4.Välja mõista Aiandusühistult TABU M.P. kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku summas 998,00 eurot (üheksasada üheksakümmend kaheksa eurot, sh riigilõivud 350 eurot ja kulutused lepingulisele esindajale summas 648 eurot).
5.Pärnu Maakohtu 01.10.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine asjas jääb jõusse TsMS § 386 lg 4 alusel. Hagi tagamise tühistamiseks tuleb poolel esitada vastav taotlus. Edasikaebamise kord Lk 1 / 7
2-20-14291 Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.M.P., kes on mittetulundusühingu Aiandusühistu TABU liige, esitas 30.09.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse OÜ Aiandusühistu TABU vastu 27.07.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, kuna üldkoosoleku kokku kutsumise korda on rikutud. Lisaks taotles hageja hagi tagamise korras kinnistule keelumärke seadmist kuni kohtumenetluse lõpuni. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 01.10.2021 määrusega.
1.1.Hagiavalduse asjaolude kohaselt 27.07.2020 tegi kostja poolt üldkoosolekuna kokku kutsutud koosolek otsuse, millega lubas juhatusel võõrandada osa ühistule (kostjale) kuuluvast maast hinnaga 1 euro ruutmeetri eest. Hageja koosolekul ei osalenud, sest hagejale koosoleku teadet ei saadetud. Kinnisasja võõrandamise otsuse tegemine nõuab kostja põhikirja p 4.20 (lisatud) alusel kostja üldkoosoleku otsust.
1.2.Kostjale kuulub üks kinnistu - registriosa number xxxxxxxxxxxx asukohaga Soomra Külas, Pärnu linnas. Sellest kinnistust plaanib kostja osa võõrandada. Tegemist on ühistu üldmaaga. Tulenevalt kostja edastatud üldkoosoleku protokollist kavatsetakse sinna rajada tõllakuuri. Hageja leiab, et ühistu alal on suvilad ja suvilate vahele ei sobi tõllakuur. Maa müügi korral väheneb põhjendamatult ühistu vara, kuna võõrandatakse ilmselgelt alla turuhinna.
1.3.Kostja esitas hagejale vaidlustatava koosoleku otsusena allkirjastamata väljavõtte protokollist, mille järgi oli 27.07.2021 koosolekul kohal 20 ühistu liiget 27-st ning päevakorra 2. punktina oli arutusel T. avaldus maa ostmiseks - tühjana seisev ja hooldamata maatükk kiige platsi juures pindalaga umbes kuni 2000 rm. Protokolli järgi otsustati maatüki hinnaks määrata 1€ rm. Kõik kulud seoses maa müügi vormistamise ja mõõtmisega kannab ostja. Hääletus tulemus: poolt 18, vastu 2. Otsus vastu võetud. Volitada juhatust ostumüügi tehingut läbi viima. Hääletus tulemus: poolt 18, vastu 2, otsus vastu võetud.
1.4.Hageja andmetel üldkoosoleku toimumisest ühistu liikmetele teadet ei saadetud. Tulenevalt MTÜS § 20 lg 7 jt peab üldkoosoleku teade olema kirjalik ja selle peab liikmetele saatma. Kostja juhatuse väitel koosoleku teadet ei saadetud, vaid teade oli väidetavalt mingil tahvlil ühistu territooriumil. Sellist koosoleku teate edastamise korda ei ole seaduse ega ühistu põhikirja alusel lubatud. Mittetulundusühingute seadus sätestab rea nõudeid üldkoosoleku teatele ning sätestab ka otse, et teade tuleb liikmetele saata. Saatmisena saab tõlgendada teate saatmist e-posti teel või kirjaga. Kostja juhatuse liige tunnistas, et koosoleku teadet ei saadetud. Kostja juhatuse liige on hageja esindajale e-kirjas teatanud, et koosoleku kokkukutsumise teadet liikmetele ei saadetud, vaid see üksnes pandi tahvlil üles. Kostja juhatuse liige oli seisukohal, et hageja sõitis sellest teatest lihtsalt mööda ja ei pannud seda tähele. Samuti avaldas kostja juhatuse liige, et sellise teatamisviisi tõttu võivad kõik üldkoosoleku otsused tühised olla. Koos selle e-kirjaga esitati allkirjastamata Word vormingus koosoleku otsuse väljavõte ning jpg koopia (lisatud) koosolekul osalenute nimekirjaga. Nimekirjas on kuupäev, mis ei haaku ei koosoleku toimumise päeva, kuu ega aastaga, samuti ei klapi selle 21 kohalolnut koosoleku protokollis esitatuga. Seetõttu ei ole antud dokument usaldusväärne, selle põhjal ei ole aru saada, missuguse koosoleku kohta see on koostatud.
