusel.
26.Maakohus kinnitas menetlusosalistele 28.08.2020 kirjas, et enamusel maalappidel paiknevad väiksed ehitised, mis ei ole registreeritud ehitisregistris. Väär on kohtu arvamus, et koos maaga korraldab kostja ka maal paiknevate hoonete kasutamist oma liikmete poolt. Kostjal ei olnud õigust ega kohustust korraldada aiandusseltsi kasutuses oleval kinnistul hoonete ehitamist ega nende haldamist ja kasutamist liikmete poolt, st mõnel maatükil mõne liikme poolt omavoliliselt (s.o ilma kohalike omavalitsuse ega aiandusseltsi nõusolekuta) püstitatud kasvuhoone või aiamaja kasutamist. Kostja põhikirja p.1.4. kohaselt on ühingu eesmärgiks aiandusmaade haldamine, harimine, rentimine ühingu liikmetele, aiandussaaduste kasvatamine ühingu liikmetele ja mahepõllumajanduse propageerimine.
27.Maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse MTÜS sätete osas. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik tõendada, et hageja I teadis 30.11.2019 üldkoosoleku toimumisest.
28.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja rikkus hea usu põhimõtet, kui otsustas hagejate kasutuses olevate maatükkide teiste liikmete kasutusse andmise enne maksetähtaja saabumist. Nii 17.11.2019 üldkoosoleku (kus osalesid mõlemad hagejad) protokollist kui ka 30.11.2019 üldkoosoleku protokollist nähtub, et liikmetele anti võimalus tasuda täiendavaid sissemakseid, et vältida olukorda, kus kostjal võib jääda puudu kinnistu omandamiseks vajaminevast rahast juhul, kui kõik liikmed enda sissemakseid tähtaegselt ei tasu.
29.Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et hagejate tähtaegselt tasumata jäänud sissemaksete tegemata jätmisel ei ole tegemist rikkumisega, mis kahjustas oluliselt ühingu tegevust. Tulenevalt sissemaksete suurusest oli tegemist kostja jaoks olulise summaga, mille tasumata jätmine ohustas kostja eesmärki omandada kinnistu.
30.Väär on kohtu järeldus, et hagejal II esines mõjuv põhjus tähtaja ületamiseks tulenevalt ema ja poja haigestumisest. Hageja II poolt kohtule esitatud tõenditest ei saa seda järeldada. Hageja II käitumine oli kostja suhtes hea usu põhimõtte vastane ning tegemist on kostja liikmete kohustuste rikkumisega.
Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hagejad paluvad jätta kaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kohus tuvastas kostja juhatuse 28.03.2020 otsuste tühisuse hagejate liikmete hulgast väljaarvamist puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagid otsuste osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Maakohtu otsus jääb muutmata menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
33.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas asja lahendamisel ebaõigesti HÜS sätteid ja asi oleks tulnud lahendada MTÜS sätete alusel. Kuigi ka maakohus arutles otsuses selle üle, milline võiks olla asja lahendamise tulemus, kui HÜS kostja suhtes ei kohaldu ja asja saaks lahendada MTÜS sätete alusel, jäi kohus otsuse p-s 16 selle juurde, et kohaldab HÜS sätteid.
34.HÜS § 1 lg 1 järgi on hooneühistu tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Hagejad tõid maakohtu menetluses välja, et vaidlusaluse kinnistu näol oli tegemist munitsipaalmaaga, mis oli kostja kasutuses 23.12.2010 Jõelähtme valla ja kostja vahel sõlmitud rendilepingu nr 4-8/47 alusel ja mis lõpetati 01.04.2020 (tlk 76). Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud ja tugineb apellatsioonkaebuses samuti sellele, et vaidlusalusel ajal oli kinnistu kostja kasutuses rendilepingu alusel. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et liikmesus aiandusseltsis andis liikmetele õiguse kasutada enda huvides kindlat osa maatükist, s.o teatud numbriga maakrunti, mille piire ei olnud ametlikult kindlaks määratud eelkõige aiandussaaduste kasvatamiseks. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et osadel liikmete kasutuses olevatel kruntidel on nende enda ehitatud väikeste mõõtmetega kergehitised, nt hageja I krundil suvemaja, saun, kasvuhoone ja puukuur ning hageja II krundil suvemaja koos veranda ja tööriistakuuriga, 2 kasvuhoonet ja puurkaev (tlk 76).
