Aktiva Finance Group OÜ hagi B.N-i väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
983 eurot 61 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
vastu võla
Kostja B.N (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista B.N-ilt Aktiva Finance Group OÜ välja 303 eurot 78 senti (põhivõlg 268 eurot 49 senti, intressid 4 eurot 24 senti ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 31 eurot 5 senti).
3.Mõista B.N-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (268 eurot 49 senti) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates
13.septembrist 2025 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 268 eurot 49 senti.
Jätta menetluskulud 33% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
ulatuses
B.N-i
kanda
ja
67%
ulatuses
5.Mõista B.N-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 252 eurot 45 senti.
6.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb B.N-il tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vaidlustatav. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist (TsMS § 632 lg 1). Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 8. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagi B.Ni(kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 698 eurot 19 senti, intressid 44 eurot 97 senti, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 61 eurot 51 senti ja viivise põhivõlalt alates 9. jaanuarist 2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg s teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (võlausaldaja) ja kostja 12. detsembril 2021 Säästukaart Pluss lepingu nr CNT00000127678, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Kostja kasutas krediiti kokku summas 1076 eurot 49 senti ja tegi tagasimakseid summas 378 eurot 30 senti. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja tegi viimase tagasimakse 14. aprillil 2024 märtsikuu osamakse katteks. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja 28. juunil 2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks VÕS § 416 lg 1 alusel. Võlausaldaja saatis 30.juulil 2024 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlga ka täiendava tähtaja jooksul (tasumata on 2024. a aprilli, mai, juuni ja juuli osamaksed)). Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võla jääk (s.o 698 eurot 19 senti). Võlausaldaja loovutas 31. juulil 2024 oma nõude hagejale. Hageja hinnangul on laenu andmisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediiditaotluse esitamise ajal ei olnud kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, 2
kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. 700 eurose krediidilimiidi puhul oli tagasimakse suurus 28 eurot kuus, mis on igati jõukohane tasumiseks.
2.Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenu andmisel ei küsitud kostja pangakonto väljavõtet. Hageja tugines üksnes maksehäirete registri kontrollile. Kostja oli lepingu sõlmimisel ajal koormatud teiste kohustustega, mida laenuandja oleks pidanud tuvastama. Kostja väitel on ta tasunud tagasi 808 eurot. Kostja ei kasutanud krediiti summas 1076 eurot 49 senti, sest lepingus oli krediidilimiidiks 700 eurot. Kostja on võla tasunud. Hageja andmed on ebaõiged.
3.Hageja esitas 29. mail 2025 seisukoha, mille kohaselt on kostja kasutanud krediiti kokku summas 1076 eurot 49 senti ja teinud tagasimakseid summas 808 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude 268 eurot 49 senti (1076,49-808), intressid summas 4 eurot 24 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 20 eurot 3 senti ja viivised alates 25. aprillist 2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Vaidlust ei ole selles, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes, millega krediidiandja (Coop Finants AS), kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, andis kostjale Säästukaart Pluss krediitkaardi, millega kostja sai kasutada krediiti kuni 700 eurot kuus. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
6.Pooled vaidlevad selle üle, et mis ulatuses kostja krediiti kasutas. Hageja väitel kasutas kostja perioodil 17. detsembrist 2021 kuni 23. aprillini 2024 krediiti kokku 1076 eurot 49 senti. Kostja viitab lepingule ja leiab, et ta sai kasutada krediiti üksnes kuni 700 eurot mitte rohkem. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutas krediiti kokku 1076 eurot 49 senti. Hageja on esitanud selle tõendamiseks kostja maksete väljavõtte (dtl 108, 149 jj), millest nähtub, et kostja on perioodil 17. detsembrist 2021 kuni 23. aprillini 2024 teinud krediitkaardiga makseid summas 1076 eurot 49 senti. Kostja väide, et krediidilimiit saab olla kuni 700 eurot kokku, ei ole õige. Hageja on selgitanud, et 700 euro näol on tegemist igakuise krediidilimiidiga. Hageja on 29. mai 2025. a seisukohas kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid summas 808 eurot (dtl 150). Järelikult jääb põhivõla jäägiks 268 eurot 49 senti (1076,49-808). Kostja jäi makseviivitusse alates 2024. a aprillist jättes tasumata 2024. a aprilli, mai, juuni ja juuli tagasimakse. Võlausaldaja saatis 28. juunil 2024 (dtl 64) kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse paludes tasu võla hiljemalt 26. juuliks 2024. Võlausaldaja ütles lepingu üles 30. juulil 2024 (dtl 65). Võlausaldaja on oma nõude loovutanud hagejale (dtl 80). Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1). Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastati aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud. Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lepingu ülesütlemise või nõude loovutamise osas.