1.5.Hageja leiab, et 27.07.2020 koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on tühised kõik koosolekul tehtud otsused, seega tuleb MTÜS § 20 ja § 241 lg 1 alusel tuvastada kõigi otsuste tühisus. Hageja leiab, et tühisuse alus on esiteks see, et üldkoosoleku teadet ei saadetud hagejale ega teistele kostja liikmetele. Teiseks on vaidlustatud otsused seadusevastased muudel alustel, mida saab täpsustada pärast hageja poolt täiendavalt väljanõutud tõendite saamist. Hageja palub tuvastada Aiandusühistu TABU 27.07.2020 üldkoosoleku kõigi otsuste tühisus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Lk 2 / 7
2-20-14291 Kostja kirjalikud vastuväited hagile
2.Kostja 13.10.2020 kirjalikus vastuses kohtule hagi ei tunnista ning arvab, et 27.06.2020 aasta üldkoosolek ja selle käigus vastu võetud otsused on seaduspärased järgmiste põhjendustega:
2.1.Kostja on teatanud ühistu liikmetele koosoleku kokkukutsumisest ühistu territooriumil oleva teadetetahvli kaudu kaks nädalat varem, kuna see on aastaid sedasi toiminud. Mitte kunagi ei ole soovinud ükski ühistu liige, et talle oleks pidanud kuidagi teisiti koosoleku kutseid saatma (väike kogukond ja kõik tunnevad kõiki ning koosoleku toimumisest on alati teada saadud). Hageja on ammune ühistu liige ja ei ole kordagi ühistule oma kontaktandmeid avaldanud, kuhu võinuks talle saata ühistu koosoleku toimumise kutseid ja protokolle. Heauskse ühistu liikmena ja kohtusse pöördujana oleks hageja pidanud esmalt pöörduma ühistu juhatuse poole ning esitama oma kontaktandmed, et kostja oleks saanud oma seadusest tulenevat kohustust täita, mitte pöörduma kohtusse, kui talle mõni otsus ei meeldi.
2.2.Hageja väide ei ole tõene, et üldkoosolek toimus 27.07.2020.a. ning et kostja oleks justkui saatnud sellest koosolekust väljavõtte. Kostja on hageja küsimustele 10.07.2020.a. vastanud (vt. lisa 2) ja saatnud 27.06.2020.a. üldkoosoleku väljavõtte punktist 2. Ekslikult on kostja kirjutanud 27.07.2020 üldkoosoleku toimumise ajaks. Kui see oleks siis toimunud, siis ei oleks saanud hageja kostjalt 07.07.2020 küsida koosoleku üldkoosoleku protokolli väljavõtet. Samuti oli osalejate nimekirja blankett vale kuupäevaga seetõttu, et see oli varasem blankett ning kuupäev oli muutmata, aga nimekiri kehtib siiski 27.06.2020 koosolekul osalejate kohta. Kostja vabandab segaduse tekitamise pärast.
2.3.27.06.2020 aasta üldkoosolekul vastu võetud päevakorra punkt 2 oli enamus ühistu liikmete tahe. Koosolekul osalejate nimekirja järgi kohal oli 20 liiget 27 liikmest, mis on märkimisväärne ülekaal. Otsuse poolt maa müümiseks T.le hääletas 18 liiget, mis on üle poole kogu ühistu liikmete arvust (27). Seega kostja arvab, et see, kui hageja ei ole võimaldanud kostjal seadust täita (hageja ei ole väljastanud kostjale kontaktandmeid), ei ole üldkoosoleku tühistamise põhjuseks.
