Osaühingu Aktiva Finants hagi R. L.i vastu põhivõla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 141,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected]); Kostja: R. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi R. L.i vastu põhivõla ja viiviste nõudes.
2.Mõista R. L.ilt välja põhivõlgnevus 112 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
3.Mõista R. L.ilt välja sissenõutavaks muutunud viivised 21,01 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
4.Mõista R. L.ilt välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 112 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 30.10.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja ja M AS sõlmisid 13.12.2016 tähtajatu liikmelepingu. Kostja on lepingu allkirjastanud omakäeliselt. Liikmelepingu punkti 1 alusel oli kostjal õigus vastavalt tema poolt valitud treeningpaketiga külastada spordiklubisid ja kasutada spordiklubid pakutavaid teenuseid. Lepingu punkti 2 alusel väljastati kostjale personaalne elektrooniline liikmekaart. Lepingu punkti 4 kohaselt liikmelepingu sõlmimise eeldus on M AS kasuks tähtajatu limiidita e-arve püsimakse lepingu sõlmimine kostja poolt. E-arve püsimakse lepingu alusel debiteerib teenuseosutaja kostja kontolt liikmelepingust tulenevaid tasusid iga kuu 10. kuupäeval.
2.AS M loovutas 23.12.2019 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt VÕS § 168 lõikele 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Nimetatud tõendi – teatise nõude loovutamise kohta - on M AS kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS paragrahvis 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
3.VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Lepingu punktiga 6 võttis kostja endale kohustuse maksta liikmetasu olenemata sellest, kas ta spordiklubi faktiliselt külastab või mitte.
4.Vastavalt lepingule kohustus kostja tagama rahaliste vahendite olemasolu pangakontol, mis võimaldab M AS-l debiteerida kostja kontolt liikmelepingust tulenevaid tasusid. Kostja rikkus enda kohustust ega taganud piisavate rahaliste kohustuste olemasolu. M AS saatis ka iga kuu arved kostja e-postile. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Hagiavalduse esitamise seisuga kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 112 eurot.
5.Liikmelepingu p 1 järgi andis lepingu sõlmimine kostjale õiguse vastavalt treeningpaketiga seotud sissepääsuõigustele külastada M xxxx spordiklubi ning kasutada spordiklubi pakutavaid teenuseid. M AS lõi kostjale võimalused lepingus kokkulepitud teenuseid kasutada. Asjaolu, et kostja ei tarbinud lepingus nimetatud teenust, ei vabasta teda lepingust tulenevate kohustuste tasumisest. Lepingu p 5 järgi liikmelepingu sõlmimisel 1.-24. kuupäevani tuleb tasuda liikmetasu kuni jooksva kuu lõpuni. Lepingus on kokkulepitud liikmemaksu tasumistähtaeg iga kuu 10. kuupäev Seetõttu oli kostjal kohustus tasuda liikmetasu jooksva kuu eest 10. kuupäevaks. Kostja e-postiaadressile xxxx on hageja korduvalt saatnud maksemeeldetusi (8.11.2019, 24.08.2020).
6.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise
korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 21,01 eurot.
7.Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 112 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 21,01 eurot ja viivised alates 30.10.2020 kuni põhinõude summas 112 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja väidab hagis, et võlgnevus on tekkinud osutatud teenuste eest. Hageja poolt esitatud lepingust ning esitatud arvetest selgub, et nimetatud teenus oli spordiklubi ruumide ja seadmete kasutamine ning teenuse osutamise eest esitas teenusepakkuja ettemaksuarveid 30 päeva ette, ehk siis teenust osutati alles siis kui järgmise kuu arve oli tasutud. Tegemist on M spordiklubiga, kus sissepääs fikseeritakse kaardi või müüdava piletiga, kui klient ei ole teenuse eest maksnud, siis ei pääse klient ka teenust tarbima. Kuna kõikides M spordiklubides on teenindaja, kes jälgib klubi heakorda ja klientide liikumist, siis on hageja väide, nagu antud nõue oleks esitatud osutatud teenuste eest, vale. Kostja ei ole tarbinud arvetel esitatud ajavahemikus lepingus nimetatud teenuseid ning sellest tulenevalt ei ole kostjal kohustust tasuda hageja poolt nõutavat summat, kuna kostja ei ole hagis esitatud arvete eest kaupa/teenust saanud. Kostja kasutas M spordiklubi teenuseid viimane kord 2018. aasta aprilli kuus ning antud kuu eest oli kostja tasunud vastavalt lepingule ning ettemaksu arvele.