35.HÜS § 1 lg-s 1 sätestatud hooneühistu definitsiooni järgi seisneb hooneühistu liikmete majandustegevus kinnisasja või selle osaks oleva hoone omamises ja valitsemises. Seejuures on aktiivne tegevus eelkõige omandi valitsemine. Omandi valitsemine seisneb eelkõige hooneühistu omandis oleva kinnisasja koos sellel oleva hoone üldkasutatavate osade korrashoidmises ning selleks vajalike kulutuste tegemise otsustamises ja rahaliste vahendite kogumises (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-4-1-25-09, p 26). Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid teha järeldust selle kohta, et kostja liikmete majandustegevuseks on hoonete omamine ja valitsemine. Kostja põhikirja p.1.4. kohaselt on ühingu eesmärgiks aiandusmaade haldamine, harimine, rentimine ühingu liikmetele, aiandussaaduste kasvatamine ühingu liikmetele ja mahepõllumajanduse propageerimine. Asja materjali alusel ei saa teha järeldust, et kostjal oli või on õigus ja kohustus korraldada kinnistul hoonete haldamist ja kasutamist liikmete poolt. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu kohaldatud HÜS § 20 lg 1 on rakendussäte, mis reguleerib hooneühistute asutamist alates HÜS jõustumisest, mis ei ole asjakohane isegi siis, kui asja oleks saanud lahendada HÜS sätete alusel. Eeltoodut arvestades rahuldas maakohus hagi ebaõigesti HÜS 12 lg 1 alusel, leides, et vaidlustatud juhatuse otsus on
vastu võetud selleks õiguslikku pädevust mitteomava organi poolt, mistõttu see on TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine.
36.Apellatsioonkaebuses tugines kostja sellele, et maakohus ei täitnud selgitamiskohustust ja kohtu selgitustest jäi talle ebaselgeks, millised asjaolud omavad asja lahendamisel tähtsust ja mida ta peab konkreetselt tõendama. Vastuseks eeltoodule märgib ringkonnakohus järgmist.
37.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kohtul oli TsMS § 5 lg 3 teise lause järgi kohustus selgitada ise välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ja tõendid. Kostja jätab tähelepanuta, et selline kohustus on kohtul eelnimetatud sätte alusel üksnes seaduses ettenähtud juhul, mitte iga hagi menetlemisel. TsMS järgi kehtib uurimispõhimõte hagita menetluses ja mingil määral ka hagimenetluses perekonnaasjades. Antud juhul ei ole sellise asjaga tegemist ja kehtib võistleva menetluse põhimõte.
38.TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Seega on hagimenetluses asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb. Pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Samuti peab pool suutma iga tõendi kohta ära näidata, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Kohus ei või ise tõenditest asjaolusid otsida (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-141-13, p 17).
39.Maakohus selgitas 23.09.2020 kirjas, et 28.03.2020 otsusest ei nähtu, kuidas on hagejad 30.11.2020 üldkoosoleku otsust rikkunud. Kohus selgitas, et kui kostja soovib tugineda otsuse kehtivusele, peab ta rikkumise asjaolusid selgitama ja tõendama ning kirjeldama vaidlustatud otsuses kajastatud faktiliste asjaolude mõju vaidluse lahendamisele. Seega oli kostjale, keda esindas kohtumenetluses õigusteadmistega isik, asja lahendamiseks vajalike asjaolude esitamise ja nende tõendamise kohustus teada.
40.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas vaidlusalune kostja juhatuse 28.03.2020 otsus, millega hagejad arvati kostja liikmete hulgast välja, on hagiavaldustes toodud asjaoludel kehtetu vastuolu tõttu seaduse või põhikirjaga.