2.4.Hageja heidab kostjale ette, et kostja müüb alla turuhinna maad, aga jätab märkimata, et tema enda kuur asub kaasomanike maapeal, milleks keegi ei ole nõusolekut andnud. Ühistu liikmed on otsustanud maad müüa 1 euro rm, siis ei saa see olla ebamõistlik hind. Kostja territoorium ongi elamumaa ja müüb ka selle maa eesmärgiga anda võimalus inimesel tegeleda ohutu hobiga, mitte äritegevusega. See, et keegi tegeleb mingite asjade taastamise ja säilitamisega, ei saa olla üldkoosoleku otsuste tühistamise aluseks. Kostja ei ole üldkoosoleku päevakorda muutnud vaid käsitlenud lihtsalt päevakorrapunkte teises järjestuses, mis ei ole koosoleku otsuste tühistamise aluseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kustutada kinnistusraamatust keelumärge hageja kasuks. Juhul, kui kohus leiab siiski, et tegemist on kehtetu üldkoosolekuga, siis palun kohtukulud jätta poolte endi kanda, kuna süü selles pole ühepoolne. Samuti on kostja ka nõus kutsuma kokku uue koosoleku, samade päevakorra punktide arutamiseks, kuid kostja soovib ka hageja e posti aadressi, et asjaajamine oleks kiire ja saaks tagada ka kostja poolse seaduse täitmise. Menetluse käik
3.Hageja esitas 22.10.2020 kirjaliku arvamuse hagi vastuse kohta, mille kohaselt Kostja on sisuliselt hagi tunnistanud. Kostja kinnitas, et ei ole koosoleku teadet liikmetele saatnud. Ühistu värava juures ei ole teadete tahvlit. Seega ei ole kostja tõendanud, et teade oli teadete tahvlil, teadete tahvlit ühistul ei ole. Ühistu põhikirjas pole korda, et sellisel viisil võiks koosolekust teatada. Kostja vastuses on viide, et koosolekute kokkukutsumine on juba aastaid sedasi toimunud ning, et kõik ühistuliikmed tunnevad kõiki teisi ühistu liikmeid. See ei vasta tõele. Ühistu eelneva juhi, pr. Tähiste ajal toimetati üldkoosoleku kutsumise teated isiklikult kätte või jäeti suvila ukse vahele ja hiljem uuriti, kas on kätte saadud. Hageja ei tunne valdavat osa teisi ühistu liikmeid, kostja esitab valeväiteid, nagu teaks kõik liikmed teineteist. Hageja ei tunne enamust ühistu liikmetest. Samas on hageja aastaringselt praktiliselt iga nädalavahetusel suvilas, kuna hoolitseb Lk 3 / 7
2-20-14291 aia eest. Seega ei oleks kostja esindajal vähimagi kontaktisoovi puhul mingit probleemi hagejaga suhtlemiseks. Hageja kontakte ei ole raske leida internetist või küsida temalt otse. Ühistu peab tagama, et tal on enda liikmete andmed ja võimalus liikmetele koosoleku teateid ja vajadusel ka arveid saata. Mis viimast puudutab, siis raha tasumise soovi korral on suudetud liikmetele sellest kas teade saata või see otse edasi öelda. Tuleb arvestada asjaoluga, et see osa ühistu maast, mida sooviti võõrandada, piirneb hageja ja veel paari ühistu liikme maaga ning puudutab neid otse, mitte teisi. Otseselt müügist mõjutatud liikmed on vastu võõrandamisele. Kostja koosoleku teadet ei saatnud. Ühistu liikmetel ei olnud mõistlikku võimalust koosolekust ja selle päevakorrast teada saamiseks ja sellega seoses on kõik koosolekul tehtud otsused tühised.