10.Hageja väidab oma hagis, et on korduvalt nõudnud kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist. Kostjale ei ole kahe aasta jooksul edastatud infot tekkinud võlgnevuse ega nõude üleandmise kohta. Esimene teave antud nõude kohta jõudis kostjani 10.10.2020 kui Pärnu Maakohtust tuli kostjale menetluspost. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Asjas puudub vaidlus, et kostja ja M AS sõlmisid 13.12.2016 tähtajatu liikmelepingu (dtl 24-25), mille punkti 1 alusel oli kostjal õigus vastavalt tema poolt valitud treeningpaketiga külastada spordiklubisid ja kasutada spordiklubid pakutavaid teenuseid. Lepingu punkti 2 alusel väljastati kostjale personaalne elektrooniline liikmekaart. Lepingu punkti 4 kohaselt oli liikmelepingu sõlmimise eeldus M ASi kasuks tähtajatu limiidita e-arve püsimakse lepingu sõlmimine kostja poolt. E-arve püsimakse lepingu alusel debiteerib teenuseosutaja kostja kontolt liikmelepingust tulenevaid tasusid iga kuu 10. kuupäeval. Vastavalt lepingule kohustus kostja tagama rahaliste vahendite olemasolu pangakontol, mis võimaldaks M AS-l debiteerida kostja kontolt liikmelepingust tulenevaid tasusid. Kostja ei taganud piisavate rahaliste
kohustuste olemasolu. AS M loovutas 23.12.2019 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
13.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 112 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 21,01 eurot ja viivised alates 30.10.2020 kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et kostja ei ole tegelikkuses pärast 2018. aasta aprilli M ASi teenuseid kasutanud.
14.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
15.Kostja kohustus M AS-iga sõlmitud lepingu alusel tasuma igakuiselt 56 eurot. Lepingu punkti 4 kohaselt pidi kostja tähtajatu limiidita e-arve püsimakse lepingu sõlmima ja võimaldama AS-il M igakuiselt debiteerida liikmelepingust tulenevad tasud. Asjas puudub vaidlus, et kostja on jätnud 10.06.2018 arve nr 18251144 summas 56 eurot ja 10.07.2018 arve nr 18286641 summas 56 eurot, kokku 112 euro osas vastava kohustuse täitmata. Kohus leiab, et selliselt toimides on kostja rikkunud VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud nõuet täita oma kohustust vastavalt sõlmitud lepingule.
16.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. M AS loovutas oma nõude hagejale ning saatis kostjale 23.12.2019 teatise (dtl 26) nõude loovutamise kohta. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb VÕS 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 alusel hagejale tagastada põhivõlgnevus, kuna kostja on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused täitmata, ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 112 eurot.
18.Seoses kostja vastuväidetaga, et kostja tegelikkuses ei kasutanud pärast 2018. aasta aprilli M ASi teenuseid, märgib kohus, et nähtuvalt M ASi ja kostja vahel sõlmitud lepingu punktist 6 on liikmetasu maksime kohustuslik olenemata sellest, kas kostja spordiklubi faktiliselt kasutas või mitte. Seega on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud, et ta nõustub kohustusega tasuda liikmemaksu ka siis, kui ta tegelikkuses spordiklubi pakutavaid teenuseid ei kasuta. Samuti märgib kohus, et nähtuvalt M ASi ja kostja vahel sõlmitud lepingust kohustus M AS võimaldama kostjale külastada valitud spordiklubisid ja kasutada spordiklubides pakutavaid teenuseid ning kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et M AS oleks oma kohustusi rikkunud. Kostja ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks M ASiga sõlmitud lepingu lõpetanud.
19.Täiendavalt on kostja esitanud vastuväite, et hageja ei ole enne kohtumenetlusest kostjalt nõudnud lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja vastuväide on põhjendamatu, kuna nähtuvalt 08.11.2019 e-kirjast (dtl 60) on M AS kostjale edastanud võlateatise samale e-posti aadressile, mida kostja ka antud kohtumenetluses kasutab (xxxx). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväited on põhjendamatud.
20.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on kostja oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud, seega on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates viivitusse jäämisest, s.o arvel nimetatud maksetähtaja möödumisest kuni hagiavalduse esitamiseni, mis oli 29.10.2020. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 29.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 21,01 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud alltoodud tabelis. Arve nr
Võla summa
18251144 18286641
Võlgnevusse Viivitatud Viivise jäämine päevade määr aastas 11.06.2018
8% 11.07.2018
8%
Viivise määr päevas 0,021918% 0,021918%
Viivise summa 10,69 10,32
21.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 112 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 141,97 eurot. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.