41.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et 30.11.2019 otsustas üldkoosolek p 3.3 all, et kostja liikmetel tuleb tasuda Lõunapilpa kinnistu ostuhinna osa juhatuse poolt esitatavate arvete alusel kostja arveldusarvele 17. jaanuariks 2020 (otsus tlk 89). Juhatuse 28.03.2020 otsusega (p 2.2) arvati hagejad liikmete hulgast välja põhjendusega, et nad ei täitnud 30.11.2020 üldkoosoleku otsust, millega rikkusid põhikirja p-te 2.9 ja 3.3 (tlk 17).
42.Hageja I tugines hagiavalduses sellele, et ta ei viibinud kostja 30.11.2019 üldkoosolekul, kus otsustati kinnisasjade väljaostmiseks raha tasumise tähtaeg. Seega ei olnud ta maksekohustuse täitmise tähtajast teadlik. Hageja II tugines sellele, et ta hilines raha tasumisega seetõttu, et oli hõivatud haigestunud ema ja poja eest hoolitsemisega. Kostja tugines hagidele vastuväiteid esitades ainult sellele, et hagejad ei täitnud kostja juhtorgani otsust (30.11.2019 üldkoosoleku otsus), mis oli hagejate põhikirjajärgne kohustus (tlk-d 29 pöördel, 84 pöördel ja 93 pöördel). Muid vastuväiteid kostja maakohtu menetluses ei esitanud ja asjaolusid esile ei toonud.
43.MTÜS § 16 lg 1 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Kostja põhikirja p 2.9 kohaselt võidakse ühingu liige ühingust välja arvata, kui ta ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu või sisseastumismaksu, rikub korduvalt ühingu põhikirja või kahjustab ühingu tegevust
olulisel määral või on esitanud ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane (tlk 14). Kostja ei põhjendanud hagidele vastates, millisele eelnimetatud alusele tuginedes üldkoosolek vaidlusaluse otsuse tegi, kuid vastusest võib järeldada, et selleks oli põhikirja rikkumine. Samas peab põhikirja järgi olema selline rikkumine korduv. Kostja ei ole põhikirja korduvale rikkumisele tuginenud. Seega ei saanud kostja põhikirja p 2.9 alusel hagejaid oma liikmete hulgast välja arvata.
44.MTÜS § 16 lg 2 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
45.Mittetulundusühingu liikme ühingust väljaarvamise õigustamiseks peavad ringkonnakohtu arvates olema mõjuvad põhjused, mis esmajoones takistavad ühingu edasist tegutsemist. Üldjuhul peaks väljaarvamine kõne alla tulema, kui ühingu liige rikub oluliselt kohustusi ja muude vahenditega ei saa kohustuse täitmist tagada või kui kohustuste täitmata jätmisega on ühingut oluliselt kahjustatud. Nii ei saa ringkonnakohtu arvates ka MTÜS § 16 lg 2 alusel toimunud liikme ühingust väljaarvamise õiguspärasuse hindamisel piirduda üksnes selle vormilise küljega. Ühingust väljaarvamine peab olema ka sisuliselt põhjendatud.
46.Kostja ei tuginenud hagidele vastuväiteid esitades sellele, et hagejad oleks ühingut olulisel määral kahjustanud. Seega tuleb asja lahendamiseks kontrollida, kas kostjad jätsid täitmata põhikirjasätted ja mil viisil avaldas hagejate rikkumine mõju kostja tegevusele.
47.Kostja põhikirja p-s 3.3, mille alusel tehti otsus hagejate väljaarvamise kohta, on sätestatud ühingu liikme kohustused täita põhikirja nõudeid ja ühingu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid ning tasuda õigeaegselt makseid ühingu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal.