4.Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagi täiendustele vastu, selgitades, et koosoleku teated on igal aastal üles riputatud ajutistele teadetetahvlitele, neoonäärtega värvitud, et jääks paremini silma. Peale koosoleku toimumist on ka teadetetahvlid eemaldatud. Teadetetahvli info põhjal on ka 2020 aasta üldkoosolekul osalenud 20 liiget ja teatavasti vähemalt 26 liiget on olnud koosoleku toimumisest teadlikud, mida eeldame ka hageja kohta. Seega kostja arvates, 2020 aasta koosoleku kokkukutsumise teade ja selle levitamine ajutise teadetetahvli kasutamise abil, on piisavalt usaldusväärne ja nõue, kirjalikult teatamine ka täidetud. Mistõttu palub kohtul tõend „Koosolek 2020 kokku kutsumine“ menetlusse võtta. Kostjal ei lange kohustust, taga ajada, ühistu liikmete kontaktandmeid läbi google otsingumootori või midagi taolist. See ei ole pigem seaduspärane tegevus ja võib eksitada. Tavaliselt, kui keegi leiab et tema ei ole esitanud oma kontaktandmeid juhatusele ja see tekitab probleeme, siis peab huvitatud isik esitama oma kontaktandmed juhatusele. Tänaseni on kõik ühistu liikmed rahul sellise koosoleku kokku kutsumisega ning juhatus on ka seda aktsepteerinud. Lisaks eelpooltoodule on 16.10.2020 aastal laekunud J. T. poolt maa ostu soovist loobumine (vt. lisa 1), mille tulemusel ei menetle juhatus maamüügist tulenevat. Kostja hagi ei tunnista ning arvab, et 27.06.2020 aasta üldkoosolek ja selle käigus vastu võetud otsused on seaduspärased
5.29.04.2021 määrusega kohus määras asja lahendamise poolte nõusolekul vastavalt TsMS § 403 kirjalikku menetlusse ning tegi pooltele veelkord ettepaneku jõuda kompromissile kuni 12.05.2021, eelmenetluse lõpp ja menetluskulude esitamise tähtaeg saabus 19.05.2021. 25.05.2021 e-kirjas kostja seaduslik esindaja I. Liik teatas, et on hagejale 11.05.2021 e-kirjas tunnistanud oma viga ja avaldanud nõusolekut ülkoosoleku otsused tühistada, kuid hageja ei ole kirjale reageerinnud ega ole tal ilmselt huvi asja kokkuleppega lõpetada. Hageja kohtule midagi esitanud ei ole. Kuna pooled jäid oma seisukohtadele ja kohtu antud tähtaja jooksul asjas kompromissile ei ole jõudnud, lahendab kohus kirjalikus menetluses asja sisuliselt. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas
6.Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg.1 kohaselt mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks v. põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜS § 20 lg 1 ja 2 kohaselt kutsub mittetulundusühingu üldkoosoleku kokku juhatus, kusjuures juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
7.1.Kostja Aiandusühistu TABU (registrikood 80098835) on äriregistri andmetel õigusliku vormi poolest tavaline mittetulundusühing aadressiga Tabu ühistu 10, 88305 Soomra küla, Pärnu linn, Lk 4 / 7
2-20-14291 Pärnu maakond. Aiandusühistul oli hagi esitamise ajal septembris 2020 ja on käesoleval ajal registri andmetel 3-liikmeline juhatus, kellest iseseisva esindusõiguse alusel on kohtule kostja seadusliku esindajana vastanud juhatuse lige Illimar Liik. Pooltel ei ole vaidlust asjaolus, et hageja M.P. on Aiandusühistu TABU liige.
7.2.Hagiavaldusele lisatud kinnistusraamatu väljatrükist nähtuvalt Aiandusühistule Tabu kuulub kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxxxxxxx , asukohaga Tabu ühistu, Soomra küla, Pärnu linn. Aiandusühistu TABU põhikirjast (kinnitatud 13.02.1999) punktist 4.20 nähtuvalt juhatus võib ühistu kinnisasja võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsuse alusel ja tingimustel. Sama põhimõte tuleneb MTÜS § 27 lg 4. Seega oli aiandusühistule kuuluva maa võõrandamise otsustamiseks vajalik kokku kutsuda aiandusühistu liikmete üldkoosolek.
