Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb OÜ-l Cor Passion tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.10.03.2021 Harju Maakohtule esitatud avalduses palus OÜ Cor Passion (avaldaja, võlausaldaja) välja kuulutada XX (puudutatud isik, võlgnik) pankroti.
1(6)
Avaldaja tugines järgmistele asjaoludele: - Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020. a otsusega rahuldati tsiviilasjas nr 2-17-14528 YY hagi võlgniku vastu 53 646,63 euor väljamõistmiseks, kohtuotsus jõustus 19.10.2020; - YY algatas sundtäitemenetluse võla sissenõudmiseks ja 15.01.2021 seisuga on võlg tasumata; - YY esitas võlgnikule 15.01.2021 pankrotihoiatuse; - 20.01.2021 vastas võlgnik pankrotihoiatusele, et on nõude täitnud kohtutäituri pangakontole 04.01.2021; - võlgniku taotluse alusel tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-18664 hagi tagamise määruse, millega keelas kohtutäituril nimetatud summa ülekandmise YY-le ja arestis YY nõudeõiguse kohtutäituri arvelduskontole võlgniku poolt 04.01.2021. a sinna tasutud summa väljamaksmiseks; - 17.02.2021 loovutas YY nõude võlausaldajale ja teatas võlgnikule nõude loovutamisest; - võlausaldaja kordas nõude alusel pankrotihoiatust; - 19.02.2021 vastas võlgnik, et on nõude täitnud 04.01.2021 ja võlausaldaja ei ole nõuet omandanud seoses sellega, et 05.01.2020 kohtumäärusega arestimise tõttu on nõude käsutus tühine. Võlausaldaja leiab, et on nõude YY-lt kehtivalt omandanud ning nõue on täitmata. 05.01.2021. a kohtumäärusega on arestitud mitte YY nõue võlgniku vastu, vaid YY nõudeõigus kohtutäituri arvelduskontole võlgniku poolt 04.01.2021 tasutud 53 646,63 euro väljamaksmiseks. See tähendab, et YY-l keelati käsutada tema nõudeõigust kohtuätituri vastu. YY ei ole 17.02.2021 ega muul ajal käsutanud nimetatud arestitud nõudeõigust. YY loovutas võlausaldajale 17.02.2021. a nõude (so nõudeõigus võlgniku vastu) ning nõude käsutamist ega loovutamist ei ole ühegi kohtulahendiga keelatud. Nõuet ei saa lugeda võlgniku poolt täidetuks nõude summa kandmisega kohtutäituri kontole. Nõue olnud üle 30 päeva sissenõutav, võlgnikule on sellele järgnevalt korduvalt edastatud pankrotihoiatus, viimase pankrotihoiatuse esitamisest on möödunud üle 10 päeva ning võlgnik ei ole nõuet senini täitnud. Seega on võlgniku maksejõuetus PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt põhistatud. Võlausaldaja palub nimetada XX-le ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja XX pankrot.
MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2.Maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast. Pankrotiseaduse (PankrS) § 14 lg 1 p 2 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema vähemalt ühele PankrS § 10 lg-s 2 nimetatud asjaoludest, muuhulgas võib võlausaldaja tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1.) Avaldaja on kohtule esitatud avalduses küll märkinud, et nõue on olnud üle 30 päeva sissenõutav, võlgnikule on korduvalt edastatud pankrotihoiatus, viimase pankrotihoiatuse esitamisest on möödunud üle 10 päeva ning võlgnik ei ole nõuet senini täitnud, mistõttu on võlgniku maksejõuetus PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt põhistatud, kuid kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu.
2(6)
Pankrotiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuvastati Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-14528 YY nõudeõigus võlgniku vastu summas 53 646,63 eurot ja nimetatud summa mõisteti kohtuotsusega võlgnikult YY kasuks välja. Käesolevalt kohtule esitatud pankrotiavalduse aluseks oleva nõude sundtäitmiseks esitas algne võlausaldaja YY avalduse kohtutäitur Marek Laanemetsale ning kohtutäitur alustas võlgniku suhtes täitemenetlust, mille käigus tasus võlgnik 04.01.2021. a kohtutäituri pangakontole nõudesumma 53 646,63 eurot. Asjaolust, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude sundtäitmiseks läbiviidavas täitemenetluses ei ole võlgniku poolt tasutud nõudesummat veel kohtutäituri ametikontolt võlausaldajale välja makstud, kohtu hinnangul võlgniku püsivat maksejõuetust kuidagi eeldada ei saa. Seega on võlgniku maksejõuetus võlausaldaja poolt põhistamata. TsMS § 172 lg 2 jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda.