3
7.Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
7.1.Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
12.detsembril 2021. a sõlmitud lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 24,09% (dtl 57), mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (16,95%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et sõlmitud tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu.
7.2.Kui tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Riigikohus on leidnud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13089, p-d 18 ja 19), et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). 4
Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kohtupraktikas on samuti leitud, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt TlnRngKo 08.11.2021, 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt TlnRngKo 12.07.2023, 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt TlnRngKo 27.10.2023, 2-21-15813, p 11.2). Hageja on ise menetlusdokumentides märkinud, et krediidiandja ei ole nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku jooksul. Krediidiandja ei ole hinnanud ega välja toonud, mis oli kostja sissetulek lepingu sõlmimise ajal. Kuivõrd krediidiandja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud või kogunud muid andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste kohta ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole krediidiandja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Krediidiandjal on kohustus teostada laenuvõtja krediidivõimelisuse kontroll ka siis, kui tegemist on väikese laenusummaga, sh tasumisele kuuluva osamakse suurus on väike. Kohtu hinnangul ei veendunud krediidiandja kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on 29. mai 2025. a menetlusdokumendis täpsustanud nõuet juhul, kui kohus leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub sellisel juhul mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 268 eurot 49 senti (1076,49-808), intressid summas 4 eurot 24 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 20 eurot 3 senti ja viivised alates 25. aprillist 2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Hageja on tõendanud, et kostjale anti krediiti summas 1076 eurot 49 senti ja kostja on teinud tagasimakseid summas 808 eurot. Järelikult jääb põhivõla jäägiks 268 eurot 49 senti (1076,49-808). VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 268 eurot 49 senti.
9.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. 5
Hageja on 29. mai 2025. a menetlusdokumendis (dtl 153) toonud välja intressi arvestused. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja intress 4 eurot 24 senti.
10.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud kohtule ka viivise arvestused (dtl 153). Kohus peab põhjendatuks sellest arvestusest ka lähtuda. Sissenõutavaks muutunud viivised 24. aprilli 2025. a seisuga on 20 eurot 3 senti. Viivisekalkulaatori järgi on viivis põhivõlalt 268 eurot 49 alates 25. aprillist 2025 kuni kohtuotsuse tegemise ajani, s.o 12. septembrini 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 11 eurot 2 senti. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 31 eurot 5 senti (20 eurot 3 senti + 11 eurot 2 senti). Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (268 eurot 49 senti) alates
13.septembrist 2025 VÕS § 113 lg s teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui põhivõla suurus.
11.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 983 eurot 61 senti. Pärast ümberarvestuse esitamist on hagihinnaks 322 eurot 70 senti (põhinõue 268,49 + intress 4,24 + sissenõutavaks muutunud viivis 20,03 + viivis ühe aasta eest 29,94). Seega rahuldab kohus hagihindade võrdluses hagi kokkuvõttes 33% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jaotada selliselt, et 33% kuludest jääb kostja kanda ja 67% kuludest hageja enda kanda.
13.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1448 eurot (riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja kulud 1183 eurot (7 tundi tunnihinnaga 169 eurot tund käibemaksuta). Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (245 eurot). 6
Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurus ei ole põhjendatud täies ulatuses. Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kokku viis tundi. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Hagejat on menetluses esindanud mitteadvokaadist esindaja. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 500 eurot (5 x 100 eurot, käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 765 eurot (245 + 20 + 500, käibemaksuta). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 252 eurot 45 senti (765*33%). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.TsMS § 178 lg 2 kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramine vaidlustatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.