7.3.Üldkoosoleku õige kuupäeva tuvastamine. Poolte väidete vastuolude tõttu, kuivõrd hageja märgib üldkoosoleku ajaks 27.07.2020 ning kostja oma vastuses kinnitab, et üldkoosolek toimus 27.06.2020, kohus leiab, et nõude õigeks lahendamiseks on esmalt vajalik kindlaks teha vaidlusaluse üldkoosoleku õige kuupäev. Hagiavalduses vaidlustab hageja 27.07.2020 üldkoosolekut, lisades hagiavaldusele järgmised tõendid: 1) foto Aiandusühistu Tabu üldkoosoleku kohaloleku kontrollimise lehest, millel on kuupäev 22.06.2020 (trükitud nr 2019 käsitsi parandatud numbriks 2020); 2) väljatrükk 07.07.2020 – 10.07.2020 toimunud elektroonilise kirjavahetusest kostja juhatuse liikme Illimar Liigiga, 3) kostja poolt hagejale esitatud fail pealkirjaga „Viktori väljavõte.odt“, sisuga „Väljavõte Aiandusühistu TABU üldkoosoleku 27. juuli 2020.a protokollist“. Kostja oma vastuses kinnitab, et 22.06.2020 kuupäev kohaloleku kontroll-lehel ja 27.07.2020 kuupäev protokolli väljavõttes on kirjavead ning vaidlusalune üldkoosolek kutsuti kokku 27. juuniks 2020.a ja ka toimus 27.06.2020. Kostja vastusele on tõenditena lisatud: 1) üldkoosoleku protokolli täistekst kuupäevaga 27. juuni 2020 ning 2) pdfformaadis fail koosoleku teatest, millele on märgitud, et „27. juunil kell 11-00 kiige platsil toimub Tabu ühistu üldkoosolek. Päevakorras: 1. 2019.a majandusaasta aruanne, 2. Uue juhatuse valimine, 3. Maa müük, 4. jooksvad küsimused. Hageja ei ole sellele kostja väitele vastu vaielnud. Kohus nõustub kostjaga selles, et poolte 07.-10.07.2020 elektroonilist kirjavahetust arvestades ei saanud üldkoosolek toimuda 27.07.2020, nagu on kirjas hagiavalduse algses nõudes, vaid lähtudes kostja esitatud andmetest, hageja vastuväidete puudumisel tuleb hageja nõude lahendamisel vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise kuupäevaks lugeda 27.06.2020.a.
8.MTÜS § 21 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 20 sätestab üldkoosoleku kokkukutsumise regulatsiooni, sh lõigetes 5-7 on sätestatud, et (5) üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega; (6) üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks; (7) kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. MTÜS § 241 lg 1 tulenevalt on üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama paragrahvi lg 2-3 sätestab, et otsuse tühisusele võib Lk 5 / 7
2-20-14291 kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega ning otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Riigikohus on 27. märtsil 2013 tsiviilasjas nr 3-2-116-13 tehtud otsuses selgitanud, et juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav, kusjuures tühisuse aluseks saab olla mõni MTÜS §-s 24.1 sätestatud puudus (p 12).
9.Hageja leiab hagiavalduses, et Aiandusühistu TABU 27.06.2020 üldkoosoleku kõik otsused on tühised, kuna üldkoosoleku toimumisest ühistu liikmetele teadet ei saadetud ja järelikult rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus nõustub hagejaga selles, et tulenevalt MTÜS § 20 lg 5-7 sisust eelduslikult peab üldkoosoleku teade (kutse) olema kirjalik ja selle peab liikmetele saatma. Samuti Aiandusühistu TABU kehtiva põhikirja punkt 4.5. ja 4.7 järgi juhatus peab üldkoosolekust ette teatama vähemalt seitse päeva ning üldkoosoleku kutses peab olema vähemalt näidatud koosoleku toimumise aeg, koht ning koosoleku päevakord. Kostja on nii oma vastuses kui ka hilisemas arvamuses tunnistanud, et koosoleku kutset liikmetele ei saadetud, vaid koosoleku teade pandi üles 2 nädalat enne koosolekut ajutiselt kostja territooriumile paigaldatud teadetetahvlile. Tõendamiseks on kostja esitanud üksnes pdf-faili kutse sisust, kuid puuduvad tõendid, kas ja kuidas koosoleku kutse tegelikult ühistu liikmetele edastati.