AVALDAJA MÄÄRUSKAEBUS
3.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada, teha uus määrus, millega võtta pankrotiavaldus menetlusse, nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur, kuulutada välja võlgniku pankrot ja jätta menetluskulud võlgniku kanda. Alternatiivselt saata maakohtule tagasi uueks menetlemiseks. Praegusel juhul on kohus tuvastanud PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud eelduste täitumise, kuid on alusetult jõudnud järeldusele, et vaatamata sellele ei ole võlgniku maksejõuetus põhistatud. Võlgnikul on nõue täitmata. Maakohus on leidnud, et võlgnik on täitnud nõude kohtutäiturile algse võlausaldaja (YY) poolt algatatud sundtäitmise raames. Maakohus on leidnud, et täituri kontolt selle võlausaldajale kandmata jätmine ei oma tähendust. Nimetatud asjaolu ei puuduta maksejõuetust, vaid nõude kehtivust (täitmist). Võlgniku poolt nõude täitmiseks kohtutäiturile võlasumma ülekandmisega ei saa seaduse kohaselt lugeda võla tasumise kohustust täidetuks. Võlausaldaja ei ole väitnud, et võlgnik on pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kohtutäiturile täitnud. Võlausaldajal ei ole dokumente, mis tõendaks väidetavat tasumist. Seetõttu on maakohus määruses ekslikult tuginenud asjaolule, justkui võlausaldaja võtaks omaks, et võlgnik on nõude summa tasunud kohtutäiturile. Isegi kui võlgnik on nõude summale vastava summa tasunud kohtutäiturile, ei saa lugeda võlgniku poolt sellise tasumisega nõuet täidetuks (VÕS § 91 lg 1 ja 3 mõttes). Võlgnik ei ole nõuet tasunud YY-le ega võlausaldajale sularahas, samuti kummagi pangakontole. Nõude täitmise riski (sh täidetuks lugemise eelduste täitmise riski) kannab võlgnik kuni hetkeni, mil raha on jõudnud võlausaldajani. Kohtutäituri arvelduskontole kantud rahasumma YY-le (või võlausaldajale) jõudmine on takistatud võlgniku enda tahtliku tegevuse tõttu. Kohus kohaldas 05.01.2021.a. määrusega hagi tagamise abinõusid võlgniku tahteavalduse (hagi tagamise taotluse) alusel. See tähendab, et võlgniku sooviks ja eesmärgiks oli takistada summa jõudmine YY-ni. Sellised asjaolud välistavad samuti võimaluse väita, et nõue oleks täidetud, pankrotiavalduse aluseks olev nõue on täitmata ning võlgniku maksejõuetus on põhistatud ja maakohus on alusetult keeldunud pankrotiavaldust menetlemast.
3(6)
Vastus määruskaebusele
4.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja ei ole õiguslikult kehtivalt omandanud YY-lt nõuet puudutatud isiku vastu. Vastav nõude loovutamise tehing rikub kohtulikku käsutuskeeldu ja on seetõtu tühine (TsÜS § 88 lg 1). YY on algatanud võlgniku suhtes täitemenetluse, mille raames on võlgnik täitnud nõude (VÕS § 76 lg 1 mõttes). Selle raha väljamaksmine ja/või väljamaksmise nõudeõiguse loovutamine on YY-l keelatud, järelikult puudub avaldajal nõue puudutatud isiku vastu. Avaldaja ei ole nõuet YY-lt õiguslikult kehtivalt omandanud ning seetõttu ei ole avaldajal õiguslikku alust puudutatud isiku pankroti väljakuulutamist nõuda (puuduvad PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaldamise alused). Võlgnikul puudub pankrotisituatsioon ja ta vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Seega esineb alus jätta haldur nimetamata (Pankrs § 15 lg 3 p 1 ja 4). Võlgnikule kuulub hulgaliselt kinnisvara ja ta ei ole püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 mõistes). Võlgniku ja YY vahel toimub mitmeid erinevaid kohtumenetlusi, mille tulemusena on tõenäoline, et YY-l tuleb puudutatud isikule tasuda kümneid, kui mitte sadu tuhandeid eurosid. Nendes menetlustes on YY pidevalt esitanud kohtule taotlusi võlgnikult kostja menetluskulude katteks tagatise andmiseks, mis on jäetud rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb täiendada selle põhjendusi. I
6.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka määruskaebemenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-14528 mõisteti võlgnikult YY kasuks välja 53 646,63 eurot; - YY esitas nõude sundtäitmiseks ja kohtutäitur alustas võlgniku suhtes täitemenetlust, mille käigus tasus võlgnik 04.01.2021. a kohtutäituri pangakontole nõudesumma 53 646,63 eurot.
7.Maakohus on keeldunud avaldaja pankrotiavalduse menetlemisest PankrS § 14 lg 1 p 2 alusel. Maakohus leidis, et võlgniku maksejõuetust ei saa eeldada, kui võlgnik maksab täitemenetluses sissenõudja nõude rahuldamiseks võlgnevuse kohtutäituri kontole ja seda summat ei ole veel jõutud võlausaldajale üle kanda. Maakohus leidis õigesti, et sellest tulenevalt on võlgniku maksejõuetus võlausaldaja poolt põhistamata.
8.PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Pooled ei vaidle, et YY-l oli kehtiv täitedokument ja selle alusel algatatud täitemenetluses võlgnevuse sundtäitmiseks tasus võlgnik kohtutäituri kontole kohtuotsusega väljamõistetud summa, kuid summa ei laekunud YY pangakontole. Põhjendatud on iseenesest avaldaja seisukoht, et nõude saab lugeda täidetuks, kui see on jõudnud võlausaldajani sularahana või tema pangakontole (VÕS § 76 lg 3).