48.Maakohtus ei olnud vaidluse all asjaolu, et hageja I 30.11.2019 üldkoosolekul ei osalenud. Kostja ei toonud maakohtus välja asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, millal ja mil viisil teatati hagejale I sellel koosolekul vastu võetud otsustest ning millal ja kuidas edastati hagejale I arve, mille alusel tal tuli kostjale tasuda kinnistu ostuhinna osa (otsuse p 3.3). Kuna hageja väitel ei olnud ta maksekohustuse täitmise tähtajast teadlik ja kostja maakohtu menetluses vastupidist ei väitnud, rääkimata tõendamisest, ei saa teha järeldust selle kohta, et hageja I rikkus põhikirjajärgset kohustust täita üldkoosoleku otsust. Seega on kostja juhatuse 28.03.2020 otsus hageja I kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta seaduses ja põhikirjas sätestatud aluste puudumise tõttu kehtetu.
49.Hageja II osales 30.11.2019 üldkoosolekul ja oli makse tasumise kohustusest ja tähtajast teadlik, kuid ta põhjendas raha tasumisega hilinemist sellega, et oli praktiliselt terve jaanuarikuu hõivatud raskelt haigestunud ema ja poja eest hoolitsemisega ning raha maksmise kohustus ununes (tlk 45). Eeltoodu tõendamiseks esitas hageja II haiglaarved (tlk 48, 49). Kostja neid asjaolusid ja tõendeid ei vaidlustanud. Hageja II küll ei täitnud raha tasumise kohustust üldkoosoleku otsuses märgitud tähtajaks, kuid kostja oleks võinud saata hagejale II meeldetuletuse või anda talle täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 114 lg 1) ja hoiatada, et raha tasumata jätmise korral võib kostja arvata ta oma liikmete hulgast välja. Kostja ei väitnud maakohtus, et ta seda tegi. Kuigi hageja II oli perekonnaliikmete tõttu keerulises olukorras, puudub alus arvata, et ta oleks jätnud oma kohustuse eelkirjeldatud kostja käitumise korral täitmata.
50.Mittetulundusühingu suhe oma liikmetega on seadusega reguleeritud ning sellele kohalduvad mh TsÜS § 32 (juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu
põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve), § 138 lg 1 (õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus) ning VÕS § 6 (võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (lg 1); võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (lg 2), (vt ka Riigikohtu lahendit nr 2-16-9905, p 14). Seega tuleb hagide lahendamisel hinnata ka seda, kas kostja juhatuse 28.03.2020 otsuse tegemisel on arvestatud hea usu põhimõttega, sh kas hagejate väljaarvamine oli sisuliselt õigustatud ja mõistlik.
51.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et hageja I teavitas 21.01.2020 kostjat krundi väljaostmise soovist ja tasus makse 11.03.2020, hageja II teavitas kostjat krundi väljaostmise soovist 18.02.2020 ja tasus makse 26.03.2020. Seega tasusid mõlemad hagejad kinnistu osade eest enne nende kostja liikmete hulgast väljaarvamist, s.t nad arvati kostja liikmete hulgast välja ajal, mil nende rikkumine, s.o maksekohustuse täitmata jätmine oli kõrvaldatud. Kostja ei toonud maakohtu menetluses välja ühtegi asjaolu, mis võimaldaks teha järeldusi selle kohta, et hilinemine maksete tasumisega oli sedavõrd raske rikkumine, mis õigustab hagejate ühingust väljaarvamist kui äärmusliku meetme rakendamist.
52.Hea usu põhimõtte järgimise kohustus juriidilise isiku puhul tähendab muu hulgas juriidilise isiku poolt liikmetele nende jaoks tähtsust omava informatsiooni andmise kohustust. Samuti seondub hea usu põhimõtte järgimise kohustusega liikmete võrdse kohtlemise põhimõte. Ringkonnakohtu hinnangul kostja eeltoodut ei järginud.