10.Seadus ega ka aiandusühistu enda põhikiri ei näe ette sellist koosoleku teate edastamise võimalust, et üldkoosoleku kutse pannakse välja õues asuvale teadete tahvlile. Selline teabe jagamine võib olla üksnes abistava iseloomuga ega saa olla samaväärne ühistu liikmetele posti v. e-posti teel kutsete saatmisega või asendada kutsete saatmist. Arvestades, et aiandusühistule kuuluva maa puhul on tegemist suvilate territooriumiga, kus ühistu liikmed igapäevaselt ei viibi, on sellisel viisil üldkoosoleku kutse edastamine ja ühistuliikme poolt kutse kätte saamine ülemäära juhuslik ja ebamõistlik (erinevalt nt korteriühistu puhul korterelamu trepikojas infostendile pandud teatest, kui selline viis on põhikirjaga eelnevalt kehtestatult lubatud). Kohus nõustub hagejaga selles, et kutse saatmine tähendab eeskätt ühistu liikmele teate saatmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, so e-posti teel või kirjaga, mitte teate ajutist väljapanekut aiandusühistu territooriumile.
11.Kostja põhjendab, et teadete tahvli abil on koosoleku kokkukutsumine toiminud aastaid ja leiab, et ei pea ise ühistuliikmete kontakte otsima ega neile eraldi kutseid saatma. Kohus selgitab, et põhikirja p. 2.13 järgi on juhatuse ülesandeks korraldada ühistu liikete arvestust. Arvestuse pidamine hõlmab ka ühistu liikmeks astunud isikutelt nende sidevahendite küsimist, mis võimaldavad juhatusel ühistuliikmega kontakti hoida, sh edastada teateid, sisse nõuda liikmemaksu jms. Kohtu hinnangul on mittetulundusühingu juhatus endast oleneva teinud juhul, kui on edastanud üldkoosoleku kutse mittetulundusühingu liikme poolt antud aadressile. Liikme enda kohustus aga on teatada aadressi ja sidevahendite muutumisest mittetulundusühingule, mille liige ta on.
12.Kuivõrd mittetulundusühingu üldkoosolekul osalemine on mittetulundusühingu liikme jaoks peamine viis oma õiguste teostamisel, on seadusandja ette näinud kõrgendatud nõuded üldkoosoleku kokkukutsumise korrale ning kokkukutsumise korra rikkumise puhuks ka raskema tagajärje - MTÜS § 241 lg 1 järgi on sellise üldkoosoleku otsused tühised. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et M.P. hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab, et Aiandusühistu TABU 27.06.2020 üldkoosoleku kõik otsused on tühised MTÜS § 241 lg 1 alusel, kuna üldkoosolek otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. 13 . MTÜS § 241 lg 4 kohaselt otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikeid 5–7. MTÜS § 24 lg 5 ja 6 kohaselt: (5) üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. (6) Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli Lk 6 / 7
2-20-14291 tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Kohtule teadaolevalt vaidlusaluse 27.06.2020 üldkoosoleku otsuste alusel registrikandeid ei ole tehtud.
14.Pärnu Maakohtu 01.10.2020 kohtumäärusega on kohaldatud käesolevas asjas hagi tagamist, millega seati kostjale kuuluvale Tabu ühistu kinnistule keelumärge hageja kasuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd hagi rahuldatakse, siis jääb hagi tagamine jõusse ning pooltel on õigus esitada vastav taotlus hagi tagamise tühistamiseks. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud kostja Aiandusühistu TABU kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivud summas 350 eurot (riigilõiv hagilt 300 eurot+ hagi tagamise avalduselt 50 eurot) , mis on vajalik ja vältimatu menetluskulu ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hagi tagamise taotluse kohus rahuldas. Hageja on esitanud hagiavaldusega koos menetluskulude nimekirja, mille järgi hageja kulutused lepingulisele esindajale on kokku 648 eurot, so tunnihindega 180€/tund ja töömahuga 3 tundi summas 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on seoses käesoleva menetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohuslane vastavalt TsMS § 176 lg.5 ja §174 lg.10. Tegemist on keskmiselt keeruka asjaga, milles hageja rohkem menetluskulusid ei ole küsinud, kui hagi koostamise eest. Kostja ei ole menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud menetluskulud 350 + 648 = 998 eurot.