9.Kolleegium on seisukohal, et YY ei saa tugineda asjaolule, et võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega
4(6)
kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Määruskaebemenetluses esitatud maksekorraldusega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et võlgnik tasus kohtutäituri kontole 53 790,63 eurot täiteasja nr 014/2020/2525 raames. Võlgniku esindaja 05.01.2021 e-kirjaga kohtutäiturile on tõendatud, et võlgnik esitas kohtutäiturile hagi tagamise kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-20-18664. Praegusel juhul ei saanud kohtutäitur täitemenetluses makstud summasid võlausaldajale üle kanda, kuna maakohus on selle võlgniku taotluse alusel hagi tagamise korras keelanud. Nimetatust saab järeldada, et võlgnikul on nõue YY vastu, mida ta ei kasutanud tsiviilasjas nr 2-17-14528 tasaarvestuseks, kuid mille osas ta on esitanud kohtule hagi ja kohus on selle hagi taganud.
10.Vastuseks ringkonnakohtu 13.05.2021 kirjale on võlausaldaja täpsustanud, et võlgniku hagi on esitatud ja hagi tagamise määrus on tehtud küll pärast YY poolt täitedokumendi saamist (tema kasuks tehtud kohtuotsuse jõustumist), kuid võlgniku väidetav nõue, millel tema hagi põhineb, on tekkinud varem ja seetõttu puudus võimalus sellise nõudega välistada jõustunud kohtulahendi sundtäitmist. Kolleegiumi hinnangul ei oma praeguses menetluses tähendust asjaolu, kas võlgnikul oli eelmise kohtumenetluse ajal nõue YY vastu või tekkis see hiljem. Nimetatu omaks tähendust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses.
11.Seega ei saanud kohtutäitur kanda täitemenetluses võlgniku poolt tasutud summat YY-le üle endisest võlausaldajast endast tulenevalt. Avaldaja ei ole väitnud, et võlgnik oleks esitanud YY vastu pahatahtlikult nõude ja hagi tagamise taotluse üksnes selleks, et vältida täitemenetluses YY nõude rahuldamist.
12.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta muudes määruskaebusega ja võlgnikule vastusega määruskaebusele esitatud küsimustes, k.a küsimuses, kas nõue on kehtivalt loovutatud. Kui see ka nii on, siis samad võlgniku vastuväited kehtivad uue võlausaldaja suhtes (VÕS § 171 lg 1).
13.Kuivõrd YY (ega nõude loovutuse kehtivuse korral avaldaja) ei saa tugineda asjaolule, et võlgnik on kohustust rikkunud, ei saa võlausaldaja oma nõuet võlgniku vastu maksma panna ja maakohus keeldus põhjendatult pankrotimenetluse algatamisest võlgniku vastu. II
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses.
15.Võlgnik on esitanud menetluskulude nimekirja ja 14.05.2021 selle täienduse. Võlgnik taotleb avaldajalt lepingulise esindaja kulude katteks 912 euro ja lisaks 288 euro (summad sisaldavad käibemaksu) väljamõistmist. Avaldajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on avaldusega ja määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 4 h 45 min, ringkonnakohtu 13.05.2021 kirjale vastamine 1,5 h tunnihinnaga 160 eurot tunnis. Võlgnik on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
16.Avaldaja vaidleb võlgniku menetluskulude taotlusele vastu ja leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna selles märgitud menetluskulude nimekirjas pole võimalik eristada ega tuvastada määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulusid, alternatiivselt võiks arvestada
5(6)
määruskaebemenetluse kulu ületada 1⁄2 võlgniku poolt oma 19.04.2021 menetlusdokumendis nimetatud kulude kogumahust.
17.Ringkonnakohus leiab, et kõik võlgniku menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud määruskaebusele vastamiseks. Kuivõrd maakohus kaasas võlgniku esmakordselt menetlusse alles määruskaebemenetluses, ei olnud võlgnikul varem võimalik tutvuda avaldusega ja esitada sellele oma seisukohta. Asjaolu, et kõik toimingud on nimetatud koos, ei ole praegusel juhul takistuseks kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.
18.Arvestades vaidluse vähest keerukust ja mahtu, avalduse, määruskaebuse ja selle vastuse sisu ning mahtu, peab ringkonnakohus avalduse ja määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatuks 4h ulatuses. Ringkonnakohtu 13.05.2021 kirjale vastamise kulu, arvestades 14.05.2021 menetlusdokumendis varasemate seisukohtade ulatuslikku kordamist, on põhjendatud 1h ulatuses.
19.Võlgnikule on osutatud õigusteenust hinnaga 160 eurot tunnis. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Arvestades vaidluse vähest keerukust ja mahtu on põhjendatud tunnitasumääraks 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Seega on võlgniku vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 5 x 120 = 600 eurot, mis kuulub väljamõistmisele võlausaldajalt võlgniku kasuks.
20.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt võlgniku taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.