53.Kostja 30.11.2019 üldkoosolekul võeti vastu otsused Lõunapilpa kinnistu osa ostmise kohta Jõelähtme vallalt hinnaga 594 369,21 eurot, ostmisega kaasnevate kulutuste kandmise, liikmete kasutuses oleva maa ühe ruutmeetri maa maksumuse ja tasumise tähtaja (17.01.2020) kohta. Üldkoosolekul ei tehtud otsust nende liikmete väljaarvamise kohta, kes tähtajaks oma osa eest kostjale ei tasu. Selle otsuse tegi kostja juhatus 17.01.2020, s.o enne tasumise tähtaja möödumist. Samuti otsustas juhatus, et ühingust väljaarvatud liikmete krundid antakse üle teistele ühingu liikmetele väljamaksmiseks. Hagejaid väljaarvatud isikute nimekirjas ei olnud (tlk 6).
54.Kostja 11.03.2020 kirjaga A. Kle on tõendatud, et viimane kandis 17.01.2020 vastavalt suulisele kokkuleppele kostja juhatuse liikmetega kostja arvele raha hageja II kasutuses olnud krundi nr 362 omandamiseks (tlk 54). Ka hageja I tugines hagiavalduses sellele, et tema kasutuses olnud krundi nr 410 müük N. Ale otsustati juhatuse liikme Y. S ettepanekul. Mõlema hageja hagiavalduses toodud asjaoludest järeldub, et nende kasutuses olnud maa müümist juhatuse poolt välja valitud isikutele valmistati ette ja müük toimus enne 17.01.2020 juhatuse koosoleku toimumist. Kostja eeltoodule vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest ja tõenditest teha järelduse, et kostja varjas hagejate ees nende jaoks olulist informatsiooni ja eelistas teatud kostja liikmeid hagejatele. Seega isegi juhul, kui hageja I osas ei oleks olnud käesoleva otsuse p-s 48 märgitud asjaolusid tema väljaarvamise kohta tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks, rikkus kostja mõlema hageja suhtes hea usu põhimõtet. Seetõttu ei kohalda ringkonnakohus MTÜS § 16 lg-t 2 ja rahuldab eeltoodud asjaoludel hagid vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
55.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud asjaolud ja väited hagejate poolt kostja tegevuse olulise kahjustamise, hagejale I 30.11.2019 üldkoosoleku otsuse teatavaks tegemise ja mitmel korral tasumiskohustuse täitmise tähtajast teavitamise ning hageja II võimaluse kohta tasuda kinnistu osa eest enne perekonnaliikmete haigestumist. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus on selgitamiskohustust täitnud ja muid põhjendusi kostja uute
asjaolude esitamise kohta ei esitanud, ringkonnakohus nendega asja lahendamisel ei arvesta.
56.Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, rahuldatakse hagejate hagid teisel õiguslikul alusel. Maakohtu otsus jääb muutmata menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
57.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kuluna õigusabikulud suurusega 200 eurot kummagi hageja kasuks. Hagejate esindajal kulus apellatsioonkaebusega tutvumisele, selle analüüsimisele, hagejatele tutvustamisele, kohtuistungiks ettevalmistumisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 5 tundi (kummagi hageja kohta 2,5 tundi). Esindaja tunnitasu suurus on 80 eurot.
58.Kostja leidis, et hagejate esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Vajalik ajakulu ei saa olla suurem kui 3 tundi ja põhjendatud õigusabikulude suurus on kokku 240 eurot (80 eurot x 3 tundi), s.o 120 eurot kummagi hageja kohta.
59.Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate taotluses märgitud toimingud ja nende tegemisele kulunud aeg hagejate õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Sama suur toimingute tegemise ajakulu oli apellatsioonimenetluses ka kostja esindajal. Hagejate esindaja tunnihind 80 eurot on mõistliku suurusega. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejatele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud taotletud suuruses.
60.TsMS § 654 lg 22 kohaselt märgib ringkonnakohus kohtuotsuse tervikresolutsioonis kostjalt hagejate kasuks kahes kohtuastmes välja mõistetud menetluskulude suuruse ühe summana. Hageja I osas on selleks 1000 eurot (maakohtus 800 eurot + ringkonnakohtus 200 eurot) ning hageja II osas 950 eurot (maakohtus 750 eurot + ringkonnakohtus 200 eurot). (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.